haridusasutus kui ppiv organisatsioon l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Haridusasutus kui õppiv organisatsioon. PowerPoint Presentation
Download Presentation
Haridusasutus kui õppiv organisatsioon.

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 27

Haridusasutus kui õppiv organisatsioon. - PowerPoint PPT Presentation


  • 276 Views
  • Uploaded on

Haridusasutus kui õppiv organisatsioon. Haridusasutus kui organisatsioon. Haridusasutus on samasugune organisatsioon kui mistahes teine (kommipood, koolitusfirma, saun) organisatsioonijuhtimise teooriast lähtuvalt.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Haridusasutus kui õppiv organisatsioon.' - kera


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
haridusasutus kui organisatsioon
Haridusasutus kui organisatsioon.
  • Haridusasutus on samasugune organisatsioon kui mistahes teine (kommipood, koolitusfirma, saun)

organisatsioonijuhtimise teooriast lähtuvalt.

  • Organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades, püüab saavutada ühist eesmärki.
  • Organisatsioon on kokku tulnud mingi teatud eesmärgi saavutamiseks, luues kindla suhete struktuuri.
haridusasutus kui organisatsioon3
Haridusasutus kui organisatsioon.
  • Inimeste käitumist organisatsioonis uurib õpetus organisatsiooni käitumisest.
  • Sellega tegelevad kolm valdkonda:
    • Antropoloogia - uurib inimesi
    • Psühholoogia – uurib suhteid
    • Sotsioloogia – uurib grupi tegevusi
  • Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. See on oskus panna teisi inimesi tegema seda, mida nad suudavad ja oskavad.
  • Tänapäeval keskendume kolmele i-le (ideed, infor- matsioon, interaktsioon). Olulised on inimesed ja protsessid.
ppiv organisatsioon kool
Õppiv organisatsioon = kool?
  • Koolitus on süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus õpetaja ametikohal esitatavatele nõuetele, haridusasutuse vajadustele ja kogukonna ootustele.
  • Kooli võimekuse viis olulisemat tunnust:
    • õpetajate professionaalsed teadmised, oskused ja meelestatus
    • Profesionaalne õpikogukond
    • Õppekava sidusus
    • Tehnilised vahendid
    • Direktori juhtimisoskus
inimkapital
“ inimkapital “
  • Inimkapital toodab kaks kolmandiku ja mitte-inimkapital ainult kolmandiku väljundi ühikust.
  • Üha enam kasvab vajadus nende järele, kes ei ole entsüklopeediliste teadmiste kandjad, vaid oma teadmiste osavad analüüsijad ja sünteesijad.
  • Ka uued haridusmudelid rõhutavad loovuse arendamist ja seoste loomise võimet, mille õpetamisega tuleb alustada juba algkoolis. TÜ emeriit- professor Toomas Tenno nimetab seda “ arusaamisega õppimiseks “.
mis on ppiv organisatsioon
Mis on õppiv organisatsioon?

Organisatsioon kus inimesed jätkuvalt suurendavad oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, kus edendatakse uusi mõttemudeleid, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed pidevalt õpivad kuidas üheskoos õppida.

Peter Senge “ Viies distsipliin” 1990.

viis distsipliini
Viis distsipliini :

1. Isiklik meisterlikkus

Isikliku meisterlikkuse saavutanud inimesed on arendanud endas võimet adekvaatselt tajuda hetkeolukorda( isegi kui see on ebamugav) ja samas keskenduda oma isiklikule visioonile ( isegi kui see tundub võimatu). Isikliku meisterlikkuse põhimõtted õpetavad meid nägema valikuid ja vastutama tehtud valikute eest. Õppimine pole tulemuslik, kui seda ei sütita õppija enda siiras huvi ega uudishimu – mis omakorda tähendab, et õppijad peavad nägema, kuhu nad jõuda tahavad, ja hindama, kus nad on.

slide8

Isikliku visiooni esiletoomine.

Kujutlege, et saavutate oma elus tulemuse, mida väga ihaldate. See võib olla elamine kohas või viisil, kus te kõige rohkem soovite elada, või suhted, mida kõige rohkem soovite omada, või asjad mida te soovite omada. See võib olla õpetamine või õppimine sellises valdkonnas või sellisel moel, mis on teie südamele kõige kallim. Oletage, et iga tulemus, mida soovite, on saavutatav. Kirjeldage sõnadega oleviku ajavormis –

Kuidas see välja näeb?

Kuidas see tundub? Kirjutage need üles!

Kas sõnastasite visiooni, mis on lähedane sellele, mida tegelikult tahate?

slide9

Oma visiooni täiustamine.

Võtke ette oma isikliku visiooni elemendid ja küsige igaühe puhul kaks küsimust.

1. Kui teil oleks võimalik see praegu saada, kas võtaksite selle vastu?

2. Eeldage, et saavutate oma visiooni nüüd kohe. Mida see teile annab?

Asja mõte ei ole teie visiooni halvustada, vaid seda avardada. See harjutus võib olla väga tõhus, kui seda praktiseerida usaldusväärse kaaslase või juhendajaga.

slide10

Hetke tegelikkus hõlmab teie elu igat aspekti: teie kogukonna olukord; teie kooli seisund; teie tunnikeskkond; õppe kvaliteet; laste arvu muutus ja perekondlik olukord; organisatsiooniliste muutuste tase praegusel hetkel; väljakutsed ( või vastupanu) millega seisavad silmitsi sellega seotud inimesed, ja muutuste kvaliteet; läbi kukkunud või väljalangenud laste hulk ja nende läbikukkumise täheldatavad põhjused; teie käsutuses olevad ressursid; teie isoleeritus- või ühtekuulu-vustunne; õhku rippuma jäänud süüdistused, mis on suunatud teile või teistele inimestele; teie enda võimed ja mured õpetajana, lapsevanemana, õpilasena või kogukonna liikmena; kogukonna toetus koolile.

viis distsipliini11
Viis distsipliini:

2. Mõttemudelid

Mõttemudelid on kujundid, kogemused ja lood meie mälus ja alateadvuses.Mõttemudelid mõjutavad otseselt seda, mida inimene teeb ja kuidas ta seda teeb. Oma isiklike mõttemudelite teadvustamine ja uurimine annab võimaluse neid muuta.Tööks mõttemudelitega tuleb õppida oma mõtteprotsessi aeglustamist ja sügavamate uskumuste uurimist. Tarvis on julgust, et avatult jagada oma vaateid, sest meeskondliku õppimise tulemiks peab olema üksteise mõttemudelitest arusaamine, üksteisest arusaamine.

j relduste redel
Järelduste redel.
  • Ma tegutsen oma tõekspidamistest lähtuvalt.
  • Ma võtan omaks tõekspidamised ( maa-
  • ilma kohta ).

Ma järeldan.

  • Reflektiivne silmus.
  • (Meie tõekspidamised mõju-
  • tavad seda, millised “andmed “ me
  • järgmine kord valime )
  • Ma oletan
  • Ma lisan tähendusi (kultuurilisi ja isiklikke).
  • Ma valin „ andmed „ selle põhjal, mida
  • ma tähele panen.

Vaadeldavad „ andmed „ ja kogemused.

j relduste redel13
Järelduste redel.

Ma ei paku Dorisele uusi ideid enam mitte kunagi,

ta kasutab neid minu vastu

Doris on võimuahne jobu

Dorisele pole mu ideed kunagi meeldinud, isegi kui

need on talle vajalikud

Doris ei kuula mind

  Doris pani käe suule ja vaatas kõrvale

viis distsipliini14
Viis distsipliini:

3. Ühine visioon, jagatud visioon.

Ühine visioon on üks kõige mõjusamaid tingimusi õppiva organisatsiooni kujunemisel. Ühine visioon on justkui organisatsiooni süda, mis annab edasi elujõudu kõikidele tema liikmetele ja innustab neid saavutama tõeliselt soovitud tulemusi, loob ettekujutuse “tulevikust,mida me soovime koos luua”.

Ühise visiooni kujunemisel on oluline iskliku visiooni olemasolu.

viis distsipliini15
Viis distsipliini:

4.Meeskondlik õppimine, meeskonnaõpe.

Meeskond kui isikute grupp, kes vajavad üksteist tulemuste saavutamiseks. Oluline tegur meeskondlikul õppimisel on koostöö atmosfääri kujundamine. Meeskondlik õppimine algab iseõppimisega ja eneseharimisega millega kaasneb ka väljaspoole vaatamine ja joondumine teistega. Võtme- sõna meeskondliku õppimise juures on dialoogi arendamise oskus, st oskus kuulata ja esitada õigeid küsimusi

viis distsipliini16
Viis distsipliini:

5. Süsteemne mõtlemine

Süsteem on mis tahes tervik, mille elemendid “kuuluvad kokku”, sest aja jooksul mõjutavad need üksteist pidevalt. Süsteemse mõtlemise distsipliin on süsteemi struktuuri ja käitumise uurimine.

Süsteemse mõtlemise arendamine võimaldab näha ja tajuda nähtuste omavahelisi seoseid ja muutuste tagajärgi. Süsteemne mõtlemine aitab mõista, et põhjus ja tagajärg ei pruugi alati esineda lineaarselt.

ppiv klassiruum
Õppiv klassiruum

Ideoloogid ja mõjutajad

Ülikoolid,teadlased,loovinimesed

Riik ja valitsus Teised ametnikud

Kool

Kohalik meedia

Kogukonna institutsioonid ( kirik, politsei, sotsiaaltöö )

Kooli hoolekogu

Direktor Personal

ÕÕÕÕpet

Õpetaja

Õpilane

Teised õpetajad

Suguvõsa ja perekondlik võrgustik

Lapsevanem

Teised õpilased

Klassiruum

Eraettevõtted, tööandjad

Kogukond(kodu selle rühma õpilastele)

Rahvusvaheline meedia ,uued teadmiste allikad, lõbustused, uudised, Internet ja teised interaktiivsed õppimisvõimalused.

Kogukonnast väljapoole jääv maailm

pilase iseseisvus ja ppimise efektiivsus
Õpilase iseseisvus ja õppimise efektiivsus.

Õppimistulemus

suur

keskmine

väike

väike keskmine suur

Õpilaste iseseisev õppimine

Õpilase iseseisvus ja õppimise efektiivsus.

ppiv klassiruum19
Õppiv klassiruum.
  • Õpetajad.
  • Iga kool peab põhieesmärgi kõrval tunnustama oma õpetajate tähtsust, neid edutama ja arendama, hoolitsema nende ja nende turvalisuse eest.
  • Õpetajad peavad olema kõigi õpilaste hooldajad, tugevdama nende omavahelisi suhteid ja nende suhteid teadmiste allikaga. See tähendab pühendumist tervele kooli õpikogukonnale, mitte ainult „ minule määratud klassiruumile“ ega „ minu õpilastele“
  • Õpetajad ise on pidevad õppijad, kelle ainetundmine ja õpetamismeisterlikkus täienevad kogu elu.
  • „Minu töö suuremaid raskusi on panna õpetajaid mõistma, et klassis on veel keegi peale nende, liiga paljud on unustanud, et õpetavad peale aine veel ka õpilasi“. Ülikooli õpetajate täienduskoolitaja.
  • Kui koolijuhid ja õpetajad keskenduvad kitsastele ja pragmaatilistele küsimustele, nagu klassiruumis korra tagamine, tegelevad puudumiste, lõpetajate arvu ja testitulemustega, võivad õpilased need pisenenud visioonid sisemiselt omaks võtta ja eladagi madalate väljavaadetega. Statistiliste tulemuste parandamine ja turvalise õppekeskkonna olemasolu on täiesti legitiimsed eesmärgid, kuid need ei asenda suurema, isikliku või ühise visiooni mõju mis on kooli paranemise käivitajaks.
ppiv klassiruum20
Õppiv klassiruum
  • Õpilased.
  • Õpilased on need, kel on hariduses üksteisega põimitud süsteemidest ainsana igakülgne ülevaade, aga kes saavad töö kavandamisel kõige vähem kaasa rääkida. (liiklusummik).
  • Õpilased on teadmiste kaasloojad ja kooli arengus osalejad
  • Õpilastel alles arenevad tunnetuslikud ja emotsionaalsed võimed selliste keeruliste asjadega tegelemiseks nagu isiklik meisterlikkus ja süsteemne mõtlemine.
  • Õpilased suudavad luua endale visiooni omaenda elukestva õppimise kohta.
  • Väikeste laste innukus uue omandamisel tuleneb eesmärgi ja visiooni olemasolust. Kui koolieelikud võivad oma visiooni ajast „ kui ma suuremaks saan ...“ välja öelda üsna selgelt, siis vanemad lapsed kaeblevad selle üle kui ebaoluline on koolitöö nende elu ja tuleviku jaoks, sest koolisüsteem püstitab neile tihti uusi ülesandeid, mis pole nende soovide ega taotlustega seotud – olla õpetajale meelepärane, teha koduseid ülesandeid, saada auhindu – need on uued välised motivaatorid ja nii katkeb side nende endi soovidega. Nad ütlevad, et õpivad väljaspool kooli rohkem kui koolis. Seda mida nad ei väljenda või ei saa väljendada sõnadega, väljendavad nad sageli korrarikkumise või osavõtmatu käitumisega.
  • Klassiruumis õppides määrab see, kuidas te asjadest aru saate, kes te olete ja mida te juba teate, ära selle, millest aru saate – niisama suurel määral kui käsitletav teema, käsitlusviis ja esitaja.
  • Lapsevanemad.
  • Mõnedel vanematel seostub koolihoone nende endi ebameeldiva õppekogemusega, nad võivad hoiduda osalemast kooli organisatsiooniõppes ajapuudusel või põhjusel, et keegi pole neid selleks julgustanud
  • Peame eeldama, et nad on oma lapse õppimisprotsessis väga pühendunud partnerid
ppiva klassiruumi kujundamine i
Õppiva klassiruumi kujundamine I
  • Esimene samm:“kui mul oleks õppiv klass ...”

Pange oleviku ajavormis kirja millise kogemuse sellises klassiruumis töötamine annaks?

Ärge muretsege kas kirja saab “õige” või “vale”, “teostatav”või “mitteteostatav” mõte!

  • Mida õpilased teevad ühel harilikul koolipäeval?
  • Millised struktuurid, praktilised tegevused või käitumisviisid (nii minu kui kooli omad) aitavad neil õpilastel ennast hästi tunda ja edasi jõuda?
  • Kuidas on korraldatud õppimisega seotud tegevused, nagu tunnid, kodused ülesanded, vestlused? Kes otsustab, millal need algavad ja lõpevad?
  • Kes teevad olulisi otsuseid õpilastele seatud õppeeesmärkide ja nende edasijõudmisele pandud ootuste kohta – milliseid otsuseid nad tavaliselt teevad?
  • Kuidas õpilased selle klassi seinte vahel omavahel suhtlevad? Kas nad panevad üksteist probleeme lahendama ja selle nimel koostööd tegema? Kuidas nad aitavad üksteisel õppida?
  • Kuidas nad suhtlevad minu, õpetajaga?
  • Millist informatsiooni annan mina kui õpetaja otseselt õpilastele?
  • Millist informatsiooni nad hangivad lugedes ja mida nad loevad?
  • Millist informatsiooni nad saavad oma õpikogemusest ( ja millist liiki kogemusi neil juba on?
ppiva klassiruumi kujundamine ii
Õppiva klassiruumi kujundamine II
  • Teine samm: definitsiooni kinnitamine.

Õppivas klassiruumis ... Valige, võite muuta ja lisage oma mõtetele

  • “kultiveeritakse mitut intelligentsust, palju rohkem kui ainult arvutamist, lugemist ja kirjutamist ... Lapsed arendavad suurt hulka võimeid, millest neil ka tegelikult on kasu edu saavutamiseks.” D. Goleman
  • “ õpilased tegelevad probleemidega, mis on küllalt keerulised ja köitvad, ja otsivad teadmisi ja oskusi mida neil probleemide lahendamiseks vaja läheb” S.Sarason
  • “ õppijad kontrollivad oluliselt eesmärke, sisu,vormi ja õppimise tempot, õppija on peamine otsustaja selle kohta , millal on piisavalt õpitud ...” P. Vaill
  • “õpilased keskenduvad probleemidele, selmet tegelda kunstlikult ja jäigalt lahterdatud ainetega ...” N. Noddings
  • “ meie tunnistame, et iga ebaadekvaatne vastus on mõnes muus kontekstis adekvaatne ... Õpilaste küsimustest kooruvad mõned kõige loovamad ideed ja avastused” E. Langer
  • “ õpilased ja õpetajad on meelestatud asjade üle järele mõtlema. Nad võtavad aega mõelda oma tegevuse tulemuste üle, nad mõistatavad ära, miks osast jõupingutustest on kasu ja teisest mitte. Nad ei mõtle ainult tagajärjele, vaid ka parajasti käsiloleva probleemi lahendamisele. “ R.J.Starratt
  • “ kõiki lapsi koheldakse andekate ja võimekatena, sest iga lapse võimed ja talent tuuakse välja ja seda tunnustatakse.” H. Levin
ppiva klassiruumi kujundamine iii
Õppiva klassiruumi kujundamine III
  • Kolmas samm: “ Mis ma sellest saan?”

Võtke ükshaval läbi kõik enda kirjutatud ja valitud väited. Pange tähele millised elemendid huvitavad teid kõige rohkem järgmiste küsimuste kontekstis:

  • Mis kasu see toob?
  • Mida see õpilase jaoks tähendab?
  • Mis see isiklikult minu jaoks kaasa toob?
  • Kuidas see erineb sellest klassiruumist,kus ma praegu õpetan?
ppiva klassiruumi kujundamine iv
Õppiva klassiruumi kujundamine IV
  • Neljas samm: viie esimese väljavalimine ja täiustamine.

Valige välja viis õppivale klassiruumile iseloomulikku omadust, mis teile kõige rohkem imponeerivad. Ärge muretsege selle pärast, milline näib usutav, kergesti saavutatav või on kõige tõenäolisem kandidaat kolleegidelt kiitust saama.

Täpsustage abstraktsed määratlused, püüdke leida konkreetseid selgitusi

N. kirjutasite “ Klassiruumis valitsevad tingimused vastavad õpilaste õppimisvajadustele.” Milliseid klassiruumis valitsevaid tingimusi te silmas peate?

ppiva klassiruumi kujundamine v
Õppiva klassiruumi kujundamine V
  • Viies samm: “ Mis seisab meie teel? “

Mida teeksite teie kui kavandaja, et oma visiooni iga komponent ellu viia? Milliseid võimeid te arendaksite – nii endas kui õpilastes? Kuidas peaks tegutsema klassis, koolis, kogukonnas?

N. Teiste õpetajate tundide külastamine, nendelt nõu ja abi saamine.

  • Kuues samm: “ Mis on takistuseks?”

Missuguseid takistusi näete iga viiendas sammus püstitatud idee saavutamise teel? Kaaluge millised vastumõjud võivad teil ees seista õpilaste, nende vanemate, teiste õpetajate, kooli kui asutuse poolt, kogukonna ja riigi poolt. Kaaluge ka sisemisi tõrkeid ja takistusi, “aega ei jätku, oskusi on vähe.” Vastumõjud on loomulik tulemus igal juhul, kui juba paika pandud praktikat või õpetamisviisi ohustab muudatus.

ppiva klassiruumi kujundamine vi
Õppiva klassiruumi kujundamine VI
  • Seitsmes samm: “ Ma tean, et saavutan edu, kui ...”

Vaadake igaüht viiest peamisest iseloomulikust joonest mille valisite välja sammus neli, ja ka tõkkeid, mida kirjeldasite sammus kuus. Nimetage üks või rohkem “ näitajat või indikaatorit” iga kogumi jaoks. Näitaja on mingi tõendusmaterjal, mis annab teile märku, et olete natuke edasi liikunud – paranenud hinded, paranenud suhted, põhuseta puudumiste vähenemine,lisandunud uued õppevahendid jne.

ppiva klassiruumi kujundamine vii
Õppiva klassiruumi kujundamine VII
  • Kaheksas samm: “ Esimesed katsetused.”

Kõikidel õpetajatel on mänguruumi, et oma tundides õpetamise disainiga eksperimenteerida. Kavandage enda jaoks eksperiment, mis võib osutuda efektiivseks õppiva klassiruumi loomisel. Näiteks viljakama arutelu saavutamiseks klassis võiks leppida kokku, et ütleme “ jah, ning ...” selle asemel, et öelda “ jah, aga ...” Paljudel juhtudel, kui ütleme “ Jah, aga ...” tundub, nagu nõustuksite, ent tegelikult eitate te rääkija seisukohti. Paari nädala pärast lahake tulemusi. Kas “Jah, ning ...” reegel on meile midagi õpetanud, kas see on meie vestlusi muutnud? Koostöö, üksteise tähelepanelikuma kuulamise nimel võib veel teisigi reegleid kehtestada.