Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004 - PowerPoint PPT Presentation

iram
eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004 PowerPoint Presentation
Download Presentation
Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004

play fullscreen
1 / 46
Download Presentation
Presentation Description
263 Views
Download Presentation

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna kriteeriumid 2004

  2. 9.Toimivuse võtmetulemused Milliseid tulemusi onorganisatsioon oma toimimisega saavutanud võrreldesplaneerituga. Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja konkurentidega on olulised hindamispõhimõtted.

  3. 9a Peamised majandustulemused • Tulemused võivad olla seotud: • välja töötatud finantsstrateegiate rakendamise • tulemustega kutseõppeasutuse eesmärkide suhtes • investeeringute tõhususega õppe- ja töötingimuste • parendamisse • eelarve täitmist võrreldes kutseõppeasutuse • strateegiliste eesmärkidega, sealhulgas omateenitud • vahendite osas • - finantsriskide maandamise tulemuslikkust • - õppeasutuse majanduslikku seisu • - . . .

  4. 9b Toimivuse võtmenäitajad • Võtmenäitajad võivad olla seotud: • - riigitellimuse (õpilaste vastuvõtu plaanide) ja • konkursiga kutseõppeasutusse astumisel • - õpilaste väljalangevusega • - õpilaste arvu dünaamikaga • - kutseõppeasutuse lõpetajate tööhõivega • - kaadri voolavusega (võtmepositsioonidel) • - enesehindamise tulemustega • - tagasisidesüsteemide vastavustega • kutseõppeasutuse vajadustele • - kutseõppeasutuse finantseerimise tasemega (sh • omafinantseerimise osas) • - . . .

  5. 6. Klientidega seonduvad tulemused • Milliseid tulemusi on organisatsioon • saavutanud seoses oma (väliste) • klientidega. • Tulemuste ja näitajate trendid ning • võrdlused eemärkide ja konkurentidega on • olulised hindamispõhimõtted.


  6. 6a Klientide arvamused • Klientide arvamused võivad olla seotud: • - õpilastelt ja tööandjatelt kogutud tagasiside tulemustega • - õpilaste rahuloluga õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja • olmetingimuste osas • - õppijate rahuloluga õppekava ja spetsialiseerumis- • võimaluste osas • - õppijate rahuloluga õpetajate ja töötajatega suhtlemise ja • tunnustamise osas • - koostöö tulemuslikkusega ettevõtjatega praktilise väljaõppe (sh praktika) osas • - tööandjate rahuloluga õppekavade ja kutseõppeasutuse • lõpetajate osas • - tööandjate rahuloluga kutseõppeasutuse töö tulemuste • osas • - kutseõppeasutuse mainega õpilaste ja tööandjate seas • - . . .

  7. 6b Toimenäitajad (1) • Toimenäitajad võivad olla seotud: • - õpilaste tulemustega konkurssidel ja kutsevõistlustel • - kutseõppeasutuse võrdlusega konkurentidega klientide • rahulolu osas • - õppetulemuste ja õppetööst osavõtu tasemega • - õpilaste toimetulekuga õppekavade osas • - õppetöö tulemuste parendamiseks ette võetud tegevuste • tulemustega • - õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ette võetud • tegevuste tulemustega • - õppeasutuse inspekteerimiste ja kontrollimiste • tulemustega

  8. 6b Toimenäitajad (2) • Toimenäitajad võivad olla seotud: • - õpilasomavalitsuse tegutsemise tulemustega • - õpilaste kutseõppeasutuse juhtimisse (sh parendus- • tegevustesse) kaasamise tulemustega • - õpilaste ja tööandjate kaebuste ja nende käsitamise • tulemustega ning tunnustustega • - . . .

  9. 7. Töötajatega seonduvad tulemused Milliseid tulemusi on organisatsioon saavutanud seoses oma töötajate rahuloluga. Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja konkurentidega on olulised hindamispõhimõtted.

  10. 7a Töötajate arvamused (1) Töötajate arvamused võivad olla seotud: - töötajate rahuloluga isikliku arengu võimalustega ja töömotivatsiooniga - töötajate teadlikkusega kutseõppeasutuses toimuvast ja kutse­õppe­asutuse positsioonist haridusmaastikul - töötajate rahuloluga töötingimuste ja -tasustamise osas - töötajate rahuloluga kasutatavate motivatsiooni- ja tunnustussüsteemidega ning karjääri- ja koolitusvõimalustega - töötajate rahuloluga juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning üldise teabe­leviku osas kutseõppeasutuses - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse väärtuste, poliitika, eesmärkide ja strateegiate ja kaasahaaramise osas nende kujundamisse

  11. 7a Töötajate arvamused (2) Töötajate arvamused võivad olla seotud: - töötajate rahuloluga neile võrdsete võimaluste tagamise osas - töötajate motiveeritusega - rahuloluga administratiivpersonali töö täpsuse suhtes - juhtide, õpetajate ja teiste töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse maine ja ühiskondliku rolli osas - . . .

  12. 7b Toimenäitajad (1) Toimenäitajad võivad olla seotud: - töötajate osalemise määraga kutseõppeasutuse juhtimisel ja otsustusprotsessides - õpetajate ja töötajate poolt avaldatud publikatsioonide, osalemise ja esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel - kutseõppeasutuse konkurentsivõimelisusega tööturult heade spetsialistide leidmisel - kutseõppeasutuse vajaduste täitmise tulemustega tööjõu värbamise osas - tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumiste (sh haiguspäevi), töövaidluste ja kaebustega

  13. 7b Toimenäitajad Toimenäitajad võivad olla seotud: - tööalaste arusaamatuste arvu ja kommunikatsiooni efektiivsusega - töötajate ettepanekute arvu ning osalemise tasemega kutse­õppe­asutuse juhtimisel (sh parendustegevustes) - koolituste tulemuslikkusega - õpetajate omavahelise koostöö, sh meeskonnatöö kasutamise määraga õppetöös - koolitus- ja arenguplaanide täitmise tulemustega - . . .

  14. 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused • Milliseid asjakohaseid tulemusi on organisatsioon saavutanud seoses panusega ühiskonna arengusse. • Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja konkurentidega on olulised hindamispõhimõtted.

  15. 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused (1) • Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud: • - kutseõppealaste vajaduste täitmisega piirkonnas • - kutseõppeasutuse oma tegutsemis­piirkonnaga seotuse • määraga • - kutseõppeasutuse mõjuga oma tegevuspiirkonnas ja • avatusega • - kutseõppeasutuse juhtide ja töötajate piirkonna • avalikus elus osalemise tulemustega • - kajastatusega massimeedias ja mainega ühiskonnas • - säästliku majandamise, jäätmekäitluse ja muu • keskkonnahoiuga seonduva tulemustega

  16. 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused (2) • Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud: • - õppimis- ja töötingimuste vastavusega tervishoiu ja • tööohutuse nõuetele • - õppijate õppetöövälise tegevuse tulemustega piirkonnas • - võimaluste pakkumisega sportimiseks ja vaba aja • veetmiseks piirkonnas • - suhetega riiklike ja kohalike võimuorganitega • - kutseõppeasutuse poolt saadud auhindade ja • tunnustustega • - . . .

  17. 5. Õppekorraldus ja sellega seonduvad protsessid • Kuidas organisatsioon kavandab, juhib ja parendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemija protsesse klientide täielikuks rahuldamiseks ja neile suurenevaväärtuse loomiseks

  18. 5a Kuidas organisatsioon keskendub oma tooteid ja teenuseid kavandadesklientidele ning kuidas juhitakse ja kindlustatakse kliendisuhteid (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • õpilaste rahulolu ja ootuste uurimist õppekava, spetsialiseerumisvõimaluste, • õppeprotsessi ja olmetingimuste suhtes • õppekava tööandjate vajadustele vastavuse uurimist • õppekavade ülevaatust ja uuendamist • praktilise ja teoreetilise õppe vahekorda õppekavades • kasutatavate õppemeetodite, materiaalse sisseseade ja muude õppe-vahendite • kaasaja nõuetele vastavust • õpilaste vastuvõttu kutseõppeasutusse, kandidaatide valikukriteeriumening erialale sobivuse hindamist

  19. 5a Kuidas organisatsioon keskendub oma tooteid ja teenuseid kavandadesklientidele ning kuidas juhitakse ja kindlustatakse kliendisuhteid (2) • huvipoolte (eelkõige õpilased, tööandjad praktilise väljaõppe osas ningõpetajad) ootuste arvestamist õppetöö korraldamisel • IKT-vahendite õppeotstarbelist kasutamist ja ligipääsetavust • tingimusi õpilaste iseseisvaks tööks (arvutikasutus, raamatukogu, muu) • õppijate kutse- ja karjäärinõustamist õppetegevuses, õppijate abistamisttöökoha otsingul • kommunikatsiooni õpilastega õppimistingimuste, õpinguis edasijõudmise,olmeküsimuste üle • erivajadustega klientidega (andekad, õpiraskustega, erinevate puuetega,jne) arvestamist • . . .

  20. 5b Kuidas organisatsioon arendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemi • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kutseõppeasutuse juhtimissüsteemi ülevaatust ja parendamist • õppekorralduse ülevaatust ja parendamist • võtmeprotsesside ja -süsteemide ülevaatust ja parendamist • kutseõppeasutuse enesehindamist ja tulemuste kasutamist • ülevaatuste ja tagasiside kogumise süsteeme ja nende täiustamist • . . .

  21. 5c Kuidas organisatsioon juhib oma võtmeprotsesse toodete ja teenuste loomiseks (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • võtmeprotsesside määratlemist ja juhtimist (sh vastutuse määramist) • koostööd huvipooltega võtmeprotsesside osas • õppekavade ellurakendamist ja rakendamise seiret • võimalusi spetsialiseerimiskursusteks • õppetulemuste seiret ja kogutud info kasutamist • praktilise väljaõppe kaasaja nõuetele vastavust (nii õppeasutuses kui kaettevõtetes/asutustes)

  22. 5c Kuidas organisatsioon juhib oma võtmeprotsesse toodete ja teenuste loomiseks (2) • õpilaste iseseisva töö korraldamist ja tingimusi selleks • õpetajate omavahelist koostööd ja õppeainetevahelist integratsiooni • IKT-vahendite kasutamist õppekava eesmärkide saavutamisel japaremate õppimistingimuste loomisel • kaasaegsete õppemeetodite ja tehniliste abivahendite kasutamistõppetöös • . . .

  23. 5d Kuidas organisatsioon juhib oma pideva parendamise protsessi, kasutadesuuenduslikkust ja loovust • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • parendustegevuste määratlemise, prioritiseerimise ja läbiviimisega • asjakohaste meetodite kasutamisega parendusprotsessis • õppekavade ülevaatuse ja kaasajastamisega • teabe kogumise ja kasutamisega kutseõppeasutuse lõpetajate ettevalmistusepiisavuse kohta • juhtkonna otsuste ülevaatusega õpetamiskvaliteedi, kutseõppeasutusesisekliima, majandusliku olukorra osas • õppetöö tõhususe ja mõjususe mõõtmisega • tööandjatelt tagasiside kogumisega kutseõppeasutuse lõpetajate osas

  24. 4. Partnerlus ja ressursid • Kuidas organisatsioon mõjusalt ja tõhusalt juhib oma ressursse

  25. 4a Kuidas organisatsioon juhib oma finantsressursse (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • finantsstrateegiate ja –tegevuste välja töötamist ja ellu viimist • finants- ja investeerimispoliitika ning prioriteetide omavahelist vastavust • kontrollsüsteemi kasutamist finantstegevuste osas • finantsressursside tagamist ja kasutamist kutseõppeasutuse strateegiateja plaanide elluviimiseks • finantsriskide juhtimist

  26. 4a Kuidas organisatsioon juhib oma finantsressursse (2) • kutseõppeasutuse eesmärkidele ja prioriteetidele vastava eelarvekoostamist ja täitmist • kutseõppeasutuse majandamise tõhusust ja säästlikkust • muude finantseerimisvõimaluste kasutamist kutseõppeasutuse ees-märkide • saavutamisel • muude finantseerimistegevuste ja kutseõppeasutuse prioriteetide • vastavust • . . .

  27. 4b Kuidas organisatsioon juhib oma inforessursse • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • informatsiooni ja teadmiste kogumist ja juhtimist poliitika ja strateegiatoetamiseks ning suunamist töötajatele nende tööülesannete probleemivabakstäitmiseks • inforessursside säilimist ja kaitsmist, sh seoses infotehnoloogilistevahenditega • õppetöö ja juhtimise seisukohalt olulise andmete kogumist, neistinformatsiooni tootmist, selle kasutamist, jagamist ja säilimist • kutseõppeasutuse siseselt ja väliselt vajaliku aruandluse tagamist jasellele asjakohast ligipääsetavust • IKT-vahendite ja infosüsteemide arendamist • . . .

  28. 4c Kuidas organisatsioon juhib väliseid partnerlussuhteid • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • partnerite leidmist ja hoidmist lähtudes poliitikast ja strateegiast • partnerlussuhete säilimist ja arendamist huvipooltega • koostööd partneritega ühistes huvides ja parendustegevustes • kommunikatsiooni kutseõppeasutuse väliste huvipooltega • toodete ja teenuste tarnijate valimist ning tarnijate ja tarnete toimivusehindamist • koostööprojekte teiste õppeasutuste, organisatsioonide, ettevõtete/asutustega ning projektide suhet prioriteetidega

  29. 4d Kuidas organisatsioon juhib muid ressursse (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • asjakohaselt oma ehitiste, õppebaaside ja seadmete ning muuderessursside kasutamist lähtudes poliitikast, strateegiatest jasäästlikkusest • intellektuaalsete ja materiaalsete varade turvalisuse tagamist • õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi kasutamist, haldamist jaarendamist

  30. 4d Kuidas organisatsioon juhib muid ressursse (2) • õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi vastavust õppeasutuseeesmärkidele • säästlikku majandamist, jäätmekäitlust ja muud keskkonnahoiugaseonduvat • uute tehnoloogiate ja õppemeetodite kasutuselevõttu konkurentsieelisesaamiseks • . . .

  31. 3. Töötajad • Kuidas organisatsioon juhib, arendab ja kasutab oma inimeste teadmisi jakogupotentsiaali individuaalsel, meeskondlikul ja organisatsiooni tasandil

  32. 3a Kuidas planeeritakse, juhitakse ja parendatakse inimressursse ning määratletakse, arendatakse ja säilitatakse töötajate teadmisi ja kompetentsi (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • töötajate värbamise ja karjääri arendamise poliitikat lähtudes kutseõppeasutusevajadustest • inimestega seotud plaanide (näiteks töötasustamine, koolitus ja motivatsioonisüsteemid),kutseõppeasutuse strateegiate ja tegevuskavadekooskõlastamist töötajatega • töötajate küsitluste ja muude töötajate tagasiside vormide kasutamist

  33. 3a Kuidas planeeritakse, juhitakse ja parendatakse inimressursse ning määratletakse, arendatakse ja säilitatakse töötajate teadmisi ja kompetentsi (2) • ainekavade, õpetajate ja töötajate ning meeskondade eesmärkide kooskõlastamist • töötajate tegevuste ja karjäärivajaduste hindamist ja tunnustamist • töötajate (sh juhtide) kompetentsi hindamist ja juhtimist ning võrdlust tööülesannetega • personaliressursi planeerimist, juhtimist ja parendamist • töötajate koolitamist ja selle tõhususe hindamist • ...

  34. 3b Kuidas töötajaid kaasa haaratakse ja volitatakse ning kuidas toimubtöötajate ja organisatsiooni vaheline dialoog (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • töötajate initsiatiivi julgustamist ja kasutamist, otsustusõigusedelegeerimist • töötajate kaasahaaramist ja motiveerimist kutseõppeasutuse eesmärkide saavutamiseks • kommunikatsioonivajaduste määratlemist, kommunikatsioonipoliitikat ja sellesuunalisi plaane • erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamist • õpetajate ja juhtkonna, töötajate ja juhtkonna ning õpetajate ja töötajate vahelist infovahetust

  35. 3b Kuidas töötajaid kaasa haaratakse ja volitatakse ning kuidas toimubtöötajate ja organisatsiooni vaheline dialoog (2) • tunnustavad õpetajate ja teiste töötajate tegevust ja tulemusi • meeskonnatöö soodustamist • õpitu ja muul moel kogutud heade kogemuste ja teadmiste levitamist • . . .

  36. 2. Poliitika ja strateegia • Kuidas organisatsioon töötab välja, viib ellu ja vaatab üle strateegiat ningmuudab selle plaanideks ja tegevusteks

  37. 2a Kuidas organisatsioon töötab välja strateegiat ja plaane, tuginedes asjakohasele ja kõikehõlmavale toimemõõtmisest ning uuringute, õppimise jaloovusega seotud tegevustest saadud informatsioonile (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • sotsiaalsete, keskkonnahoiu ja seadusandluse valdkondadega, majanduslikeja demograafiliste näitajatega ning konkurentide tegevustega • seotud info kasutamist kutseõppeasutuse juhtide ja muu personali seas • kutseõppeasutuse sisemiste toimenäitajate ning tugevate ja nõrkadekülgede analüüsi • missiooni ja visiooni, arengukava ja tegevuskavu strateegiateelluviimiseks

  38. 2a Kuidas organisatsioon töötab välja strateegiat ja plaane, tuginedes asjakohasele ja kõikehõlmavale toimemõõtmisest ning uuringute, õppimise jaloovusega seotud tegevustest saadud informatsioonile (2) • kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni haakumist huvigruppide selgete eesmärkide sõnastamist visiooni teostamiseks • tegevustele prioriteetide seadmist ja huvipooltega arvestamist • kasutatakse võrdlusi kutseõppeasutuste “parimate kogemustega”

  39. 2b Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane edastab ja ellu viib (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kuidas rakendatakse ellu kutseõppeasutuse missiooni, visiooni javäärtusi tuginedes õpilaste, tööandjate, õpetajate ja teiste huvipooltevajadustele ja ootustele • kuidas kaasatakse kutseõppeasutuse kõikide tasandite töötajaid ningteisi huvipooli praktiliste ja realistlike eesmärkide ja plaanide ellu viimissejuhindudes tulevikuvisioonidest • kuidas missiooni ja visiooni teadvustatakse juhtidele, õpetajatele jatöötajatele, teistele huvipooltele

  40. 2b Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane edastab ja ellu viib (2) • kuidas edastatakse strateegiaid ja plaane kõikidele töötajateleorganisatsiooni kõikidel tasanditel ja hinnatakse neist arusaamist • kuidas tagatakse töötajate arusaamine kutseõppeasutuse strateegiaist japlaanidest seostatuna töötajate tegevusega • visiooni teostamiseks sõnastatud selgete eesmärkide saavutamisemõõtmist • ...

  41. 2c Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane üle vaatab,uuendab ja parendab • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • strateegiate ja plaanide ülevaatust, muutmist, uuendamist, japarendamist • strateegiatesse ja plaanidesse muudatuste tegemisel huvipooltekaasamist • strateegiate ja plaanide asjakohasust ja mõjusust • . . .

  42. 1. Eestvedamine • Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid oma isikliku eeskujuga innustavad jatoetavad kutseõppeasutuse kultuuri

  43. 1a Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid arendavad organisatsiooni missiooni, visiooni ja väärtusi ja on täiuslikkuse kultuuri eeskujuks (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid: • kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni olemasolu ja arendamist • väärtusi, millel põhineb kutseõppeasutuse juhtimine ning organisatsioonikultuur, • kuidas liidrid järgivad igapäevaselt neid väärtusi • liidrite rolli kutseõppeasutuse selgete väärtushinnangute arendamisel,samuti organisatsioonikultuuri loomisel • kuidas liidrid õpivad ise ja koolitavad teisi

  44. 1a Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid arendavad organisatsiooni missiooni, visiooni ja väärtusi ja on täiuslikkuse kultuuri eeskujuks (2) • kuidas liidrid teevad ennast kättesaadavaks, kuulavad ära ja reageerivadkutseõppeasutuse töötajatele • kuidas liidrid stimuleerivad ja julgustavad inimesi koostööle, õppimisele jaloovusele • kuidas liidrid vaatavad üle ja parendavad oma juhtimistegevusemõjusust • kuidas liidrid kaasavad huvipooli koostööle, õppimisse ja innovatsioonikutseõppeasutuse juhtimisel • . . .

  45. 1b Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid on aktiivsed parendustegevuseeestvedajad organisatsioonis ja on kaasa haaranud kliente,tarnijaid ja teisiväliseid institutsioone (1) • Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteidsellest, kuidas liidrid: • rakendavad pideva parendamise põhimõtet kutseõppeasutuse juhtimiselja igapäevategevustes • osalevad parendustegevuste prioriteetide määramisel, selleks finantseerimisetagamisel, organiseerimisel ja toetamisel • haaravad kaasa töötajaid ja suhtuvad uuendustesse • osalevad erinevates ühiskondlikes tegevustes, konverentsidel jaseminaridel

  46. 1b Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid on aktiivsed parendustegevuseeestvedajad organisatsioonis ja on kaasa haaranud kliente,tarnijaid ja teisiväliseid institutsioone (2) • tagavad juhtimise läbipaistvuse, demokraatlikkuse, tõhususe ja mõjususe • suhtlevad õpetajate, teiste töötajate ja kutseõppeasutusevälistepartneritega ning kaasavad neid parendustegevusse • jagavad parimaid kogemusi • tunnustavad huvipoolte tulemusi • . . .