1 / 37

Taavet ja Koljat „LÕIGATUD PEAD KUJUTAVAS KUNSTIS” II OSA

Taavet ja Koljat „LÕIGATUD PEAD KUJUTAVAS KUNSTIS” II OSA. Koostanud Liis Reier (2009), täiendanud Anneli Oidsalu (2014). Juutide ja vilistite kokkupõrked. Ligi tuhat aastat eKr olid juutidel kõige suuremad kokkupõrked Kaananimaa lõunapoolsel rannikualal elanud vilistitega.

karli
Download Presentation

Taavet ja Koljat „LÕIGATUD PEAD KUJUTAVAS KUNSTIS” II OSA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Taavet ja Koljat„LÕIGATUD PEAD KUJUTAVAS KUNSTIS” II OSA Koostanud Liis Reier (2009), täiendanud Anneli Oidsalu (2014)

  2. Juutide ja vilistite kokkupõrked • Ligi tuhat aastat eKr olid juutidel kõige suuremad kokkupõrked Kaananimaa lõunapoolsel rannikualal elanud vilistitega. • Vilistid on vanaaja rahvas Palestiina rannikualal. • Kohtumõistjate päevil, samuti Saamueli, Sauli ja Taaveti valitsemisajal ohustasid vilistid pidevalt iisraellasi. Mõlemad rahvad tahtsid sama maad oma valdusse saada. • Vilistite pealetung oli üks põhjustest, miks Iisrael hakkas nõudma kuningat.

  3. Kaananimaa ja Palestiina • Kaanan on ajalooline maa Egiptusest põhjas, mis hõlmasFoiniikiajaPalestiina (praeguse Iisraeli riigi territooriumi). • Heebrea keeles kutsuti viliste ‘pelištin’, sellest tulenevalt hakkasid eurooplased hiljem kogu Kaananimaad kutsuma Palestiinaks.

  4. Prohvet Saamuel • Kõik juudid pidid vilistitele andamit maksma. Ehkki juudid püüdsid vaenlasele ka vastupanu osutada, jäid sõdimisest elatuvad vilistid ikka peale. • Sel raskel ajal elas juutidele keskel tark mees – prohvet Saamuel. Teda peetaksegi Iisraeli kuningriigi rajajaks.

  5. Kes on prohvet? • prohvet – ennustav jutlustaja, kellele omistatakse jumalikust sisendusest johtuv võime tulevikku ette näha • Prohvet Saamueli loetakse Iisraeli kuningriigi rajajaks, sest tema valis välja ja võidis kaks esimest kuningat Sauli ja Taaveti.

  6. Juudid nõuavad kuningat • Saamuel hoiatas rahvuskaaslasi, et kuningas orjastab rahva: „Ta võtab teie paremad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele; ta võtab kümnist teie pudulojuste eest ja te peate oleme tema sulaseiks.” • Aga inimesed ei uskunud Saamueli ja ütlesid: „Ei. Meil peab olema kuningas, et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad.”

  7. Kuningas Saul • Prohvet Saamuel hakkas otsima oma rahvale väärilist kuningat. • Saatus viis prohveti kokku pika ja nägusa noormehega, kelle nimi oli SAUL ja kes näis kuninga tiitli vääriline. • Saamuel võttis õlikruusi, valas õli noormehele päheja lausus: „Jehoova (Jumal) on mind läkitanud võidma* sind kuningaks tema rahvale Iisraelile.” ________________ * Sellest alates on kuningaks kroonimise osa olnud ka salvimine (võidmine) püha õliga.

  8. Saulist saab türann • Alguses oli Saamuel kuningas Sauliga üpriski rahul, kuid tasapisi juhtus see, mille eest ta oli rahvast hoiatanud: Saulist sai peagi tõeline türann ja pealegi kannatas Saul tagakiusamismaania all. • Kokkupõrked sõjakate vilistitega aina sagenesid. Vana Vestamendi Kuningate raamatust võib lugeda, et Saul ei olnud eriti võimekas väepealik. • Kõiki neid puudusi arvesse võttes otsustas prohvet Saamuel oma rahvale uue kuninga määrata.

  9. Taavet • Kord läks prohvet Saamuel Petlemma linna külla oma heale tuttavale Iisaile, kellel oli seitse poega. • Iisai tutvustas külalisele oma kuut poega, külaline tahtis näha ka seitsmendat. • Noorim poeg Taavet oli lambakarjas. Kui prohvet punapalgelist ja sihvakat Taavetit nägi, oli ta kindel: poisist saab kuningas Sauli vääriline järglane. • Saamueli võis mõjutada ka nooruki kandlemänguoskus.

  10. DonatelloTaavetPronks. Bargello muuseum. Firenze Jätan meelde!

  11. Koljat • Kui vilistite armee jälle pealetungile asus, kutsuti ka Taaveti kolm vanemat venda Sauli sõjaväkke. • Ühel päeval saatis isa noorima poja vendadele sõjaväljale toitu viima. Kui Taavet kohale jõudis, oli järjekordne lahing algamas. • Vilistite esireast astus välja hiiglasest sõjamees KOLJAT. Tema ees käis keskmist kasvu kilbikandja, kes tundus vägilase kõrval kääbusena. • Koljat heitis väljakutse heebrealastele: „Kes julgeb, tulgu kahevõitlusele!”

  12. Taavet võtab Koljati väljakutse vastu • Taavet tõttas kuningas Sauli juurde ja avaldas soovi Koljatiga võidelda. • Saul andis talle mõõga, vaskkiivri ja sõjariided. Nooruk pani sõjariided selga ja ütles: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” • Taavet läks võitlusse alasti, kepp käes ja karjasepaun külje peal. • Kuningate raamatust järgmist:

  13. Kuningate raamat: Siis võttis ta oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu… Ja sündis, kui vilist tõusis ja tuli ning lähenes, et Taavetit kohata, siis ruttas Taavet ja jooksis rinde poole vilistile vastu. Ja Taavet pistis käe pauna, võttis sealt kivi ja lingutas ning tabas vilisti otsa ette; kivi tungis laupa ja ta langes silmili maha… Siis Taavet jooksis ning astus vilisti juurde ja võttis tema mõõga, tõmbas tupest ja surmas tema ning raius sellega ta pea maha. Ja kui vilistid nägid, et nende kangelane on surnud, siis nad põgenesid.

  14. Millise relvaga tabas Taavet Koljatit otsaette? Bernini Taavet Marmor. Borghese Galerii, Rooma Taavet tabas Koljatit lingukiviga. Selle tagajärjel kukkus Koljat pikali. Jätan meelde!

  15. Millise relvaga surmas Taavet Koljati? Michelangelo TaavetjaKoljat(detail)1509, fresko, SixtusekabelVatikanis Taavet surmas Koljati hiiglase enda mõõgaga, raiudes Koljati pea maha. Jätan meelde!

  16. Taaveti ja Koljati lugu kunstis • Taavet on igal ajastul paelunud kunstnikke. • Vararenessansi kunstnikkel oli selleks ka põhjust: • Taaveti kangelasteo kujutamine andis võimaluse kujutada alasti inimkeha kogu tema ilus– võitles ju Taavet Koljatiga tõepoolest alasti, karjusepaun paljal kehal. • Varasemas (romaani ja gooti) kunstis oli peetud rõivasteta inimkeha tabuks, renessansiajal aga armastati kujutada alasti inimfiguure.

  17. Donatello „Taavet“ • Donatello (1386–1466) skulptuur „Taavet” peegeldab renessansiajastu iluideaali ja eluhoiakut – julguse ja tarkuse hindamist. Võitis ju karjus Taavet vaenlaste hiiglase just tänu oma nupukusele.

  18. TizianTaavet ja Koljat Õli lõuendil. 1540. Santa Maria della Salute, Veneetsia, Itaalia

  19. GuercinoSaul ründab Taavetit (1646)Õli lõuendil, 147 x 220 cmGalleria Nazionale d’Arte Antica, Rooma

  20. Taavetist saab kuningas • Sõda vilistitega jätkus. • Ühes lahingus, mis lõppes lüüasaamisega, hukkus kuningas Saul koos oma poegadega. • Nüüd võidis prohvet Saamuel Iisraeli teiseks kuningaks Taaveti.

  21. Verrocchio*TaavetPronks. Bargello muuseum. Firenze ___________ * loe: ve´rokjo Jätan meelde!

  22. Miks on just Taavet paelunud paljusid skulptoreid ja kunstnikke? • Taaveti ja Koljati lugu võimaldas kujutada alasti inimkeha kogu tema ilus (romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks). • Taavet peegeldab renessansiajastu iluideaali ja eluhoiakut – julguse ja tarkuse hindamist. Võitis ju karjus Taavet vaenlaste hiiglase just tänu oma nupukusele.

  23. MichelangeloTaavet (kõrgus 5,2 m)Marmor. Akadeemia Galerii. Firenze Jätan meelde!

  24. Michelangelo “Taavet” • Üks kaunimaid skulptuure, mille inimgeenius on raiunud kivisse, on itaalia kõrgrenessansi maalija ja skulptori Michelangelo (1475–1564) valgest marmorist “Taavet” (5,2 m kõrge). • Selle imeilusa marmorkuju originaal asub Akadeemia galeriis Firenzes. • Suur sisemine pinge, mida õhkub Taavetist, on iseloomulik kogu Michelangelo loomingule.

  25. Kelle teos? Jätan meelde! Caravaggio Taavet Borghese galerii, Rooma Mille poolest on Koljati nägu sellel pildil eriline? Tegu on kunstniku autoportreega.

  26. Mille järgi on võimalik Taavetit taiestel ära tunda? • Alasti kujutatud Taaveti tunnus on karjusepaun või ling. • Sageli kujutatakse Taavetit koos Koljati maharaiutud peaga. • Vahel on Taaveti tunnuseks ka harf, kannel või mõni muu keelpill. Caravaggio. Taavet. Prado muuseum, Madrid Jätan meelde!

  27. Kordamine I • Kuidas nimetati Palestiinat Taaveti eluajal? • Taaveti eluajal nimetati Palestiinat Kaananimaaks. • Kuidas nimetatakse seda maad praegu? • Praegu asub Palestiina aladel Iisraeli riik. • Iisraeli kodanike jaoks on nende pealinn Jeruusalemm. Millist linna tahavad tänapäeva palestiinlased oma pealinnaks? • Jeruusalemm on tähtis usukeskus nii juutide, muhameedlaste kui ka kristlaste jaoks. Palestiinlased võitlevad tänaseni Iisraeliga Jeruusalemma pärast.

  28. Kas palestiinlastel on praegu oma riik?

  29. Kordamine II • Ennustavat jutlustajat, kellele omistatakse võimet tulevikku ette näha, nimetatakse … • ... prohvetiks. • Keda peetakse Iisraeli kuningriigi rajajaks? Miks? • Prohvet Saamueli, sest tema valis välja ja võidis kaks esimest kuningat – Saulija Taaveti • Miks oli prohvet Saamuel esialgu kuninga nimetamise vastu? • Ta ütles, et kuningas orjastab rahva.

  30. Kordamine III • Kes on juutide esimene kuningas? • Saul • Mida oli prohvet Saamuelil ette heita kuningas Saulile? • Saul oli türann, pealegi oli ta kehv väejuht. • Millisest linnast oli pärit juutide teine kuningas Taavet? • Petlemm • Nimeta teine kuulus juut, kes sündis hiljem samas linnas. • Jeesus

  31. Kordamine IV • Mitu venda oli Taavetil? • Kuus venda (peres oli 7 poega). • Millist ametit pidas Iisai seitsmes poeg Taavet? • Ta oli karjus. • Millist pilli Taavet mängida oskas? • Kannelt • Kellega sõdisid juudid prohvet Saamueli, kuningas Sauli päevil? • Vilistitega

  32. Kordamine V • Kes oli Koljat? • Vilistite hõimust hiiglase kasvu sõjamees • Kust pärineb kohanimi Palestiina? • Heebrea keelest, vilisteid kutsuti ‘pelištin’

  33. 2009. a testis küsiti 1 • Taaveti sünnilinn oli ... • … Petlemm, tema emakeel oli … • heebrea keel. • Koljat oli rahvuselt (tõmba alla!): assüürlane / babüloonlane / sumer / egiptlane / vilist / kreeklane • vilist • Taavet tappis Koljati (millega?) … • lingukivi ja Koljati enda mõõgaga.

  34. 2009. a testis küsiti 2 • Taaveti võidis kuningaks prohvet nimega (tõmba alla!): Mooses / Saamuel / Jesaia / Jeremia / Sakarja • Saamuel • Michelangelo valgest marmorist „Taaveti“ kõrgus on (tõmba alla!): 0,52 m / 1,52 m / 2,52 m / 5,2 m / 52,0 m • 5,2 meetrit

  35. Kes on autor? DonatelloTaavetPronks Bargello muuseum, Firenze • Vararenessansi skuptori • Donatello teost tuleb vaadata peamiselt eestvaates

  36. Kes on autor? • Andrea del Verrocchio • (1435–1488) • TaavetPronks • Bargello muuseum, Firenze • Vararenessansi skulptor • Verrocchio Taavet on kasvueas poisike. • Verrocchio “Taavet” on mõeldud vaatamiseks igast küljest.

  37. Kes on autor? Bernini Taavet Marmor Borghese Galerii, Rooma

More Related