1 / 19

Kuidas läheme suvele vastu

Kuidas läheme suvele vastu. Ken-Marti Vaher Siseminister. Algamas on suvekuud, koolivaheaeg, kuum suvi … kahjuks ka uppumissurmad, liiklussurmad ja tulesurmad…. Veeõnnetustes uppunuid aastatel 1994-2010. 78. 78 uppunut - 3a keskmine.

kairos
Download Presentation

Kuidas läheme suvele vastu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kuidas läheme suvele vastu Ken-Marti Vaher Siseminister

  2. Algamas on suvekuud, koolivaheaeg, kuum suvi …kahjuks ka uppumissurmad, liiklussurmad ja tulesurmad…

  3. Veeõnnetustes uppunuid aastatel 1994-2010 78 78 uppunut - 3a keskmine Hetkel (30.05. seisuga) on 2011. aastal veeõnnetustes uppunuid 10. Statistika ei sisalda arvatavalt uppunuid, keda ei ole veel hetkel leitud*. Punased tulbad on aastad, kus sooja oli 30ºC vähemalt 3 päeva järjest või enam. Sulgudes on ära märgitud kuumad perioodid. Allikas: Statistikaamet, EMHI (1994-2010)

  4. Põhilised veesurmade arvatavad põhjused: • Alkohol 97st uppunust oli eeldatavalt 53 uppumise ajal joobes (54,6%). • Ujumisoskuse puudumine Eesti täisealistest elanikest on 50%-l kindlalt ebapiisav ujumisoskus, nad ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult kuni 25m. • Veeõnnetused veesõidukitega Toimus 7, mille tagajärjel uppus 12 inimest (97st; 12,4%). • Terviserike Neljal juhul on esialgselt võimalik eeldada, et tegemist oli terviserikkega. • Enesetapp Kahel juhul võib oletada, et tegemist võis olla enesetapuga.

  5. Miks inimesed upuvad? • Alkohol: 54,6% inimestest oli eeldatavalt uppumise hetkel alkoholijoobes. • Järelevalve laste üle: problemaatilised on paljulapselised perekonnad, kus järelevalve laste üle jätab soovida. • Tundmatus kohas vette: kuuma ilma tõttu kasutati sageli ujumiseks tundmatuid, ettejuhtuvaid veekogusid (ca 37,6%), milliste ohtusid ei teatud. • Ebapiisav juhtimisoskus: üsna olulise osa õnnetustest (12,4%) moodustasid veesõidukitega toimunud õnnetused.

  6. Uppunu profiil 2010: Harjumaal või Tartumaal elav ujumisoskuseta 20-29-aastane alkoholijoobes meesterahvas, kes uppus suvekuudel jõkke või tiiki

  7. Mida teeme, et vähendada veeõnnetuste ohvrite arvu? • Veeõnnetuste ennetuskampaaniad • Ulatusliku meediakampaaniaga teavitada 55% elanikkonnast „Kui jood, ära uju - ega luba ka kedagi teist joobes vette”. • Teavitustöö erinevates Eesti piirkondades • Linnades ja alevikes ohutuspäevade korraldamine (4 regioonis, ca 30) • Suvistes noortelaagrites koolitused (koolitatakse ca 2200 last ja noort) • “Kaitse end ja aita teist” ohutuslaagrid põhikooli 2500 õpilasele • Päästeala noortelaagri korraldamine • Põhjuste täpne selgitamine • Uuringute läbiviimine (nt teadlikkuse indeksi selgitamine)

  8. Tulekahjudes hukkunud aastail 2001-2011 Allikas: Päästeamet

  9. Miks inimesed hukkuvad tules? • Suitsetamine:39,1 % hukkunutest. • Lahtise tule kasutamine: 24% hukkunutest. • Hooletus kütteseadme kasutamisel: 10,1% hukkunutest.

  10. Mida teeme, et vähendada tulesurmade arvu? • Teadlikkuse tõstmine – teavituskampaaniad suve jooksul • Isekustuvad sigaretid 2011. aasta 1. juulist tulevad müügile kiirelt kustuvad sigaretid Selle tulemusel peaks vähenema tulesurmades hukkumine (ainuüksi suitsetamise tagajärjel prognoositavalt 10-15 inimest)

  11. 2011. aasta 1. juulist tulevad müügile kiirelt kustuvad sigaretid • Selle tulemusel peaks vähenema: • voodis suitsetajate hukkumine (hukkunute vähenemine 10-15 inimese võrra); • metsa- ja maastikutulekahjud (autoaknast välja visatud või metsas seenelise poolt maha visatud suitsukoni ei põhjusta enam tulekahju).

  12. Metsa- ja maastikutulekahjud • 2010. aastal toimus 1737 maastikutulekahju • 2010. aasta 5 kuuga toimus 1293 ja 2011. aastal 962 metsa- ja maastikutulekahju. • 2011. aasta 5 kuuga on maastiku- ja metsatulekahjusid 331 võrra vähem (25,6%). • Selleks, et edukalt võidelda metsa- ja maastikutulekahjudega kaasatakse aktiivselt vabatahtlikke päästjaid.

  13. Vabatahtlikud päästjad

  14. Liiklusõnnetustes hukkunud aastail 2000 - 2011 Allikas: Maanteeamet

  15. Joobes juhi osalusel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetused, neis vigastatud ja hukkunud(aastatel 2008-2010) Allikas: Maanteeamet

  16. Miks inimesed hukkuvad liikluses? • Joobes juhtimine: 33% hukkunutest. • Kehtestatud piirkiiruste ületamine • Ei kasutata turvavarustust

  17. Kiiruseületamiste statistika • Kiirusületamiste statistika ajavahemikus 01.01.2010 – 30.04.2011 Suvekuudel on kiiruseületamisi kõige enam (eriti juuli, august)

  18. Mida teeme, et vähendada liiklussurmade arvu? • Joobes juhtimine • Teemanädal „Joobeseisundis sõidukijuhid“ • Kampaania „Joobeseisundis sõidukijuhtimisest hoidumine“ • Lubatud sõidukiiruse ületamine • kampaania „Lubatud piirkiirusest kinnipidamine ja ohutu sõidukiiruse valik asulavälisel teel“ • TISPOL teemanädal „Kiirus“ • kampaania „Ohutu sõidukiiruse valik asulasisesel teel ning jalakäijate ohutus ülekäigurajal“ • Turvavarustuse kasutamine Alates 1. juunist teavitame täiendavalt uue liiklusseaduse jõustumisega seotud reeglite muutumisest. Ka seaduse jõustumise järgselt on politsei põhiline eesmärk uute sätete selgitamine ning ohutu liikluskäitumise kujundamine. Sel perioodil suhtub politsei teadmatusest sündinud eksimustesse mõistvalt, kuid tõsiselt ohtlikke liiklusrikkumisi kohtleme endiselt karmilt.

  19. Tänan!

More Related