slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Hardo Pajula PowerPoint Presentation
Download Presentation
Hardo Pajula

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 7

Hardo Pajula - PowerPoint PPT Presentation


  • 185 Views
  • Uploaded on

Kriis = Hädaoht + …. ehk halisemine ei vii kuhugi. Hardo Pajula. Ühe müüdi tekkelugu.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Hardo Pajula' - jodie


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

Kriis = Hädaoht + ….

ehk halisemine ei vii kuhugi

Hardo Pajula

he m di tekkelugu
Ühe müüdi tekkelugu

Tõde on kõrvalolevas Kennedy tsitaadis nii palju, et sõna kriis危机 (wēijī) kirjutatakse hiina ühiskeeles tõepoolest kahe hieroglüüfiga: 危 (wēi) ja 机 (jī). Kui esimene hieroglüüf tähendabki hädaohtu, siis teise võimaluseks tõlkimine on kantud tublist annusest soovmõtlemisest. Pennsylvania Ülikooli hiina keele ja kir-janduse professori Victor H. Mairi järgi on wēijī kriisi ja võimaluse sulamina tõlgendamine “laialtlevinud popu-laarne väärkäsitlus.”

Professor Mairi järgi tähendab jīwēijī’s pigem otsustavat hetke (mil midagi algab või muutub). “Wēijīon seega tõeline kriis, ohtlik moment, mil asjad hakkavad viltu kiskuma. Wēijīviitab ohtlikule olukorrale, kus tuleb olla iseäranis valvas,” kirjutab professor Mair. “Iga isehakanud kriisiaegset olupoliitikat õhutav guru tuleks linnast kiiresti minema ajada, sest tema nõuanded üksnes võimendavad kriisiga kaasnevaid ohtusid.”

John F. Kennedy1917-1963

“Lahtikirjutatult koos-neb hiinakeelne sõna ‘kriis’ kahest hiero-glüüfist. Üks neist tä-histab hädaohtu ja teine võimalust.”

12. aprill 1959

Hardo Pajula

tagasil k oli v ltimatu
Tagasilöök oli vältimatu

1978

“Ükski teadus ei anna neile leiba, niikaua kui nad vabad on, aga kõik see lõpeb sellega, et nad toovad oma vaba-duse meie jalgade ette ja ütlevad meile: ‘Pa-rem tehke meid orja-deks, aga andke meile süüa!’ Nad mõistavad lõpuks ise, et vabadus ja küllaldaselt maist leiba igaühele koos ei ole mõeldavad.”

Fjodor Dostojevski

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ajavahemikul 1997-2007 tõusis Eesti elanikkonna jõu-kustase 42%-lt Euroopa keskmisest 68%-ni. SKT ühe elaniku kohta tõusis samal ajal nelja tuhande euro võrra.

Hardo Pajula

majanduskasvu allikad
Majanduskasvu allikad
  • Neoklassikalise kasvuteooria järgi sõltub riigi majan-duskasv kolmest võtmetegurist:
  • Töökäte olemasolust.
  • Kapitalikaupade kättesaadavusest.
  • Tehnoloogilisest edenemisest.

Arvukad ökonomeetrilised uurimistööd on aga näidanud, et kui ülalmainitud kolme komponendi panused kokku liita, siis jääb oluline osa majanduskasvust selgitamata. Niinimetatud Solow’ jäägi otsingud viisid majandustead-lased aegamööda nn endogeensete kasvuteooriateni, kus ammenduvate tootmissisendite (tööjõud ja kapital) kõrval mängivad suurt rolli ka ammendamatud või väga aeglase-lt ammenduvad ressursid. Viimatimainitud sisendite loet-elus esinevad kõige sagedamini inimkapital (sisuliselt koondnimetus mitmesugustele haridusest tulenevatele hüvistele), võrgustikest tekkivad healoomulised kõrvalmõ-jud jne.

Mark Steyn

“Inimese ja tema vabaduse edenemine on seisnenud hüpetes ühelt jätkusuutmatult arengult teisele … Kui nafta otsa saab, ei pane seda keegi tähe-le, sest meie maasturid töötavad millegi muu-ga. Tee oma panus alati inimese leidlikku-sele!”

Hardo Pajula

j relej udmisteooria
Järelejõudmisteooria
  • Järelejõudmisteooria ütleb oma lihtsaimas vormis seda, et vaesed riigid kipuvad kasvama rikastest riikidest kiiremini. Kui see on nii, siis kõnealuse teooria järgi peaksid kõik riigid pikapealekoonduma sarnaste tootlik-kus- ja jõukustasemete ümber. Arutluskäigu iva seisneb selles, et vaestel riikidel on võimalus suhteliselt kiiresti üle võtta rikastes riikides kasutatavad tehnoloogilised lahen-dused ja – mis vahest veelgi olulisem – mängureeglid.

Elu on siiski näidanud, et nimetatud teooria kehti-vuspiirkond on suhteliselt piiratud: kuigi meil on võtta kinnitavaid näiteid (Iirimaa, Hispaania, Lõuna-Korea), esineb vähemalt sama palju ka vastupidiseid juhtumeid (enamik Aafrika riikidest on praegu suhteliselt vaesemad kui nad olid 20-30 aastat tagasi). Seetõttu on jõutud järeldusele, et järelejõudmisvõimalus sõltub sissetuleku-tasemete erinevuse kõrval veel ka kõnealuse piirkonna kultuurilisest ühtekuuluvusest.

Moses Abramowitz1912-2000

Moses Abramowitzi 1986. aastal avaldatud artikkel “Järele jõudes, ette rühkides ja maha jäädes” on üks järele-jõudmisteooria olulise-maid teetähiseid.

Hardo Pajula

meie j relej udmispiirkond ehk kodu
Meie järelejõudmispiirkond (ehk kodu)

Läänemerd ümbritseb 9 riiki, mille rahvaarv küünib 47 kokku miljonini (Venemaa, Poola ja Saksamaa puhul on arvestatud üksnes mereäärsete haldusük-sustega) ja kogutoodang 1,2 triljoni dollarini. Mõlema näitaja osas on Läänemere regioon võrdne Lõuna-Koreaga.

Ühine Hansa vaimust kantud kultuuri- ja ajalooline pärand teeb sellest regioonist koos kõrvuti asetseva rikkuse ja suhtelise vaesusega ilmselt ühe maailma kõige arenguvõimeli-sema piirkonna.

Hardo Pajula

l pps naks
Lõppsõnaks

“See maailm kuulub optimistidele, mitte seepärast, et neil on alati õigus, vaid seepärast, et nad on elusõbralikud. Nad on elusõbralikud isegi siis, kui nad eksivad ─ ja see on saavutuste, vigadest õppimise, paremaksmuutumise ja edu tee. Haritud ja lahtiste silmadega optimistidest on tolku; pessimistidele jääb ainult õõnes lohutus, et neil on õigus.”

David Landes

David Landes on USA juhtivaid majandus-ajaloolasi. Tema sule-st on ilmunud raamat Rikkus ja rahvaste vaesus.

Hardo Pajula