Download
1 / 27
270 likes | 574 Views
Riskide ennetamine hooldus- ja remonditöödel. Rein Reisberg töökeskkonna osakonna juhataja. Statistika EUROSTATilt. 15-20% kõigist tööõnnetustest ja 10-15% surmaga lõppenud tööõnnetustest on toimunud hooldustööde käigus. Hooldus kui protsess.
E N D
Riskide ennetamine hooldus- ja remonditöödel Rein Reisberg töökeskkonna osakonna juhataja
Statistika EUROSTATilt 15-20% kõigist tööõnnetustest ja 10-15% surmaga lõppenud tööõnnetustest on toimunud hooldustööde käigus
Hooldus kui protsess • Hooldust tuleb võtta kui protsessi, mitte kui (ühekordset) ülesannet • Peab sisaldama ka planeerimist, mille osaks riskianalüüs • Milliseid ressursse vajame (töötajate oskused, töövahendid, IKV) • Tegevuste järjekord peab olema kindlaks määratud
Hooldus on üks enamlevinud tegevusi, mis toimub alltöövõtu korras. Alltöövõtul kõige rohkem tööõnnetustes kannatanuid ehitusel, järgmisena hooldustöödel.
Kuidas ennetada Mõned mõtted – paraku toimunud tööõnnetustest tulenevad
Kasuta sobivat töövahendit Korteriühistu koristaja hakkas pese-ma välisukse ülemisi klaasosasid. Ta asetas trepikoja välisukse ette väljapoole tabureti, mille kaks jalga toetusid porirestile. Tõusnud taburetile vajus selle üks jalg resti vahele. Kannatanu kaotas taburetil tasakaalu ja kukkus alla. Hoiuruumis asusid antud töö tegemiseks ette nähtud nõuetekohased treppredelid.
Kasuta sobivat töövahendit Laoruumis oli rippvalgusti vigastatud. Töötaja pöördus selle probleemiga mitmeid kordi tegevjuhi poole, kes soovitas alati töötajal ise hakkama saada. Töötaja asus omaalgatuslikult rippvalgustit remontima. Kuna rippvalgusti asus 4,5 meetri kõrgusel ja nii pikka redelit laos ei olnud, otsustas ta ehitada endale abivahendi. Selleks võttis ta kõigepealt tõstuki ja sõitis sellega riiulite vahele rippvalgusti alla. Seejärel asetas ta tõstuki tõste-kahvlite külge kaubaaluse ja tõstis selle üles ripp-valgusti alla. Edasi paigutas ta elektrikahveltõstuki juurde teisaldatava töölava ja selle peale alumiiniumredeli, nõjatades selle ülaosa vastu tõstukiga üles tõstetud kaubaalust. Tõusnud mööda redelit 4-5 astme võrra ülespoole, kaotas redel püsikindluse ja libises töölava pealt maha. Töötaja kukkus ca 2,5 meetri kõrguselt lao põrandale.
Kasuta sobivat töövahendit Ülesandeks 3,5 m kõrguselt varikatuselt lume rookimine. Kasutati kahveltõstukit, mille käppadele oli asetatud kaubakorv. Korv oli tõstukile kinnitamata. Olles ühe nurga lumest puhtaks saanud, oli vaja tõstukit liigutada. Selle tegevuse juures kukkus kinnitamata korv koos töötajaga alla asfaldile. Tööks kasutatud tõstuki ja kaubakorvi kombinatsioon ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Kaubakorv ei ole ettenähtud tõstukile asetamiseks, et sellega inimesi tõsta.
Kasuta töövahendit õigesti Varikatustelt lume koristamise käigus kahveltõstuki liikumisel kukkus töökorv koos kannatanuga kahvlitelt 3 m kõrguselt alla. Päev varem kasutati töökorvi katuselt lume eemaldamisel. Pärast seda võeti töökorv tõstukilt lahti ning tõstukile kinnitati lume koristamiseks territooriumilt sahk. Lumekoristamise lõpetamisel võttis tõstukijuht saha tõstuki küljest, haaras töökorvi kahvlile ning tahtis selle tõsta hoiukohta konteineril. Lume tõttu ei pääsenud ta konteinerile lähedale ning jättis kinnitamata töökorvi ööseks tõstuki kahvlile. Järgmisel päeval enne töö alustamist ei kontrollinud tõstukijuht tõstekorvi kinnitust.
Kasuta isikukaitsevahendit Töötajad pidid puhastama lumest katuse neelukohti, kuhu oli kogunenud suurte tuiskudega ohtlik kogus lund. Katuseräästa kõrgus maapinnast oli 3,7 m ja katusekalle 20°. Ohutuse tagamiseks oli üle katuse teisele poole räästa külge kinnitatud julgestusköis. Katus neelu piirkonnas oli kaetud paksu (kohati 1 m) lumekihiga. Neelukohas jooksevad katusematerjali trapetsprofiili sooned omavahel risti, takistades lumel alla langeda. Kannatanu arvas, et profiilide asetusest tulenevalt allalibisemise ohtu ei ole ning ei kinnitanud ennast julgestusköiega. Lund ajades liikus ta neelukohast eemale ning libises koos lumega libedalt plekk-katuselt maapinnale.
Kasuta isikukaitsevahendit Nädal enne õnnetust oli külmade ilmade tõttu reovee eelpuhasti doseerimistorus olnud 50% seebikivi lahus nõnda hangunud, et pump ei suutnud seda läbi pumbata. Töötaja hakkas pumba survepoolel padrunvõtme-ga avama ühendusvooliku klambrit. Vooluvõrgust oli pump välja lülitatud. Vooliku liigutamisel pritsis vooliku (Ø16mm) ja ühendusnipli vahelt jääksurve all olev seebikivi lahus töötajale näkku. Isikukaitsevahendid olid väljastatud, kuid nende kasutamist juba nädal aega seisnud seadme juures ei peetud vajalikuks.
Tööd tehku pädev töötaja Üks töötajatest pesi toorrasvakogujat voolikuga seestpoolt. Toorrasvakoguja põhja on paigaldatud tigutransportöör. Pesuvesi kogujast lasti põrandale läbi väljavoolu toru (pikkusega 20 sm, läbimõõduga 10,5 sm, toru otsa kõrgus põrandast 1,5 m). Torusse oli kinni jäänud rasvatükk. Kannatanu eemaldas rippesse jäänud rasvatüki. Kaastöötaja ütles, et torus on veel tükke ning kannatanu lükkas käe sügavamale pesuvee väljavoolu torusse. Seadmeid pestakse töötavana ning kannatanu käsi sattus liikuva teo vahele. Kannatanu oli arvanud, et seade on seisatud ja ohtu ei ole.
Tööd tehku pädev töötaja Ketassaeraami hüdrojagaja tihendist hakkas õli lekkima. Kuna remondilukksepad olid lõunale läinud ning palka saadi saetud tihude eest, otsustasid saeraamil töötanud mehed ise vea kõrvaldada. Kontrollimaks, kas tihendi vahetus õnnetus, käivitas ketassaeraami juht saeraami ilma, et oleks jagaja juhtkangi ja vedru, mis hoiab jagajat neutraalasendis, külge pannud. Ta liigutas parema käega jagaja hooba, mis asub ketassaeraami all nii, et käsi ulatus jagajani ülalt, kelgu eest, mitte raami vahelt. Jagaja asendi muutmisel hakkas kelk äkitselt liikuma pöörleva sae suunas ja andis löögi paremale käele. Kelgu liikumine paremalt vasakule oli nii kiire, et kannatanu ei jõudnud paremat kätt ära tõmmata ja see sattus vastu pöörlevat saeketast.
Hinda liikumisteid Tööülesandeks oli reguleerida saeveskis lintsae tekstoliidist tasakaalustusplaate. Töötaja asetas kahe sae vahele 60x120x5210mm liimpuittala, mis ületas 4 m laiuse ava. Selle all oli metallist kaldseintega kanal, mille põhjas 2,7 m sügavusel asus saepuru transportöör. Ta jõudis mitmeid kordi üle paigaldatud tala käia, et otsida vajaminevaid tööriistu. Kella 11.30 ajal asus ta umbes tala keskkohal ja keeras polti lahti. Selle tegevuse juures tala purunes ja töötaja kukkus jalad ees alla kanalisse. Töötajate kasutada olnud liimpuittala ei olnud piisavalt tugev sellelt töö tegemiseks. Keegi polnud hinnanud selle kandevõimet ega ohutust.
Toesta ülestõstetud esemed Traktorist vahetas söödajagajal esiratast. Ratta vahetuseks otsustas ta söödajagaja üles tõsta ratastraktori MTZ82 frontaallaaduri abil kasutades tõsteabivahendina isetehtud sõlmega trossi. Olles söödajagaja ülestõstnud, jättis ta selle toestamata. Söödajagaja rippus isetehtud sõlmega trossi otsas. Esiratta vahetamise ajal libises isetehtud trossisõlm lahti ja söödajagaja kukkus talle selja peale, kuna ratta vahetuseks oli ta roninud poolenisti söödajagaja alla. Kuna söödajagaja jäi rattale toetuma, siis suutis kannatanu ise selle alt välja roomata ja helistada.
Kokkuvõtlikult Tark ei torma
