TARTU KUNSTIKOOL

1. TARTU KUNSTIKOOLMiks on kvaliteedijuhtimine hea?Kadi KreisKutseõppeasutuste kvaliteedikonverents 20.11.2009

2. TARTU KUNSTIKOOL Kutseõppeasutsute Kvaliteediauhind 2007 (skoor 200-250) Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2008 eripreemia (skoor 450-500) Tartu Kunstikool vääris esiletõstmist märkimisväärse kvaliteedijuhtimisalase arengu, eestvedamise ja töötajate kaasamise eest..

3. TARTU KUNSTIKOOL Miks? Enesehindamine Väärtused Õppimine Tahe Sihid

5. VÄÄRTSUED JA KULTUUR • PÕHIVÄÄRTUSED • loovad isiksused • head kodanikud • aus, avatud ja turvaline õpi- ja loomekeskkond lähedased ja arvestavad suhted kõigi inimeste vahel koolis • pidev areng läbi traditsioonide hoidmise ning uuenduslike ideede elluviimise

6. UUS MISSIOON • Tartu Kunstikool annab kunstiandega noortele oskused oma tööga muuta (Eesti) elu inimväärsemaks. • Tartu Kunstikool on visuaalset keskkonda kujundavaid professionaalseid keskastme kunstnikke koolitav kutseõppeasutus, kus on võimalik omandada kunstialane kutseharidus.Kool valmistab kogu Eesti jaoks ette kutsekeskharidusega arvutigraafikuid, kujundajaid, dekoraatoreid, kunstnikke, disainereid, jt. kunstilise kujundamise eriala spetsialiste.

7. Tartu Kunstikool eelkäijaks võib lugeda meie kultuuriloos olulist Pallase kunstikooli. • 1950/51 õa. Loodi kutsekeskharidust andev Tartu Kujutava Kunsti Kool. • Praegust nime kannab kool 1960. aastast, samast ajast jäi kooli vaid rakenduskunsti erialade õpetamine.

8. LÄHIAJALUGU • 90ndatel arendati enamus kunstikooli õppekavasid rakendus-kõrgharidusele vastavateks • Oli visioon kaheastmelisest rakendusliku suunaga kunstikoolist • 1998. a. otsustati RKT põhikoolijärgses kunstialases kutseõppes lõpetada ja TK oli määratud likvideerimisele • 2000. a. sügisel läks kogu kunstikooli bilansis olnud vara vastloodud Tartu Kõrgemale Kunstikoolile • Aastatel 2000 – 2002 õnnestus selgitada põhikoolijärgse kunstialase kutsehariduse vajalikust • 2002 taastati RKT ja kool taaskäivitati. Napilt pääses TK olematusest

9. 2002 – 2007 (transformatsioon?) • 1. Perioodil 2002.-2006.a oli esmatähtis kooli taastamine ja stabiilse rütmi saavutamine • 2. Leida koostöös omaniku ja TKK-ga parim võimalus organisatsiooni edasiseks toimimiseks. • 3. Ruumiprobleemi lahendamine, õppebaaside kaasajastamiseks vajalike investeeringute leidmine. • 4. Õppekavade arendamine • 5. Pedagoogilise kaadri arendamine, meeskonna loomine. • 6. Koostöö käivitamine tööandjatega • 7. Kunstialase kutsehariduse säilitamine ja arendamine.

10. TRANSFORMATSIOON • Selleks, et tänapäeva maailmas ellu jääda, peavad organisatsioonid olema suutelised end uuendama - transformeeruma. Tegemist on taassünni protsessiga, mis tähendab, et me loobume vanadest harjumustest ja oleme valmis astuma uude ja ebakindlasse maailma. Tulemuseks on uue eluviisi avastamine, milles kõik vana ja tuntud ei lähe kaduma, kuid avastatakse uus potentsiaal. Transformatsioon nõuab kõigepealt oma taju muutmist, seejärel mõtlemise ja lõpetuseks tegevuse muutmist.
Bertrand Jouslin de Noray, Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni peasekretär (www.eaq.ee )

11. 2007 – 2009 • Uued väljakutsed: • Uus maja • Uued erialad • Uued kliendirühmad (täiskasvanud, välisõpilased) • Uued õpiviisid • Õpetajate ja töötajate pidev ja stabiilne arendamine • Loomemajanduse kasv ja teadvustamine ühiskonnas

12. TÄHTSAIM KVALITEEDI TAGAMISEKS

13. Kõige olulisem on inimene • Esikohal on õpilane. • Õpilastel peavad olema tingimused, et pühenduda • õppetööle. Kool peab olema koht, kus ei käida, • vaid kus ollakse, õpitakse, luuakse uusi • (vaimseid) väärtusi.

14. Õpetajad ja töötajd • Õpetajal peaks olema võimalus pühenduda tööle. • Õpetajale on loodud tingimused arenemiseks. • Õpetaja tunneb, et temast hoolitakse, et kooli sisuline töö • sõltub temast.Meil hoitakse õpetajat. Õpetaja • väärtustamine.

15. Ülejäänud personal, alates koristajast lõpetades juhiga, • loovad tingimused.  Ja teevad seda rõõmuga. • Tähelepanu töötajate isikliku elu ja tööeluga toimetulekule • (supervisioon, paindli töögraafik, mõistev suhtumine, • hoolimine) • Individuaalne lähenemine. Iga inimene on omamoodi! • Info võrdne kätteaadavus. • Märkamine ja tunnustamine • Usaldus!!!!!

16. Sotsiaalsed võrgustikud • Vilistlased • Lapsevanemad • Tööandjad • Partnerid

17. Kiire ja oodatud tagasiside. • Kiire tagasiside.Usalduslikud suhted loovad pinnase, et nii õpilased kui õpetajad avaldavad oma arvamust. • Väga oluline on, et juhtkond ja õpetajad ise soovivad tagasisidet ja leiavad parima viisi selle kiireks ning võimalusel vahetuks hankimiseks. •  Lisaks kiirele tagasisidele peame oluliseks infot, kuidas meie lõpetajatel läheb. • Õppetöö tulemuslikus võib avalduda alles aastakümnete pärast!

18. Paindlikus. • Väikeses organisatsioonis on võimalik teha kiireid otsuseid. • On võimalik rakendada uusi ideid. • Reageerida ühiskonna muutustele. • Kasutada uusi meetode nii õpetamises kui juhtimises. • Paindlikus tööajas, töömeetodites, jne • Pidev valmisolek muutusteks. (N: koolipidaja, ühiskonna vajaduste arvestamine)

19. Säästlik mõtteviis on hoiak! • Iga kulutatud summa juures mõtleme, kuidas seda on • otstarbekas kulutada. Kas on alternatiive? • Lean-põhimõtte kõiges!

20. Headest ideedest vaimustumine, innovatsioon. • Pidev valmisolek teha asju omamoodi, uutmoodi • säästlikumalt, nutikamalt. • Kõige olulisem! Meil on suurepärased õpilased, kes on • meie peamisteks õpetajateks ja liikumapanevaks jõuks.

21. Kaasamine • Vastutus! • Tahe! • Raske on ka! Kuid pärast on lihtne!

22. Eestvedamine • Protsesside käivitajateks ja algatajateks • liidrid (alguses juhtkond), seejärel järk-järgult • kaasatud uued töötajad. • Erinevate valdkondade liidrid on eestvedajad - • järjepidevuse kandjad, sihtide seadjad. Usaldus, tunnustus. • Koostöö ehk “koos suudame rohkem”

23. Pidev võrdlemine ehk benchmarking. • Teised kutsekoolid (Eller, Kuressaare jt) • Kõrgkoolid • Välispartnerid

24. Info liikumine • Tagame kogu liikemskonnale info kättesaadavuse, kuid • arvestame erinevate sihtrühmade käitumist. • Mitteformaalsed võrgustikud – nende teadvustamine • Ühisüritused – ühine aeg, ühine tegevus • Individuaalne suhtlemine.

25. Töö- ja õpikeskkond Säästev areng! Mõistlik majandamine. Lean – põhimõte, vastutus ühiskonna ees. Millise õpikeskkonna me loome! Ruumid! Kus on see koht kus luuakse! Millises ruumis õpitakse! Tööohutus (olematutes tingimustes) ja töötervishoid Loodetav valmisolek ja koolitatus kriisiolukordadeks .

26. TK tegutses kahes üliõpilaskorporatsiooni majas, mis 90ntatel kuulusid omanikele tagastamisele • Kool kolis praegusesse asukohta Karlovas 1996. aastal. Sellest ajast alates on planeeritud kogu kompleksi väljaehitamist • 1994.a. leiti Tartu linnaga koostöös aparaaditehase hooned, mis vajasid renoveerimist • Raha ehituseks saadi omandireformi reservfondist – 1m2 ehitusmaksumus oli alla 5 000 krooni. Ehituses kasutati lihtsad ja ökonoomsed lahendusi

27. 1996.a. koliti Karlova õppekompleksi esimesse renoveeritud õppehoonesse • 1997.a. koliti teise hoonesse • 2000.a. alustati kolmanda hoone projekteerimist • 2002.a. Kui TK taaskäivitus oli meie kasutuses üks 30 m2 klass ja nurk koridoris. Ateljeed olid ristkasutuses • Ruumipuudus on TK ja TKK suurimaid probleeme

30. Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus Üha enam kujuneb arenenud riikides välja trend, et töötlevtööstus liigub välja,arenenud riikidessejääb aga selleloomingulisem osa: teadus- ja arendus, projekteerimine,kujundamine,disain, projektijuhtimine, marketing jms.(Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine, TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391) Globaalnemajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjadetootmiselt väärtuse toomisele, olulised on seejuures märgid ja sümbolid(Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine, TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391)

31. Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus • Eestis on loomemajanduse maht natuke väiksem, kui arenenud Lääneriikides, aga siiski oluline. Loomemajanduses on ettevõtete kasvu kiirus suurem, kui ettevõtetel Eesti majanduses keskmiselt.(Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2005)

32. Animatsioon ja arvutigraafika

33. Graafiline disain

35. Illustratsioon ja infograafika

36. Linnakeskkonna kujundus

38. Müügikommunikatsioon

39. Tarbegraafika

40. Reklaam ja plakatikunst

41. Tootedisain

42. http://www.youtube.com/watchv=1JnhxTFiZO8

43. Meie kool on suurem kui meie maja õpetajaid rohkem kui pedagooge õppijaid rohkem kui õpilasi ajalugu enam kui aastaid