Tuulepargid ja tervisekaitse

1. Tuulepargid ja tervisekaitse Margus Mihkelsoo Terviseamet Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist

2. Sissejuhatuseks • Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. • Tänavu esimeses kvartalis tootsid tuulepargid Eestis Eleringi andmetel 102 GWh elektrit, mis moodustab neli protsenti kogu elektritarbimisest. • Tuulegeneraatori tööga kaasneda võivaks tervist kahjustavaks füüsikaliseks faktoriks on müra. Nimetatud on ka vibratsiooni ja infraheli. • Seoses müraga on 1997. a. kuni käesoleva ajani Terviseameti poole pöördutud kahel korral. Ühel juhul oli tegemist isiklikuks otstarbeks rajatud tuulegeneraatoriga, teisel juhul oli pöördumine seoses Aulepa tuulepargi müraga. • Mõlemal juhul teostatud mõõtmised näitasid, et kehtestatud müra normtasemeid ei ületatud ja kaebus oli põhjendamata.

3. Seadusandlus • Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. • Keskkonnaministri 04.03.2011 määrus nr 16 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. • Välisõhu kaitse seadus 05.05.2004 8. peatükk • Rahvatervise seadus § 4 lõik 13 kus on toodud, etmüra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele.

4. Seadusandlus • sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis-kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ • § 5 lõik 4 punkt 2 • Taotlustaseme LpA,eq,T, dB arvsuurused uutel planeeritavatel aladel

5. Seadusandlus • keskkonnaministri 04.03.2011 määrus nr 16 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“ • § 1 lõik 1.Määrusega kehtestatakse nõuded planeeringule, millega kaasneb oluline mürahäiring, koostamisele. • § 2 Oluline mürahäiring on mürahäiring, kui elu- ja puhkealadele, elamuteni ning ühiskasutusega hooneteni ulatuv müratase ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” või „Välisõhu kaitse seaduse” § 129 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piirtaset. • § 3 lõik 2 Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama ettepanekut kohaliku omavalitsuse organile kehtestada „Välisõhu kaitse seaduse” § 129 lõike 2 alusel rangemad normtasemed või põhjendust selle kehtestamise mittevajalikkuse kohta. (50% ehk 3 dB) • § 4 lõik 3 punkt 4 Mürahinnangus kajastatakse müraallika arvutuslik ekvivalenttase LAeq ja maksimaalne tase LAmax???!!!

6. Seadusandlus • sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis-kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ • § 5 lõik 6 punkt 2 • Piirtaseme LpA,eq,T, dB arvsuurused olemasolevatel planeeritavatel aladel

7. WHO “Guidelines for Community Noise” • Välismüra osas on soovituslikuks tasemeks 1 meetri kaugusel hoone välisseinast, öisel ajal mitte üle 45 dBAeq, mis tagab selle, et oleks võimalik avada ka aknaid. Seda väärtust on soovitatud eeldusel, et ka avatud akendega väheneb müratase ruumis kuskil 15 dB võrra. • Müratasemed õhtusel ja öisel ajal peaksid olema 5–10 dB võrra madalamad kui päeval. • Sm määrus nr 42 tagab I kuni III kategooria aladel WHO soovituse järgimine öise välismüra osas.

8. Infraheli ja vibratsioon • Infraheli ja vibratsiooni normtasemed on kehtestatud alljärgnevate sotsiaalministri määrustega: • Sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ on Eestis kehtestatud infraheli piirtasemed elamutes. Vastavalt sellele ei tohi püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus elamus ületada 85 dB. • Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused elamutes, mis päeval ei tohi ületada 8,83×10–3 m/s2 (79 dB) ja öösel 6,31×10–3 m/s2 (76 dB).

9. Tuulegeneraatorite infraheli ja vibratsioon • Vibratsiooni osas on toodud, et puuduvad igasugused teaduslikud tõendid, et kaasaegsed tuuleturbiinid põhjustaks tajutavat vibratsiooni elamutes ja see vibratsioon kujutaks ohtu inimese tervisele. • Infrahelide osas võib öelda, et kaasaegsed tuulegeneraatorid tekitavad infraheli, mille tase jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on madalam inimese kuulmislävest nendel sagedustel ning ei oma seetõttu mõju tervisele. • Low-frequency noise from large wind turbines. Moller H, Pedersen CS, J Acoust Soc Am. Jun; 129(6):3727-44. • Uuriti 48 tuuleturbiini müra, mille võimsus oli 3.6 MW. 1/3 oktaav uuringud näitasid, et kõigeim tase esineb sagedusel 250 Hz, mis välistab igasuguse kahtluse, et infrahelid mängivad olulist rolli.

10. Viiteid uuringutele seoses tuulegeneraatoritega • 2010.a. avaldatud ekspertide arvamused seoses tuuleturbiinide mõjuga tervisele „WIND TURBINE SOUNDS POSE NO THREAT TO HUMAN HEALTH“ on kättesaadavad aadressil -http://www.patriotrenewables.com/Wind_Turbine_Noise_Pose_No_Threat_to_Human_Health.pdf. • Tuuleturbiinide müra ei kahjusta inimese kuulmisorganit. • Kuulmislävist madalam tuuleturbiinide poolt tekitatud infraheli ei kujuta ohtu inimeste tervisele. • Mõned inimesed võivad olla häiritud tuulegeneraatorite mürast, kuid see ei kutsu otseselt esile haiguste teket. • Põhiliseks põhjuseks, mis tekitab häirivust, on tuuleturbiinide müra fluktueeriv iseloom. Mõned võivad olla sellest häiritud, kuid reaktsioon sellele on seotud isiksuse omapäradega ja ei oma seost müra tasemega. • Tuuleturbiinide poolt tekitatud vibratsioonitasemed on nii madalad, et neid on raske mõõta ja need ei kahjusta inimeste tervist.

11. Viiteid uuringutele seoses tuulegeneraatoritega • “Wind turbine noise, annoyance and self reported health and well being in different living environments”Eja Pedersen, Kerstin Persson Waye 16.02.2007 • Müra häirivus suureneb koos mürataseme tõusuga • Häirivus on erinev maa ja tööstuspiirkonnas • Häirivust põhjustavad subjektiivsed ja objektiivsed faktorid • Health effects and wind turbines: a review of the literature. Knopper LD, Ollson CA. Environ Health 2011 Sep 14;10:78 • tuuleturbiinide müra võib mõnel inimesel olla häirivuse allikaks. • häirivaks võib osutuda müra, mille tase on suurem kui 40 db(A) • häirivust mõjutab rohkem tuuleturbiinide nähtavus kui müra • häirivust põhjustab keskkonna välisilme muutumine, mitte kuuldav müra ja infraheli. • tuuleturbiinide ja keskkonnamuutuste toime emotsionaalsele ja füüsilisele tervisele vajab edaspidist uurimist.

12. Viiteid uuringutele seoses tuulegeneraatoritega • Impact of wind turbine noise in The Netherlands 2011,13 Edwin Verheijen, Jan Jabben, Eric Schreurs, Kevin B Smith. • Teatud ilmastiku tingimustel võivad tuulegeneraatorid põhjustada häirivust kaugemal kui 700 m. • Kaugusel 500-800 m on kaebused infrahelile väheusutavad, helitasemed selles spektriosad on allpool kuulmistaset. Inimesed, kes elavad 500 m kaugusel tuuleturbiinidest, on müra kuuldav ka magamisruumides isegi kui müratase hoone fassaadil on 45 dBA (L den ). • Taseme 45 dBA korral esineb tõsist häirivust 5.2% juhtudest, auto ja rongiliikluse korral on see 10%.

13. Aulepa tuulepargi müra

14. Uus energia allikas 2012-2013? • LENR – low energy nuclear reactor • 1 MW E-Cat Cold Fusion Device Test Successful – 28 oktoober 2011(Andrea Rossi)

15. Uus energia allikas 2012-2013? • 10 kilowatt home heating unit for sale to the general public.The estimated cost for the units would be 400 euros ($521 USD) a piece. http://energycatalyzer3.com/

16. Tänan tähelepanu eest