1 / 16

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 9. Ülevaade veekogude bioloogiast (1)

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 9. Ülevaade veekogude bioloogiast (1). Elustiku tsoneerimine: ookean. Eufootiline tsoon - fotosünteesiks piisavalt valgust saav veekiht Bentos - põhjaelustik. Elustiku tsoneerimine: järv, rannikumeri.

gusty
Download Presentation

YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 9. Ülevaade veekogude bioloogiast (1)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. YFO0010 Sissejuhatus okeanograafiasse ja limnoloogiasse 9. Ülevaade veekogude bioloogiast (1)

  2. Elustiku tsoneerimine: ookean Eufootiline tsoon - fotosünteesiks piisavalt valgust saav veekiht Bentos - põhjaelustik

  3. Elustiku tsoneerimine: järv, rannikumeri Littoraal - fotosünteesiks piisavalt valgust jõuab veekogu põhjani

  4. Iseliikuvad loomad KALAD Suurem zooplankton ja putukad Passiivselt veesambas hõljuvad mikroorganismid PLANKTON zooplankton (loomad) fütoplankton (vetikad) bakterioplankton (bakterid) DETRIIDID elustiku surnud “jäägid” Veekogu põhjas elavad organismid ZOOBENTOS veeputukad molluskid, ussid jne FÜTOBENTOS = põhjataimed BAKTERID JA SEENED

  5. Vee-elustiku toitahelad

  6. Toitahela lülid Autotroofid ehkprimaarprodutsendid - taimedvetikad, ja mõned bakterid mis on võimelised kasutama valgusenergiat “toitumiseks” Heterotroofid ehktarbijad – loomad,seened, protistid, bakterid ja “mitterohelised” taimed – kasutavad toiduks autotroofide poolt sünteesitud molekule Primaartarbijad – toituvad otseselt autotroofidest (herbivoorid/taimesööjad) Sekundaartarbijad – toituvad primaartarbijatest (karnivoorid/lihasööjad ja parasiidid) Lagundajad – lagundavad teistes organismides akumuleerunud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks Detritivoorid – toituvad surnud jääkidest (kõik lagundajad), aga samuti krabid, shaakalid jne

  7. Maismaa- ja vee-elustiku toitahelad

  8. Vee-elustiku toitahelad, aine- ja energiaringe Elustiku hoiab “käigus” toitahela esimene lüli (primary producers, vetikad ja põhjataimed, kasutavad mineraalseid toitaineid ja päikeseenergiat), mis on toiduks toitahela järgmistele lülidele. Surnud organismide lagunemisel vabanevad mineraalsed toitained lähevad uuesti ringesse.

  9. Vee-elustiku toitevõrgustik Toitahel on järjestikune: kes keda sööb Toitevõrgustik sisaldab mitmeseid üleminekuid ning aine- ja energiaringet

  10. Fotosüntees Päikeseenergia mõjul taimed muudavad vees lahustunud süsihappegaasi (CO2) hapnikuks ning karbohüdraatideks (süsivesikuteks). Annab veekogude elustikule toidubaasi. Fotosüntees: 6 CO2+ 6 H2O àkiirgusà C6H12O6 + 6 O2 Respiratsioon: C6H12O2 -------- 6 CO2 + 6 H2O Klorofüll: taimede roheline pigment, mis fotosünteesi abil muudab päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks kättesaadav valgus Päikesekiirgus neeldub vees üldiselt soojuseks. Nähtav kiirgus lainepikkuste vahemikus 400 nm and 700 nm kasutatakse autotroofide (vetikate) poolt fotosünteesiks. See osa kiirgusest on PAR - Photosynthetically Available Radiation. PAR on ca 46% kogu veepinnale jõudvast päikesekiirgusest.

  11. Kompensatsioonivalgus Valguskiirgus, mille korral fotosüntees ja respiratsioon on süsiniku sidumise ja vabanemise osas võrdsed (netoproduktsioon on null) Fotosünteesi intensiivsus: ühikulise klorofüllimassiga organismidesse seotud anorgaanilise süsiniku hulk ruumi- ja ajaühiku kohta mg C (mg Chl)-1m-3 hr-1 Respiratsioon (hingamine): metaboolne (rakkude käigushoidmiseks toimuv) protsess, kus orgaanilised süsinikuga molekulid oksüdeeritakse süsihappegaasiks. Aeroobsel hingamisel tarbitakse hapnikku. Mõned bakterid võivadanaeroobsetes (hapnikuta) tingimustes kasutada “hingamiseks” lämmastikku või väävlit. Respiratsiooni intensiivsus: ühikulise klorofüllimassiga organismidest vabanev anorgaanilise süsiniku hulk ruumi- ja ajaühiku kohta mg C (mg Chl)-1m-3 hr-1

  12. Fotosüntees ja eufootiline kiht • Valgus kahaneb veekogus sügavusega. Leidub sügavus, kus 24 tunni keskmine PAR on võrdne kompensatsioonivalgusega. See - kompensatsioonisügavus võetakse eufootilise kihi baasiks ja seal on valgus ca 1% veepinna valgusest. • Kompensatsioonisügavusest • ülalpool produktsioon ületab tarbimist ning fütoüplanktoni arvukus saab kasvada (kui on piisavalt toitaineid) • allpool tarbimine ületab produktsiooni ning arvukus kahaneb

  13. Primaarproduktsioon Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustumise intensiivsust anorgaanilistest ainetest fotosünteesi tõttu: seotud süsinik ruumi- ja ajaühikus. Ühik: mg C m-3 hr-1 Arvestab vetikate biomassi (klorofülli hulga) varieeruvust. Mõõtmineheleda ja tumeda pudeli meetod, mõõdetakse O2teket ja CO2 neeldumista. hele pudel – fotosüntees ja respiratsioonb. tume pudel – ainult repiratsioonc. mõõdetakse hapnikku enne ja pärast inkubeerimist (veekogus) d. netofotosüntees:hele pudel – algoleke. respiratsioon:tume pudel – algolekf. Fotosünteesi tulem: NPP + respiratsioon (hele – tume) 14C meetod, lisatakse radioaktiivselt märgistatud süsinikku ning mõõdetakse kui palju koguneb peale inkubatsiooni (laboris) vetikatesse

  14. Primaarproduktsioon • on piiratud • veekogudes peamiselt toitainete kättesaadavusega • maismaal peamiselt vee kättesaadavusega

  15. Primaarproduktsiooni jaotus ökosüsteemide kaupa Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%)

  16. Klorofülli keskmine jaotus (SeaWIFS andmed) Veekogudes ja maismaal on erinevad värviskaalad

More Related