Betti Alver (1906 - 1989)

1. Betti Alver(1906 - 1989) Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2011

2. Betti Alver (1906 - 1989) • eesti luuletaja, • prosaist, • tõlkija; • “Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi – aimajaks hämaral allikal.” • Betti Alver

3. Betti Alveri elust I • Betti Alver, õieti Elisabet Alver sündis Jõgeval. • 1924. aastal lõpetas ta Tartus tütarlaste gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim gümnaasium). • 1924–1927 õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.

4. Alverite pere 1920. aastate lõpul

5. Betti Alveri elust II • 1937 abiellus Alver luuletaja Heiti Talvikuga; • 1945 arreteeriti Heiti Talvik ja küüditati Siberisse, kus ta suri 1947. a; • 1956 abiellus Alver kirjandusteadlase Mart Lepikuga; • Alver suri 1989. a Tartus 83-aastasena.

6. Kirjanikutee algus – proosa • Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. • Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel Looduse kirjastuse romaanivõistlusele. Teos krooniti II auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. • Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus “Invaliidid” ilmus 1930. aastal ja on pühendatud rannaolustkule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele.

7. “Tuulearmuke” (1927) • Lühiromaan “Tuulearmuke” kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu.

8. Arbujad • Luule juurde jõudis Alver suuresti tänu sõpradele üliõpilaseltsist Veljesto ja noorele poeedile Heiti Talvikule; • 1930. aastatel debüteerinud luuletajad Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas ja Betti Alver moodustasid sõpruskonna, mis koondus Tartu Ülikooli ja üliõpilasselts Veljesto ümber; • 1938. ilmus koguteos “Arbujad”, mille koostas ja millele eessõna kirjutas kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras – uuele luuletajate põlvkonnale kinnistus nimi arbujad.

9. Betti Alver ja Heiti Talvik 1937 sõlmiti Talviku-Alveri abielu http://www.bettimuuseum.ee/index.php?page=2&lang=1

10. Alver luuletajana • Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. • Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu. • Ta kuulus arbujate sõpruskonda. • Betti Alveri esikkogu “Tolm ja tuli” ilmus 1936. aastal. • Luuletaja teise kogu “Elupuu” käsikiri valmis 1943. aastal, aga see ei jõudnud ilmuda.

11. Raudsed närvid Poeetkesk elupõrgut palub saatust:“Anna mulle raudsed närvid!”Ning salakaval saatus naeratab:“Säh võta nad ja mine rahuga.Siitpeale on sul raudsed närvid kogu eluaja.Siitpeale, õnnelik, sa pole luuletaja.”

12. “Lugu valgest varesest” (1931) • Alveri varasemad avaldatud teosed olid lüroeepilised. • Raamatuna ilmus kõigepealt “Lugu valgest varesest” . • Peategelast Barbaarat on nimetatud “seelikus Oneginiks”. • Poeem kõneleb omaaegsest Eestist. Noor-Eesti kirjastus

13. “Tolm ja tuli” (1936) • Betti Alveri esikkogu “Tolm ja tuli” paistis silma erakordse kunstilise küpsusega. • See on jõuline hümn inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele, ülemlaul kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. • Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada. Kunst on luulekogu keskne teema. • Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne.

14. Arbujalik Betti Alver • “Tolm ja tuli” on Alveri kõige arbujalikum luulekogu: • luule on sümbolistlik; • toetub maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele; • kujundid on romantilised (nt tormine meri, kuristikud, kiskjad); • luuletused on selge kompositsiooniga, range vormiga; • luuletuste lõpp on tugev, läbimõeldud, sageli on lõpus puänt.

15. Alati stiilne

16. Sinisukast poeet • Alveri looming ei paista tingimata kuuluvat naisluuletajale, seda on nimetatud mehelikuks ja arukaks, on ette heidetud mõistuspärasust, siiruse ja tundelisuse puudumist; • noorusluuletuses pole eriti armastuslüürikat, pihtimusi ega muid “naisluule” teemasid; • 1930. aastate Alveri luuletajamina on “sinisukk”: emantsipeerunud, iseseisev, kirjanduslikku vaimutegevust eelistav naine (leidub iroonilisi autoportreesid, nt “Sinisuka ballaad”); • Alver: Luule ei kanna pükse või seelikut.

17. Poeemid ja ballaadid • “Pirnipuu” (1937) – meenutab mõneti “Lugu valgest varesest”; • “Vahanukk” – romantiliselt tingliku süžeega poeemi tegelane on väikekodanlik tüüp, kes küsib: “Miks ei tohi õilis härra vahel toimida kui suli?”; • “Pähklikoor” (1938)– legendilaadiline romantiline poeem väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele; • “Mõrane peegel” – 1939. aastal alustatud poeem jäi lõpetamata; teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutuseta jutustus, mis köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga; • Betti Alveri poeemid ja ballaadid (“Must täht”, “Kaks saarlast”, “Kantsler”) kuuluvad 1930. aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka.

18. Lauluema • 1940. aastatel Alveri luule muutus: • uued teemad, folkloor, kirjandustraditsioonid; • realismi ja sümbolismi omapärane põiming; • rahvaluulelähedane kujundlikkus; • regilaulu stiili ja vormi järgiv lühipoeem “Leib”; • Sõja-aastate Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema: tema luule naiselik elujõud ja -tarkus sisendavad raskele ajale vaatamata usku püsimisse, elu edasikestmisesse. • Kavandatud luulekogu “Elupuu” jäi käsikirja ja trükki ei jõudnud.

19. Alver ja Talvik ajaloo hammasrataste vahel • Alver – nagu kõik arbujad – kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja formalistiks, heideti välja kirjanike liidust ja jäeti ilma avaldamis-võimalusest. • 1945. aastal arreteeriti Heiti Talvik ja saadeti Siberisse, kus ta 1947. a suri.

20. Alver tõlkijana • Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. • Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja “Jevgeni Onegini” eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. • “Onegini” tõlge oli Alverile peagu sama südamelähedane kui ta enda luule.

21. Betti Alver ja Mart Lepik • 1956. aastal olid halvemad ajald Alveri jaoks möödas: taastati tema kuulumine kirjanike liitu; • samal aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. Alver ja Lepik Tartus Toomel Beari ausamba juures

22. Pärast pikka vaikimist • Luuletajana alustas Betti Alver taas 1960. aastatel. • Valmistades trükiks ette oma valikkogu “Tähetund”, kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. • “Tähetund” ilmus 30 aastat pärast esimest kogu (“Tolm ja tuli”)ja müüdi läbi hetkega. • „Tähetund“ seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. • Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus – Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules.

23. “Tähetund” (1966) Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? “Tähetund”

24. Halvim on möödas • Betti Alver võtab vastu Juhan Liivi luuleauhinda (1968)

25. Hilisem luule • Luulekogud • “Tähetund” (1966); • “Eluhelbed” (1971); • “Lendav linn” (1979); • “Korallid Emajões” (1986). • Alverit peetakse eesti intelligentseimaks poetessiks. • Tema luulet on tõlgitud vene, poola, saksa, inglise, tšehhi, itaalia, soome, ungari jt. keeltesse.

26. “Lendav linn” (1979) Räägi tasa minuga Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem.  Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi  tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule.

27. 75. sünnipäev • Kaasarbuja Uku Masing õnnitlemas Alverit 75. sünnipäeval

28. “Korallid Emajões” (1986) • Viimane Alveri eluajal ilmunud luulekogu; • autor pöördub tagasi arbujaliku klassikalise luule juurde.

29. Kaduv käsi Korallid Emajões Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Mu kaduv käsi   paberile   valujooni   veab. Neid loeb   ehk ükskord see,   kes tähtedest ja elust   enam teab.   Neid loeb  ehk ükskord see,   kes üle tuhamäe   näeb,   mida siit   mu valuhellad silmad   veel ei näe. 1986

30. Betti Alveri hääl • Betti Alver loeb luulet oma kodus Tartus 26.09.1987. • Kuula: www.bettimuuseum.ee/index.php?page=2&lang=1

31. Betti Alver inimesena • Alver oli vähenõudlik elu materiaalse külje suhtes, kuid aus ja kompromissitu kunstilistes tõekspidamistes. • http://www.epl.ee/artikkel/363951

32. Alveri hauakivi Raadi kalmistul

33. Alveri loomingu väljaandeid • Alveri luule sõnavara on erakordselt rikas, vorm täiuslik.

34. Betti Alveri muuseum Jõgeval • Avati 23. novembril 2006 Betti Alveri 100. sünniaastapäeva puhul tema sünnimajas Jõgeva raudteejaama kõrval. • www.bettimuuseum.ee

35. Betti Alveri muuseum Jõgeval Jõgeval tegutseb Betti Alveri Fond igal aastal korraldatakse luuletaja sünnipäeva paiku “Tähetunni” luulepäevi. http://www.tmm.ee/gallery2/main.php?g2_view=core.ShowItem&g2_itemId=2783

36. Alveri muuseumi ekspositsioon

37. Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval

38. Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval • Betti Alveri Muuseumi juurde kuulub luuletajale pühendatud mälestuspark ja monument, mis avati pidulikult Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996. • Monumenti ümbritseva pargi kujundas maastikuarhitekt Anne Kaaver. Kuju valmistas skulptor Terje Ojaver. • Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Heledad sambad moodustavad kolmnurga, millest kaks esimest on seotud tumeda võlvkaarega ja vihjavad novelli „Kõmpa“ laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti „rotundeks“. Kolmanda samba otsas on valgustatud riba kohal suur must maakivi, mis seostub Alveri luuletusega „Õhukivi“. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. • Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.

39. Võim ja vaim  Kristiina Ojuland Betti Alveri muuseumis Jõgeval enne 2007. a Riigikogu valimisi Pildi asukoht: www.reformipartei.info/2007/12/11/

40. Betti Alveri kirjandusauhind • Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile. • Auhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Betti Alveri testamendis väljendatud viimse soovi alusel alates 1990. aastast. • Auhind antakse välja igal aastal kirjaniku sünniaastapäeval, 23. novembril Tartu Kirjanduse Majas. Auhinna väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. • Aastatel 2007–2010 oli auhinna suuruseks 15 000 krooni. • Auhinna laureaadid vthttp://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alveri_auhind

41. Betti Alver postmargil

42. Betti Alver Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused • Autorid: Enn Lillemets, Kristi Metste • Kirjastus Tänapäev • 2007

43. Allikad • Internetiavarused • E. Annus, L. Epner, E. Süvalepp “20. sajandi I poole eesti kirjandus”, Koolibri 2006 • E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalepp, M. Velsker “Eesti kirjanduslugu”, Koolibri 2001