1 / 32

ENERGIABILANSS JA HINGAMINE

ENERGIABILANSS JA HINGAMINE. Koostas Kersti Veskimets. I ENERGIABILANSS. Energiat saame rakuhingamisest. Iga rakk vajab energiat. Energiavajadus sõltub: vanusest aktiivsusest kehamassist geenidest soost.

gilon
Download Presentation

ENERGIABILANSS JA HINGAMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ENERGIABILANSS JA HINGAMINE Koostas Kersti Veskimets

  2. I ENERGIABILANSS Energiat saame rakuhingamisest. Iga rakk vajab energiat. Energiavajadus sõltub: vanusest aktiivsusest kehamassist geenidest soost

  3. Miks magav inimene vajab energiat? Südame töö hingamine, aju, sooltoru, maks, neerud, soojus orgaaniliste molekulide süntees, rakkude mitoos, meioos Põhiainevahetus on 21-25 kcal iga kehakg kohta ööpäevas. Minimaalne on 15 kcal/kg kohta ööpäevas.

  4. Ööpäevane energiavajadus 16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal 16 – 18 a. noormees – 3700 kcal Aktiivne naine – 2350 kcal Aktiivne mees - 3700 kcal Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal Üle 55-aastased mehed – alla 2350 kcal Koosta päevamenüü vastavalt energiavajadusele arvestades vajalike toitainete, vitamiinide vajadust: www.ampser.ee. Tipp-füüsilist koormust taluvad mägijalgratturid suudavad kasutada 12 000kcal.

  5. Lisalugemine Sahhariidide ja valkude täielikul oksüdatsioonil saadakse energiat 16-17 kJ ühe grammi oksüdeeritava aine kohta, sama koguse rasva oksüdatsioonil aga umbes kaks korda rohkem: 37 kJ/g. Neid väärtusi saab selgitada süsiniku oksüdatsiooniolekutega: rasvades on palju alküülahelaid, kus süsinik on kõige vähem oksüdeeritud olekus, sahhariididides ja valkudes on aga süsinik võrreldes rasvadega juba osaliselt oksüdeerunud. Lisaks suurele toiteväärtusele on ka rasvade ladestamine rasvkoes väga efektiivne. Kui lihaskoes on vett umbes 80%, siis rasvkoes ainult 15%. Inimesel massiga 70 kg on kehas ladestunud keskmiselt 15 kg rasva, mis vastab rasvkoe massile 18 kg. Seega on rasvade ladestamine väga tõhus viis energia hoiustamiseks. /Kaido Viht/

  6. Kuidas garanteeriakse kehas pidev glükoosi liikumine mitokondritesse? Esmalt kulutatakse veresuhkur, mis on tulnud seedimise tulemusel. Järgnevalt lõhustatakse glükogeen glükoosiks. Ja nüüd alles rasvad lõhustuvad rasvhapeteks, mis suunatakse mitokondritesse (tund aega kestnud pingutuse järel). Pool tundi sporti ei vähenda kehakaalu ega rasvu! Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid ja valgud RASVADEKS. Tõelise nälja puhul kasutatakse energia saamiseks ka oma keha valke - surmaeelne seisund.

  7. SÜSIVESIKUD moodustavad 55-60% ööpäevasest energiavajadusest. Maksa glükogeeni varu on 20 tunniks.70-75kg kaaluval inimesel on glükogeeni maksas 70-80g, lihastes 300-400g Kõikumine sõltub lihasmassist, treenitusest, üldisest toitumusest ja hetke toitumisest. Vastupidavusalade sportlased saavad suurendada spetsiaalse toitumise abil lihastes glükogeeni varu. RASVADmoodustavad 28-30% ööpäevasest energiavajadusest. 70 kg-ses inimeses on 14…17kg rasva, millest piisab põhiainevahetuseks 11…13 nädalaks. VALGUD moodustavad 15% ööpäevasest energiavajadusest.

  8. Glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri, tagamaks aju koe energiavajadused. Siin ei ole insuliini vaja. Ta on praktiliselt ainus arvestatav kütus ajukoe(aju kasutab ööpäevas 110…130g glükoosi)erütrotsüütide, silma võrkkesta, spermidejaoks. Glükoosi vesilahuse tarbimine on kõige kiirem energia saamise viis. Lahuses tarbitud glükoos ei mõjuta seedekulgla vedelike osmolaarsust.

  9. Süsivesikud on ainus energeetiline substraat, mida (võib) saab lagunda ka anaeroobseltkõrge lihastöö intensiivsuse korral. Anaeroobne lagundamine on paratamatu füüsilise koormuse korral. Nii saavad energia kätte ka need rakud, millel pole mitokondreid. • Sellised rakud on punased vererakud

  10. Mida intensiivsem on lihaste töö, seda suurem on glükoosi roll energia saamisel. Mitte ainult ajaline kestvus vaid energeetiline intensiivus. Jõusaali treening ei alanda kehakaalu (ei kuluta rasvu) vaid süsivesikuid. N. ülekaaluline keskeas mees otsustab suurendada kehalist aktiivsust, läheb jõusaali ja sooritab hetkelisi pingutusi nõudvaid harjutusi. Kulutab glükoosi, rasv ei lagune. Veresuhkru tase alaneb, suur nälg ja sööb kõhu kõvasti täis.

  11. Kehakaalu alandamiseks: 1)ei tohi tekkida hapniku vajakut( soorituse ajal saab vabalt rääkida) 2) kui koormus kestab: 2…8 min. kasutad süsivesikuid, 10…60 min. algab rasvade põletamine. Kui kestvus on 30 min, siis pool energiast on saadud rasvade arvelt. Kui kestvus on üle 60 min. tuleb 70…80 % rasvadest. Arvatakse, et peab olema sportlik tegevus – jooks, ujumine rattasõit. Sportimisel hakatakse ennast võrdlema teistega... Vali aiatöö, lume rookimine, remonditöö, kepikõnd!

  12. Ideefiks: õhtul peale 18.00 ei tohi süüa ? Siis peaks magama kell 21.00! Kui magama minnakse kell 24.00, siis on maksa glükogeenivarud kasutatud ja veresuhkru tase öösel langeb. Kui hommikul ei söö, koolis ei söö, siis 3-4 tunnil terav magusavajadus. (Gükoosi jätkub 16…20 tunniks) Läheb ostab magusa joogi, saiakese, koogi. Veresuhkur tõuseb kiiresti kõrgele, tekib hüperglükeemia. Halb see, et sõi kontsentreeritult magusat, Tõus järsk ja lühiajaline. Organism vastab sellele tugevalt insuliiniga, mis viib jälle veresuhkru alla ja 2 tunni pärast uuesti meeletu magusavajadus. Ostetakse sokolaadi jm. Kui selline elustiil jätkub aastaid kujuneb välja ebatüüpiline insuliini vastus. Selliseid inimesi võib nimetada hüperinsuleenik – kõhn, närviline, kommid taskus. Keskeas nad rasvuvad, tuleb juurde 10-15 kg./U.Kokassaar/

  13. Kes ajuga töötab, saab kasutada ainult maksas olevat varu. Näiteks 3 tunnisel riigieksamil õpilane stressis, närveerib, pole söönud, magamata, siis viimasel tunnil hüpoglükeemiline seisund ja ta teeb väga arusaamatuid vigu.

  14. Valgud energia saamiseks Valke ei saa energeetilisel otstabel lõpuni lõhustada. Kui läheks lõpuni, tekiks ohtlikult palju toksilist ammoniaaki, mis kandub väga kiiresti kehas laiali. Ammoniaak on nii väikese molekulmassiga, et poeb läbi aju entsefaalse barjääri ja kahjustab ajurakke. Ammoniaak kahjustab pöördumatult soojavereliste (lindude ja imetajate) aju.

  15. II HINGAMISE REGULATSIOON Hingamineei allu tahtele. Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, mis tõmbuvad kokku, rinnakorv tõuseb, kopsude ruumala suureneb, rõhk ... ja õhk liigub sisse. Kiirendavaks signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine. Miks nii? Kui pingutame, siis eraldub rohkem süsihappegaasi ja piimhapet verre, seega peame saama rohkem 02. Miks on vaja mägedes aklimatsiooniaega?

  16. Vaata hingamise animatsiooni ... ja diafragma tööd ja häälepaelad Täiskasvanu hingab 12 - 14 korda minutis, ühe korrga umbes pool liitrit õhku. Hingamise minutimaht on umbes 6 liitrit.

  17. Alveoolis on arterid ja veenikapillaarid. Kopsus on 150 milj. alveooli, 80 m2 Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks, mis hargnevad aina peenemateks ja lõpevad kopsusompude ehk alveoolidena. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Respiratory_system_complete_en.svg

  18. Bronhide sisepind on kaetud ripsmetega, mis suitsetajal kaovad lima sisse ja tekib pidev köha. Ripsmed puhastavad bronhe. Vaata bronhi tööd http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a5/Bronchiolar_epithelium_4_-_SEM.jpg

  19. Puhudes täis õhkmadratsit, tekib peapööritus, sest saadame välja liiga palju süsihappegaasi, seoses sellega vere pH tõuseb. Samalaadse hüperventilatsiooni põhjuseks võib olla tugev valu või hirm. Võivad tekkida lihaskrambid ja tadvusekaotus. Kõrgmäestikus - isutus, unehäire, peavalu, kiire pulss, hingeldus, köha, huuled sinakad, väsimus, tasakaaluhäired. Lõpuks tõuseb ajurõhk ja kopsudesse koguneb vedelikku - surm. Põhjuseks: CO2 -st tingitud vedelikutasakaalu häire.

  20. Tubakas on peagi saamas maailma suurimaks surmade põhjustajaks. Aastaks 2020 ajab sigaret hauda tõenäoliselt 10 miljonit inimest aastas, mis on rohkem kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku. Statistika kohaselt alustavad noored suitsetamisega juba 10 aastaselt.

  21. Suitsetaja kopsud Vaata sigareti toimet kogu kehale

  22. Suitsetamise kahjulikkus: 1. Energiahulk väheneb, sest eralduv CO -vingugaas - seostub hemoglobiiniga kordades efektiivsemalt kui hapnik 2. Keskendumise vähenemine 3. Sportlike võimete langus 4. Loote arengu puudulikkus 5. Potentsi langus 6. Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud

  23. 7. Kopsuvähk 8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. 9. Vererõhu tõus 10.Trombid, insult, infarkt http://www.youtube.com/watch?v= 2glFau9ORAY&feature=related Võrdle nende tööd:

  24. Sigaretis on benseen, nitroosamiid, formaldehüüd, vesiniktsüaniid ja veel palju teisi.Kõik on tugevad mürgid, põhjustavad vähki

  25. Iga kümnes eesti pere ei saa lapsi!kuigi nad väga sooviksid.

  26. Kas tahaksite olla 50-selt sellised?

  27. Mitte ainult ema suitsetamine ei kahjusta loodet, vaid ka teised, kes samas ruumis suitsetavad Seksimise rõõmud kaovad suitsetajal liiga vara.

  28. Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma peamine põhjus!

  29. Teisi haigusi • Astma • Läkaköha • Krooniline bronhiit • Kopsupõletik - alveoolides leukotsüüdid ja vedelik • Õhkrind - rebend kopsukelmes, õhk pääseb kelmete vahele • Tuberkuloos • Pleuriit e. kopsukelmepõletik • Kopsuvähk -Eesti 750 igal aastal

  30. Allikad • "Bioloogia gümnaasiumile" 3. osa, A. Tenhunen jt. 2008, kirjastus Avita • "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 3. kursus, M. Viikmaa, U. Tartes, 2008, kirjastus Eesti Loodusfoto • INIMESE AINEVAHETUSU.Kokassaare loengu märkmed 04.02.2006 ja 11.02.2006 Tartus

More Related