1 / 20

Eesti lennunduspersonali kvalifikatsioonimääratlused

VI Kõrghariduskonverents KUTSEKVALIFIKATSIOON - POMM VÕI KOMM. Eesti lennunduspersonali kvalifikatsioonimääratlused. Eesti Lennuakadeemia ja lennunduse tööandjate esindajad. Eesti lennunduspersonali kvalifikatsiooni määratlemine. Toimib mitu erinevat süsteemi:

gauri
Download Presentation

Eesti lennunduspersonali kvalifikatsioonimääratlused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VI KõrghariduskonverentsKUTSEKVALIFIKATSIOON - POMM VÕI KOMM Eesti lennunduspersonali kvalifikatsioonimääratlused Eesti Lennuakadeemia ja lennunduse tööandjate esindajad

  2. Eesti lennunduspersonali kvalifikatsiooni määratlemine Toimib mitu erinevat süsteemi: Lennuameti poolt rahvusvaheliste nõuete alusel väljastatavad ja/või tunnustatavad lennundusload Ettevõtte poolt rahvusvaheliste nõuete või siseregulatsioonide alusel väljastatavad lennundusload Inseneride kutsenõukogu korraldamisel ja kooskõlas Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikuga väljastatavad lennundusinseneri kutsetunnistused Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  3. Lennundusluba - lennuohutuskriitilisepersonali sobivust tõendav dokument Selle alusel kontrollivad rahvusvahelise tsiviillennunduse orga-nisatsiooni (ICAO)* liikmesriikide lennundusvõimud regulaarselt selliselt määratletud lennunduspersonali kvalifikatsiooni vastavust (baas- ja/või tüübikoolituse läbimist ning eelnevat töökogemust) ja tervislikku seisukorda ning selle põhjal antakse välja rahvusvaheliselt tunnustatud lennundusluba * ICAO – International Civil Aviation Organisation Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga on osalisriikide vahel kokku lepitud, et lennuohutuse seisukohast kriitilisele personalile kehtestatakse üksikasjalik litsentseerimise süsteem Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  4. Lennuameti lennundusload Lennuamet annab välja ja uuendab lennundusspetsialistide lennunduslubasid, peab nende üle arvestust, tunnustab välisriigis väljaantud lennunduslubasid ning annab välja sellekohaseid kehtivustõendeid* õhusõiduki lennumeeskonna liikmed lennujuhid, lennujuhiõpilased ja lennuinformaatorid lennundustehnilised töötajad (personal, milline teostab õhusõidukite hooldustöid) * - lähtudes ICAO konventsioonist ja JAR-FCL-ist - alates 08.04.2012 EASA poolt välja töötatud Euroopa Liidu määrus (selles muudatused võrreldes praegusega) Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  5. Kutsetunnistus ja lennundusluba –motivatsioon ja “präänik” lennunduses Mõnedes riikides (või ettevõtetes) on selline litsentseerimise süsteem laiendatud näiteks aeronavigatsiooni informatsiooni töötlejatele, sidetehniliste süsteemide opereerijatele jms. Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  6. Lennunduslubade rakendamine sõjaväelises lennunduses (1) Kuna kogu lennundustegevus toimub ühes ja ainsas õhuruumis, siis rahuaja tingimustes on sarnased nõuded mõnede erisustega rakendatud ka sõjaväelises lennunduses Kõigi kvalifikatsioonide saamise ja pädevuste omistamise kinnitab õhuväe ülem oma käskkirjaga. Nõuded lennunduspersonalile, kvalifikatsioonide saamise ja pädevuste omistamise kord on sätestatud Õhuväe Lennutegevuse Käsiraamatus Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  7. Lennunduslubade rakendamine sõjaväelises lennunduses (2) Sõjaajal võetakse aluseks NATO STANAG, mis on Eestis ratifitseeritud kaitseministri poolt* Koostamisel on Lennundusmäärustik, mille kinnitab kaitse-minister Lennundusmäärustikus saab olema täpsem regulatsioon ja nõuded lennunduspersonalile nii rahu-, sõja-, kui ka kriisiajal * - STANAG - Standardization Agreements for procedures and systems and equipment components - sisuliselt on STANAG-ides sätestatud nõuded lennunduspersonalile nii kvalifikatsiooni, kui ka pädevuste osas - rahuajal ei rakendata STANAG-e täies mahus Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  8. Kompetentsuse ring lennunduses Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  9. Lennundusload Lennuakadeemiast - lennujuhtimine Lennujuhiõpilase luba - Student Air Traffic Controller Licence Lennujuhiluba - Air Traffic Controller Licence Lennuinformaatoriluba - AFIS-officer Licence Meie üliõpilased saavad õppekava erialamoodulite läbimise järel lennujuhiõpilase loa Lennujuhiloa või lennuinformaatoriloa saamise eelduseks on lisaks eelnevale tööpraktika läbimine tööandja juures Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  10. Lennundusload Lennuakadeemiast - lennuki ja kopteri juhtimine Lennuõpilane – CPL(A,H)St Lennuki ametpiloot – CPL(A) Konkreetse lennuki tüübi pädevuse omandamine koostöös (või ka ilma) lennuettevõttega, ettevõtte või Akadeemia baasil – type rating Kopteri ametpiloot – CPL(H) Liinilennuki piloodi teooriaeksamid sooritatud – ATPL(A)frozen Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  11. Lennundusload Lennuakadeemiast - õhusõiduki hooldus • B-kategooria • B1 • TB1.1 reaktiivlennukid • TB1.2 kolbmootoriga lennukid • TB1.3 reaktiivmootoriga helikopterid • TB1.4 kolbmootoriga helikopterid • B2 - avioonikaseadmed A-kategooria TA.1 reaktiivlennukid TA.2 kolbmootoriga lennukid TA.3 reaktiivmootoriga helikopterid TA.4 kolbmootoriga helikopterid T3 kolbmootorid Lycoming Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  12. Lennundusinsener IV • Diplomeeritud lennundusinsener V • Volitatud lennundusinsener V Lennundusinseneri kutsestandard Spetsialiseerumisvaldkonnad: lennuliikluse teenindus õhusõidukid ja mootorid Avioonikaseadmed lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed lennunduse andmeside- ja infotöötlusseadmed õhusõiduki juhtimine Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  13. Mida annab kutsestandard töötajale, ettevõtjale, õppeasutusele, riigile Töötajale... Suuremad võimalused tööturul, turvalisus läbi kutsetunnistuse Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate (tulevikus vajalikuks osutuvate) oskuste vahel Selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma karjääri ja arengu planeerimine Töötasu vastavalt kvalifikatsioonile - loodetavasti tulevikus objektiivsem olukord Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  14. Ettevõttele ... personalipoliitika kujundamine koolituse planeerimine töötajate motiveerimine tööjõu efektiivsem kasutamine kindlustunne personali kvalifikatsiooni suhtes läbi kutsetunnistuse Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  15. Õppeasutusele ... Õppekava harmoniseerimine kutsestandardiga võimaldab optimeerida ressursside jaotust koolis ning tagab ettevõtete huvi lõpetajate vastu Personaalsel tasandil toimuva hindamise alusel omistab kool lõpetajale esmakutse ning võimaldab kavandada tal karjääri arengut Esmakutse saamine õppeasutusest lõpetamisel tõstab kooli mainet haridusturul Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  16. Riigile ... ressursside optimaalsem planeerimine ja suunamine tööalases koolituses protsesside põhjendatum suunamine tööjõuturul inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  17. Aga tegelikult ... Lennunduses tööandja ei nõua personalilt kutse-tunnistust, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud litsentsi, seepärast töötaja ei taotlegi kutsetunnistust Inseneri kutsetunnistuse taotlemine on üliõpilase poolt vaadatuna üks kauge ja raha nõudev toiming, mille vajalikkus ei selgu ka ettevõttes praktikal olles Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  18. Milliseid probleeme tuleneb kutsestandardist töötajale, ettevõtjale, õppeasutusele, riigile... Töötajale: aja- ja rahakulu kutsetunnistuse saamiseks, vajalikkus paljudes valdkondades küsitav, tulevik ebaselge Tööandjale: aja- ja rahakulu tegelemisel, vajalikkus sätestamata või motivatsioonita,moonutab konkurentsitingimusi Õppeasutusele: aja- ja rahakulu tegelemisel, vajalikkus ebaselge Riigile: vastuolu - tehakse reaalseid kulutusi kogu süsteemile, kuid laiem rakendamine on motiveerimata Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  19. Kuidas, mis, mida edasi ... Tuleks kokku leppida tööandjatega, et muude võrdsete tingimuste puhul eelistada kutsetunnistusega töötaotlejat. Selleks peab kutseomistamise süsteem tagama tööandjale soovitud kvaliteedi ja kindlustunde – st selline korporatiivne süsteem peab võtma vastutuse Töötada välja kutsestandardid lennundusvaldkonna kutsetele Jätkata Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemi täiustamist selles suunas, et koolid saaksid väljastada esmaseid kutsetunnistusi Spetsiifilised soovitused – nt koostöös lennuettevõttega võimaldada konkreetse lennuki tüübi pädevuse omandamist vastavalt ettevõtte vajadustele Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

  20. Täname tähelepanu eest! Ants Aaver, Eesti Lennuakadeemia (ELA) õppeprorektor Jaak Umborg, ELA professor Jaanus Jakimenko, ELA lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni koolitusjuht Jaan Tamm, ELA rektor Maido Veebel, liinilennuki kapten, nõunike kogu liige Priit Lõuk, Lennuameti lennunduslubade osakonna juhataja (end.) Risto Mäeots, Air Maintenance Estonia töökoja juhataja Tanel Rautits, Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse esimees Toomas Vimberg, ELA 4.kursuse üliõpilane BrigaadikindralValeri Saar, Õhuväe ülem Lennuakadeemia - VI kõrghariduskonverents

More Related