1 / 34

Riski- ja kriisikommunikatsioon 2010

Riski- ja kriisikommunikatsioon 2010. Kohustuste õiguslik taust.

felcia
Download Presentation

Riski- ja kriisikommunikatsioon 2010

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Riski- ja kriisikommunikatsioon 2010

  2. Kohustuste õiguslik taust • Hädaolukorra seadus* Paragrahv 5 (KOV kriisikomisjon) lõige 3 p. 7.: teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.* Paragrahv 9 (hädaolukorrast teavitamine) lõige 3: avalikkust tuleb viivitamata teavitada hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja selle lahendamisest kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

  3. Kohustuste õiguslik taust • VV määrus Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord (06.05.2010) lõige 10: kohaliku omavalitsuse üksus teavitab alljärgnevast:1) kaugküttesüsteemi või -võrgu toimimise täielik katkemine kütteperioodil prognoositavalt enam kui 24 tunniks;2) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni toimimise täielik katkemine prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  4. Kohustuste õiguslik taust • VV määrus Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele(eelnõu) • Paragrahv 1. Hädaolukorrast tekkimise vahetust ohust teavitamine. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi asutus) või juriidiline isik teavitab viivitamata avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust.

  5. Kohustuste õiguslik taust • Paragrahv 4. Kriisikomisjoni kohustused avalikkuse teavitamisel. Punkt 6. Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon: • 1) tagab avalikkuse teavitamise kohalikule omavalitsusele seadusega määratud ülesande või pädevuse toimepidevuse osalisest või täielikust katkemisest ning rakendatud meetmetest tagajärgede leevendamisel ja toimepidevuse taastamisel; moodustades selleks teavitusgrupi või määrates teavitamise eest vastutava isiku? - mil viisil teeb, on nüüd enda otsustada • 2) abistab vajadusel asutusi või juriidilisi isikuid vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil elava elanikkonna hädaolukorrast või sellise hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamisel; • 3) abistab vajadusel hädaolukorda lahendavaid või hädaolukorra vahetut ohtu kõrvaldavaid asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse teavitamisel.

  6. Kommunikatsioon • riskikommunikatsioon • varajase hoiatuse süsteem • kriisikommunikatsioon

  7. Riskikommunikatsioon • ohupiirkonnas oleva elanikkonna riskidest teadvustamine ja ettevalmistamine suurõnnetuse korral käitumiseks • kohalike omavalitsuste, asutuste ja ettevõtjate teavitaminePidevalt tuleb olla kursis värskeima olulise infoga!

  8. Varajase hoiatuse süsteem • võimalike hädaolukordade varajaseks avastamiseks ning elanikkonna teavitamiseks loodud meetmete ja vahendite kompleks (avastamine, teavitamine) * alarmeerimisseadmete võrgustik

  9. Kriisikommunikatsioon • asutuste, organisatsioonide, meedia, huvitatud üksikisikute ja gruppide SISENE ning VAHELINE teabevahetus kriisiolukorras

  10. Hädaolukord = kriis? • Hädaolukorra puhul on tegu hästi tuntud probleemide ja lahendustega, kuid kriis on nagu täiesti uus mäng… • Patric Lagadec

  11. Riski- ja kriisikommunikatsiooni tegevused • ENNE Eelhoiatused elanikele (kommunikat-sioonigruppide formuleerimine, koostöö, koolitused); teavitustegevuseks ettevalmistumine tavaolukorras, sh ressursside muretsemine‏ • AJAL Käitumisjuhised elanikele, info sündmuse lahendamisest (avalik kommunikatsioon)‏; hädaolukorras toimuva teavitamise juhtimine ja läbiviimine • PÄRAST Tagajärgede leevenduse nõuanded elanikele, kommunikatsiooni järelmenetlus

  12. Riskikommunikatsioon • Mitte-ajakriitiline – seisneb profülaktilises ennetustöös ja elanikkonna informeerituse tõstmises, kuidas võimalikes ohuolukordades ja kriisides käituda • Ajakriitiline – toimub vahetu, juba aset leidnud õnnetuse ajal

  13. Riskikommunikatsioon (mitte ajakriitiline)‏ • teabematerjalid (nt voldikud) • koostöö kohaliku meediaga • kohaliku kogukonna kaasamine ennetustöö protsessi(KOV + ettevõtte kohustus)* minu majapidamise riskianalüüs * • küsitlused ja uuringud(inimeste teadlikkus ja ohutuskultuur kogukonnas) • loomingukonkurss(minu kodukoha riskid)‏

  14. Riskikommunikatsioon(ajakriitiline)‏ • hoiatused ja käitumisjuhised elanikkonnale (vastavalt päästetööde juhi ja ekspertide ohuhinnangule)‏ • elanikkonna informeerimine läbi ERR-i (kiire ohuteavituse kokkulepe)‏ • koostöö samal infoväljal tegutsejate vahel (sh ohtlikud ettevõtted)‏

  15. Riskikommunikatsioon • Reaalsuse defineerimine ja ootuste juhtimine läbi kogukondliku riskipõhise kommunikatsiooniKus asud Sina? Kus asub lähim abi? Kui palju ja milliseid õnnetusi Sinu elupiirkonnas juhtub? Millised on Sinu elukoha peamised riskid (loodus, tehiskeskkond, sotsiaalsed riskid) ja kuidas neid kõige paremini maandada? Mida saad ise teha? Kust saab nõuandeid? Esmane käitumine õnnetuse korral. Inimese isiklik vastutus!

  16. Riskikommunikatsioon • Kuidas jõuda soovitud tulemusteni:* koostöövõrgustik: kohalikud omavalitsused, külaseltsid, korteriühistud, kohalikud linna/vallalehed, ohtlikud ettevõtted, ...* regulatsioonid ja juhendmaterjalid* uuringud / kommunikatsiooniplaan

  17. Riskihaldus / riskijuhtimine(kriisi ennetamise osa) • Ohtude väljaselgitamine(assessment, identification)‏ • Riskianalüüs(risk analysis)‏ • Riskide hindamine(risk evaluation, estimation)‏ • Riskimaandamine(risk treatment)‏ • Riskikommunikatsioon(risk communication)‏ • Riskide inventuur(risk inventory)‏

  18. Riskikommunikatsiooni funktsioonid • Avalikkuse informeerimine- elanikkonnal on õigus olla toimuvast informeeritud ja jälgida, kuidas riik oma ülesandeid täidab • Avalikkuse hoiatamine /alarmeerimine- hoiatatakse konkreetse ohu olemasolust või mingi piirkonna elanikkonda neid ohustavast sündmusest koos tegutsemisjuhistega

  19. Miks vajavad kriisid head kommunikatsiooni? • * Avalikkus: • ootab informatsiooni ja käitumisjuhiseid • on šokeeritud, hirmul, halvimal juhul isegi paanikas * Reageerivad ametkonnad: • erinevate tegevuste sidumine • parimate lahenduste saavutamine

  20. Oluline on mõista: • kui ametkonnad keelduvad infot andmast või pole kättesaadavad… • ... ja ajakirjandus samal ajal alustab organiseeritud jahti uudistele ja kommentaaridele… • ... siis hakkavad levima kuulujutud ja väärinfo, mida on hiljem väga raske ümber lükata…

  21. Kriisikommunikatsioon • meediaga suhtlemist tuleks käsitleda mitte kui kohustust, vaid kui võimalust inimesi rahustada ja juhtunut selgitada • ... on kriisireguleerimise e sündmuse lahendamise lahutamatu osa, seetõttu ei saa vaadata eraldiseisva üksusena • ... ei saa olla juhuslik! Oluline on koostöö.

  22. Kriisikommunikatsioon • iseloomulik meedia surve – ületab uudisekünnise, vaja rohkem teavitusressurssi, tekib rollijaotus • oluline päästetööde juhi roll: millist infot, kellele ja kui kiirest edastada? * tekib struktureeritud kõneahela printsiip • teavitustöö peab olema tagatud kriisi algusest lõpuni (pressiteated, pressikonverentsid, kõneisik(ud) ja meediateenindus sündmuskohal)‏

  23. Kriisikommunikatsiooni tasandid • riik (Riigikantselei)‏ • elutähtsa valdkonna (hädaolukorra likvideerimise) eest vastutav ministeerium ja reageeriv amet • hädaolukorrale reageeriva ameti kohapealne struktuuriüksusTeavituskohuslased: • hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus • suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted • elutähtsat teenust osutavad või selle toimepidavust korraldavad ettevõtted • kohalikud omavalitsused

  24. RKK kriisikommunikatsiooni töögrupp • * korraldab ja koordineerib kriisikomisjoni liikmes-asutuste avalikkuse teavitamise eest vastutavate isikute koostööd ja avalikkuse teavitamise alast väljaõpet • abistab vajadusel: * asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse teavitamisel hädaolukorrast või sellise hädaolukorra tekkimise vahetust ohust • * hädaolukorda lahendavaid või hädaolukorra vahetut ohtu kõrvaldavaid asutusi ja juriidilisi isikuid avalikkuse teavitamisel

  25. Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus on kohustatud: • ... moodustama TEAVITUSGRUPI ja koostama selle töökorra ... tagama elanikkonna varajase hoiatamise ohu korral ning teavitama hädaolukorrast ja selle lahendamisest * kui teavitamata jätmine: - ohustab inimese elu või tervist või vara või - häirib tavapärast elukorraldust

  26. Teavituskohuslane • * peab tagama kogu avalikkuse teavitamise • * lähtub teavitamisel erinevate sihtrühmade vajadusest ja prioriteetsusjärjestusest • * prioriteet on isikute elu ja tervise kaitse

  27. Avalikkuse arusaam olukorrast ... • ... ongi TEGELIKKUS ehk kui inimestele tundub, et on kriis, siis tulebki olukorda käsitleda kriisina Kriisikommunikatsioon on kombinatsioon reeglite järgimisest ja kiirelt tehtud loovatest otsustest

  28. Kriisikommunikatsiooni ülesanded • * edastada inimestele käitumisjuhiseid • * teavitada sündmuse arengust ja lahendamisest, andes infot ohtude ja riskide maandamistegevustest • * toetada kriisijuhtimise sisulist poolt

  29. Kriisikommunikatsiooni põhimõtted • organisatsioon, kes juhib sündmuse lahendamist, see ka teavitab (juhib kommunikatsiooni) • säilita rahu: tegutse kiiresti, ent tasakaalukalt • lepi kokku rollijaotus meeskonnas • väljasta ainult kontrollitud infot • võta meediasuhetes initsiatiiv • kohtle kõiki meediakanaleid võrdselt • ära anna katteta lubadusi • jälgi sündmuste kajastust meedias • väldi kriisikommunikatsiooni ärakasutamist kriisiväliste huvide häälekandjana

  30. Sihtrühmade teavitamise prioriteetsusjärjestus • ohustatud piirkonnas viibivad isikud • kannatanud • hukkunute ja kannatanute pereliikmed • reageerivad asutused • Eesti avalikkus • rahvusvaheline üldsus • teavitamisel lähtutakse erinevate sihtrühmade vajadusest • prioriteet on isikute elu ja tervise kaitse

  31. Teavitusgrupi tööjaotus • juht (kutsub kokku, määrab tööjaotuse, kogub informatsiooni ja abistab)‏ • pressiesindaja sündmuskohal (teavitamise eest vastutava ametkonna meediasuhete eest vastutav isik)‏ • pressiteadete koostaja • meediapäringute vastuvõtja / vastaja • meedia monitoorija

  32. Kriisiinfo telefon • Eesmärk: korraldada avalikkusele ohutu tegutsemise juhiste jagamine ning eraelulisi- ja delikaatseid isikuandmeid sisaldavatele päringutele vastamine(õnnetuses osalenute / hukkunute / kannatanute / evakueeritute nimekirjad) • Kriisinõustamine – psühholoogilise tuge pakkumine õnnetustes kannatanutele ja nende lähedastele • Töötab päringupõhiselt(infoga varustab politsei)‏

  33. Mida korralikult toimiv kriisireguleerimissüsteem peab inimeste turvalisuse tagamiseks andma • ülevaate meid ohustavatest hädaolukordadest • meetmed hädaolukordade ärahoidmiseks • HOLPid (hädaolukorra lahendamise plaanid), mille alusel toimub hädaolukordade tagajärgede likvideerimine ja nendeks valmisoleku tagamine • õpetuse elanikkonnale, kuidas hädaolukorraks valmis olla ja hakkama saada

  34. Tänan! • Kriisides ei ole reegleid – on üksnes erandidKÜSIMUSED?

More Related