1 / 10

SOO - JA RABATAIMED

SOO - JA RABATAIMED. Lisamaterjal 2. klassile Lea Lints Lustivere Põhikool Jõgeva maakond Koolitaja: Kalle Kolberg. Jõhvikas. Rahvapärased nimed: kuremari, rabamari, soomari pluukna, karbalad. Mitmeaastane kääbuspõõsas. Vars on roomav, peenike ja pikk.

duante
Download Presentation

SOO - JA RABATAIMED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. SOO - JA RABATAIMED Lisamaterjal 2. klassile Lea Lints Lustivere Põhikool Jõgeva maakond Koolitaja: Kalle Kolberg

  2. Jõhvikas Rahvapärased nimed: kuremari, rabamari, soomari pluukna, karbalad. Mitmeaastane kääbuspõõsas. Vars on roomav, peenike ja pikk. Vili on tumepunane, läikiv mari, mis kinnitub peene niiditaolise varre külge. Lehed on igihaljad, nahkjad,väikesed ja piklikud, servast allapoole käänduvad. Õitseb juunis. Õied on väikesed, roosad või kahvatupunased.

  3. Sinikas Rahvapärased nimed: joovikas, rukkisinikas, soomari. Kääbuspõõsas, kasvab kõrgemaks kui mustikas. Vili on mari. Küps mari on sinine, pealt sinaka vahakirmega kaetud. Sinika mari on suurem kui mustika mari.

  4. Sookail Rahvapärased nimed: pürss, rabakaer, sookaer, sookikas, kail, päävalurohi. Tugevasti lõhnav, tumehalli koorega madal puhmas. Lehed on igihaljad, nahkjad, pikliku kuju ja tugevasti allapoole rullunud servaga. Lehed on alt roostevärvilised. Õied on väikesed ja valged, koonduvad varre tippu. Õitel on tugev uimastav lõhn. Viljaks on ümmargune kupar.

  5. Rabamurakas Rahvapärased nimed: kaarlad, kaarmed, käbalad, muuramed. Õied on valged või roosakad. Vars on ogadeta. Marjataolised viljad on kollased, koosnevad paljudest väikestest luuviljadest.

  6. Turbasammal Värvuselt punakas, pruun, roheline või kollakas. Päikesepaistelises kohas värvikam, varjulises rohekam. Lehed asuvad spiraalselt tihedasti vastu vart. Vähenõudlik taim, kasvab tipust juurde. Taimed kasvavad tihedasti üksteise kõrval ja moodustavad mättaid.

  7. Soovõhk Rahvapärased nimed: seavõhk, raaked, ärjaköörikas,jooksvarohi. Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Sarnaneb kallale. Kõrgus 15- 40 cm. Püstised lehed. Tõlvõisik, mille ümber on valge kõrgleht. Taim on mürgine, eriti tema erkpunane vili.

  8. Rabamänd Väga väike, kidura kasvuga puu. Kuna kasvab väga niisketes tingimustes, on tal arenenud pindmised juured. Mitmekümneaastane puu võib olla ainult poole meetri kõrgune.

  9. Vaevakask Rahvapärased nimed: rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raudkask Lehed pisikesed ja ümarad, kuni 1 cm laiused. Leheroots väga lühike. Koor pruunikas. Kasvab 20- 120 cm kõrguseks.

  10. Iseseisva töö lehtTäida lüngad sobivate sõnadega. Jõhvika lehed on ________________ja ____________. Sinika vili on ____________________. Sookailu õied on ______________ ja _____________. Turbasammal kasvab __________________________. Soovõhk sarnaneb ____________________________. Otsi rabamuraka ja jõhvika õie pildid .

More Related