slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest PowerPoint Presentation
Download Presentation
Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 16

Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest - PowerPoint PPT Presentation


  • 151 Views
  • Uploaded on

Kaido Kikkas TLÜ haridustehnoloogiakeskus kakk@kakupesa.net “E-õpe vs administratiivsed takistused”, Tartu 2005. Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest. Ühiskond kõigile. Arenenud ühiskonna tunnus Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest' - dot


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1
Kaido Kikkas

TLÜ haridustehnoloogiakeskus

kakk@kakupesa.net

“E-õpe vs administratiivsed takistused”, Tartu 2005

Haridustehnoloogiast, standarditest ja erivajadustest
hiskond k igile
Ühiskond kõigile
  • Arenenud ühiskonna tunnus
  • Lisaks inimlikkusele ka majanduslikult mõistlik
      • Targem on investeerida erivajadustega inimeste kaasamisse ja saada “lillepottide” asemel maksumaksjad
      • Alternatiiv on ebatõhus või ülekoormatud sotsiaalsfäär ning palju passiivseid “ballastinimesi” (vt. N. Liit)
  • Kaasatuse üks olulisemaid koostisosi on ligipääs haridusele
  • E-õpe ja haridustehnoloogia – kas automaatselt uued võimalused?
standardid milleks need
Standardid – milleks need?
  • Kujutleme olukordi:
      • iga elektriseadmete tootja teeb omaenda “firmapistiku”, mis omavahel kokku ei sobi (üks elekter kõik, eksole...?)
      • iga rõivatootja loob omaenda numbrisüsteemi (ühe tootja nr 43 king on teise tootja sama numbriga kingast 3 x suurem)
      • autojuhid ei sõida enam paremal pool teed
      • on olemas soome, prantsuse ja türgi meeter, igaüks eri pikkusega
  • Standardipuudus = tohu wabohu
  • Aga Internet? Kas “Ja siis algas lollidemaal suur segadus” (V. Nossov, “Totu Kuul”)? Tegelikult on ka siin standardid olemas.
standardid ja erivajadused
Standardid ja erivajadused
  • “Tavakodanik” võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda luksust sageli pole:
      • ratastoolitee olemasolu, kaldenurk ja laius määravad majja sissepääsemise võimalikkuse/võimatuse
      • lülitite, kraanide jms kergesti aimatav asukoht määrab keskkonna kasutatavuse ja turvalisuse või selle puuduse pimedate inimeste jaoks
      • ligipääsustandardite järgimine veebilehe koostamisel muudab selle kas kättesaadavaks või kättesaamatuks
kinnised vs lahtised
Kinnised vs lahtised
  • Paraku on ka standardeid kaht sorti:
      • avatud standard – dokumentatsioon on vabalt saadaval, kõik saavad soovi korral järgida, eesmärk on ühtlustamine
      • kinnine standard - “on minu viis ja vale viis”, mõeldud pahatihti täiendava raha teenimiseks monopolieelise ärakasutamise kaudu. Hea näide: MS Office'i failiformaadid
  • Kui on vähegi võimalus valida, tasub alati eelistada avatud standardit!
  • Täiendav kaalutlus erivajaduste vallast – üksnes avatud standard võimaldab teha kõiki nõutavaid kohandusi, kartmata $- ja §-ga pahuksisse sattuda
h da piobjektidega
Häda õpiobjektidega
  • Suur probleem: e-õppe õpiobjekte teevad tihtilugu inimesed, kes on objekti sisu osas kompetentsed, kuid tehnilise poole pealt mitte
  • Tulemus: ebastandardne (loe: ligipääsmatu) õpiobjekt
  • Selle vältimiseks on vaja kas autori laiemat kompetentsi või koostööd eri valdkondade asja-tundjate vahel
  • SAMAMOODI EDASI LASTA EI SAA
www ehk veeb
WWW ehk veeb
  • Tänini e-õppe peamine alustala, enamik õpiobjekte kasutab seda ühes või teises vormis
  • Olemas on rahvusvahelise veebikonsortsiumi (W3C) standardid, kuid nende järgimisega on suurel osal veebist probleeme – paraku pole e-õpe erand
  • Põhjus: teadmatus + küündimatud arendus-vahendid
  • Tulemus: paljud erivajadustega inimesed jäävad ukse taha
levinud mbrid
Levinud ämbrid
  • Lehekülg ei tea ise ka, mis standardile ta vastab
  • Täisgraafilised ja Flashis tehtud “veebilehed”
  • Graafiliste elementide kommenteerimatus
  • Võhikliku tarkvara abil tehtud veebilehed
  • Multimeediapidamatus
  • ...
  • Vt. http://www.w3.org/WAI/
pikeskkonnad ja sisuhaldurid
Õpikeskkonnad ja sisuhaldurid
  • Kui suur osa õpisisu tootjatest ei ole tehnilise poole pealt eriti kompetentsed, on pea alati mõistlik kasutada mingit raamkeskkonda
  • Kehtib ka ligipääsetavuse osas – kui keskkond on loodud ligipääsetavana, siis on ligipääsmatu materjali tekitamine mõnevõrra raskem kui tavaveebis.
  • Probleem: kes paigaldab ja hooldab?
  • Tasuks siiski otsida
mis sul polegi wordi
“Mis, sul polegi Wordi?”
  • Tihti kohtab e-õpperakendustes konspekte jms, mis on salvestatud kinnistes kommerts-failifor-maatides
  • Sisuliselt tähendab täiendavaid ettekirjutusi
  • Märksa lollikindlam on kasutada tavateksti ja/või HTMLi, ka PDF on parem variant kui DOC
  • Kui soovitakse kasutada kinnisi formaate, tuleks lisada ka alternatiivid. Näiteks saab OO.o abil salvestada esitlust nii OO.o enda, PowerPointi kui Flashi formaadis
macromedia flash
Macromedia Flash
  • Väga populaarne veebitehnoloogia, ka e-õppes
  • Poolkinnine standard, valmis rakendusi keerukas muuta
  • Ligipääsetavat Flashi on võimalik luua, kuid eeldab terve rea erinõuete täitmist – tavaline “naabripoisi tehtud” Flash EI OLE ligipääsetav
  • Vt. http://www.webaim.org/techniques/flash/
videomaterjal
Videomaterjal
  • Ligipääsureeglid nõuavad põhimõtteliselt nii audio- kui videoosa dubleerimist lihtsamasse formaati
  • Video (liikuv pilt) peaks olema täiendatud heli- või tekstikujul kirjeldusega
  • Audio tuleks dubleerida kas eraldi tekstina, slaidiseeriana või lisada videole tiitrid (sageli on viimane kõige lihtsam)
  • Vt. http://www.webaim.org/techniques/captions/
t vahendid
Töövahendid
  • Kui on palju raha – Macromedia Dreamweaver
  • Kui on vähem – Macromedia Homesite jms
  • Kui ei taha maksta – Nvu, tehnilisema kallakuga rahvale koodieditorid (Quanta, 1st Page, WebEdit)
  • Vaid häda korral – Mozilla/Netscape Composer, OpenOffice.org'i veebiredaktor
  • Tungivalt mittesoovitav - FrontPage, MS Office (standardisolkimine on teadlikult sisse pandud)
usalda aga kontrolli
Usalda, aga kontrolli
  • Kogu veebimaterjali tuleb valideerida vähemalt W3C vastava lehe abil - http://validator.w3.org
  • Väga soovitav on täiendavalt kasutada mõnda erivajadusi eraldi arvestavat validaatorit – üks variant on Bobby: http://bobby.watchfire.com
  • Parem on saada sõimata validaatorilt lehe tegemise käigus kui kasutajatelt peale selle ülesriputamist!
summa summarum
Summa summarum
  • Standardid on mõeldud järgimiseks
  • Erivajadustega inimesed on ebastandardsuse korral esmased kannatajad
  • Avatud standardeid tuleks eelistada kinnistele, seda ka dokumendiformaatide osas
  • Kui ei oska, küsi nõu – ära tee “omast tarkusest” praaki
  • Valideeri oma töötulemusi