1 / 15

MAJANDUSE ABC 5 . TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

MAJANDUSE ABC 5 . TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS. Töö ja palk. Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. Majanduslik sund töötasu näol. Töökohustus vangi- laagris; töökohustus endises N Liidus. A sjaolu, et elamiseks vajali -

deon
Download Presentation

MAJANDUSE ABC 5 . TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Töökohustus vangi- laagris; töökohustus endises N Liidus Asjaolu, et elamiseks vajali- kehüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib töö tegemisest saada Mõni inimene ei oska Ilma tööta olla Eneseteostus 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  2. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk – tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk –väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta keskmine palk – teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga Tabel 5.1. Keskmine palk Eestis 1994–2001 (kroonides) Aasta Alampalk kuus Keskmine brutopalk (EEK) kuus (EEK) 1996 680 2985 1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  3. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus – näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine – näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturgturg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta Palk TÖÖJÕU NÕUDMINE TÖÖJÕU PAKKUMINE p1 Tasakaalupalk – tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk T p2 Töötajate arv a1 a2 a3 a4 Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) –tööturu situatsi- oon,kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  4. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Ametiühingud Ametiühingud – töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) Kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti- kused kohustused ja õigused Tööläbirääki- mised ETTEVÕTTE ADMINISTRATSIOON AMETIÜHING KOLLEKTIIVLEPING Streik – situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest Lokaut – situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  5. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõud Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi ELANIKKOND 1 367 000 /2001/ 15-74 A. RAHVASTIK u. 1 105 400 /80,9%/ TÖÖEAST VÄLJAS 261 400 /19,1%/ TÖÖJÕUD 711 200 /63,7%/ MAJ. MITTEAKTIIVNE 394 200 /36,3%/ HÕIVATUD 626 100 /87,4%/ TÖÖTUD 85 200 /12,6%/ PENSIONIEALISED (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ HAIGE, INVALIID TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud – 36 600 7-12 kuud – 11 700 13-24 kuud – 13 700 üle 24 kuu – 23 100 HEITUNUD MITTEPALGALISED 52 000 /8%/ MUUD Allikas: Eesti Statistikaamet 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  6. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) – 15- kuni 74-aastane elanikkond Aktiivne rahvastik – tööjõud e. osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul Mitteaktiivne rahvastik– osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e. ei osale tööturul Töötaja (ka: hõivatu) – inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu Töötu – inimene, kes soo- vibtööd teha ja on võime- line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  7. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr– näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust Tööjõust osavõtumäär(aktiivsuse määra näitaja) – näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust Töötuse määr – väljendab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötud pluss hõivatud) Definitsiooni on välja töötanud: Rahvusvaheline Tööorganistasioon (inglise keelesInternational Labour Organisation, lühendatult ILO) Siirdetöötus – tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel Struktuurne töötus–selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  8. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tabel 5.2. ILO ja registreeritud töötuse näitaja võrdlus, 1998 aasta andmed RIIK ILO töötus Registreeritud töötus Belgia 9,8 14,0 Taani 6,9 8,5 Saksamaa 9,6 10,5 Kreeka 9,6 4,3 Hispaania 22,1 14,3 Prantsusmaa 12,4 12,0 Iiri 11,8 18,8 Itaalia 12,0 27,3 Luksemburg 2,5 2,5 Holland 6,3 6,0 Austria 4,4 5,9 Portugal 7,3 9,8 Suurbritannia 8,2 7,4 EESTI (2000 a.) 13,8 6,6 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  9. 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 837,9 825,8 806,6 761,4 698,9 675,4 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 177,3 164,5 155,4 137,7 111,8 95,6 64,6 60,2 56,5 53,5 46,7 40,9 39,5 Muutuse tööhõive struktuuris 310,8 309,6 298,8 274 232,4 219,4 216,7 208,4 204,5 200,1 185,7 190,4 189,9 70 MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS 60 349,8 351,8 352,5 349,6 354,7 360,4 352,1 350,7 352 348,9 343 336,9 342,8 50 40 Põllumajandus 30 Tööstus Teenindus 20 10 0 Eesti1991 EL 1965 Jaapan 1965 USA 1965 Eesti 1995 EL 1980 Jaapan 1980 USA 1980 20,4 16,4 23,5 6,3 10,7 9,4 10,4 3,6 Põllumajandus 36,7 40,4 32,4 35,5 34,9 36,9 35,3 30,5 Tööstus 42,9 43,3 44,1 58,2 54,5 53,6 54,2 65,9 Teenindus Majandus- sektorid kokku Primaar- sektor Sekundaar- sektor Tertsiaar- sektor Muutused ja arengutendentsid Eesti tööturul Joonis 5.5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris. Allikas: ESA ja OECD andmebaasid Tabel 5.3. Hõive muutus majanduse kolmes põhisektoris (rahvastik vanuses 15–69 aastat, tuhandetes) (%) Allikas: Eesti Statistikaamet 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  10. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Joonis. Hõive muut ja töötuse määr Eestis 1999-2002 Allikas: Eesti Pank 10 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  11. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Joonis 5.6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv, Allikas: ESA 11 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  12. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus Aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tege- ledes ümberõppe orga- niseerimisega passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajär- gede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur 12 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  13. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uus ettevõtluskultuur: Printsiibi peamine eesmärk on uue ettevõtluskultuuri juurutamine eesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. Olulisemaid prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine Töölerakendamise uus kultuur : Kasvav lõhe tööjõu reaalsete teadmiste ja oskuste ning kaasaeg- sele töökohale esitatavate nõuete vahel Selleks, et tagada kõigile töötutele tööturule sisenemine, võtavad liikmesriigid endale kohustuse pakkuda igale täiskasvanud töötule võimalus täiend­õppeks kaheteistkümne esimese töötuks olemise kuu jooksul Igale noorele töötule võimaldatakse täiendõpe kuue esimese töötuks ole­mise kuu jooksul 13 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  14. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Uute tingimustega kohanemise uus kultuur : Eesmärgiks on tööturuosaliste kohanemine kiiresti muutuva tehno- loogiliste muuda­tuste ja muutunud turusituatsiooni tingimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vaja muuta sotsiaalse partnerluse põhimõtteid Euroopa Liidus: Sotsiaalsed partnerid peavad vastaval tasemel läbirääkimisi töötingimuste (kaasa arvatud tööaeg) paindlikumaks muutmiseks Töötingimuste paindlikumaks muutmine tähendab ühtlasi ka seda, et osalise ajaga ja paindliku töögraafikuga töötavatele inimestele antakse senisest suuremaid sotsiaalseid garantiisid Liikmesriigid peavad ettevõtete kohanemiseks uute tingimustega: Muutma investeeringud inimkapitali atraktiivsemaks, rakenda- des fiskaalseid meetmeid. Maksusoodustusi kasutades tuleb soodustada ettevõttesisest koolitust Suunama tööturupoliitika rahalised vahendid stabiilsete töökohtade loomisele ja tööjõu kaasajastamise programmidele Regionaalpoliitika valdkonnas tuleks rakendada järgmisi poliitika- meetmeid : Luua üleriigilised andmebaasid, mis võimaldaksid arvutivõrgu vahendusel mistahes riigi osas saada ülevaate vabade töökoh- tade ja tööd otsivate inimeste kohta Finantseerida ettevõtlusalaseid uuringuid. Siiani puudub üle- vaade tööandja vajadustest ja tulevikuplaanidest tööjõu osas eri regioonides. Kolimistoetused, mis oleksid suunatud kindlatele sihtgruppi- dele, kes otsustavad asuda tööle ja elama piirkondadesse, kus vajatakse vastava kvalifikatsiooniga inimesi 14 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  15. MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: Eesmärgiks on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist, suunates spetsiaalseid vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutada uute töökohtade loomist naistele 15 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

More Related