tunnetusprotsessid tajuliigid v rtaju l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju PowerPoint Presentation
Download Presentation
Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 39

Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju - PowerPoint PPT Presentation


  • 315 Views
  • Uploaded on

Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju. Eva Palk. Taju omadused. Taju kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. Leia pildilt mustad täpid. Näiv liikumine. Vaata musta punkti hallil taustal

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Tunnetusprotsessid Tajuliigid. Väärtaju' - malory


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
taju omadused
Taju omadused
  • Taju kestus ehk järeltoime
  • Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus
n iv liikumine
Näiv liikumine

Vaata musta punkti hallil taustal

Mõne aja pärast hakkab hall ring liikuma

aistingute taju seadusp rasused
Aistingute, taju seaduspärasused
  • Kvaliteedidimensioon

Heli valjus, värv,

  • Ajadimensioon

Aistingu tekke aeg

  • Ruumidimensioon

Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta

n gemise disparaatsus
Nägemise disparaatsus
  • Silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevad võrkkestakujutiste väga väikesed erinevused
n gemise disparaatsus9
Nägemise disparaatsus
  • Kummassegi silma jõuab natuke erinev vaade
  • Ajus nägemiskeskuses pannakse pilt kokku
n gemistaju
Nägemistaju

lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus

Tekstuurigradient

http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/Sizeconstancy.html

http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced

n gemisillusioonid ehk eksitaju
Nägemisillusioonid ehk eksitaju
  • Tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine
  • http://www.eyetricks.com/illusions.htm
  • Pikkuseillusioonid
  • Suuruseillusioonid
  • Vormiillusioonid
  • Illusioone rakendatakse kunstis, arhitektuuris, moes
n gemisillusioonid
Nägemisillusioonid

Müller-Lyeri illusioon

Milline lõik on pikem, kollane või sinine?

n gemisillusioonid16
Nägemisillusioonid

Ebbinghausi illusioon

n gemisillusioonid20
Nägemisillusioonid
  • Painutused ja kõverused tekivad sellest,et moonutused sisaldavad kahte kujutist, esi- ja tagaplaani-kujundit.
n gemisillusioonid21
Nägemisillusioonid

Ruudu küljed paistavad sissepainutatutena

Väärarvamuse põhjustab tagaplaani kujund

n gemisillusioonid22
Nägemisillusioonid
  • Kas näed lopergust ringi?
  • väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund
  • (joonte murdumine)
  • http://eluzions.com/Illusions
n gemisillusioonid23

Viking Orbiter (1976)

Mars Global Surveyor (1998)

Nägemisillusioonid
n gemistaju24
Nägemistaju
  • Varjud ja valgusnurk
n gemistaju26
Nägemistaju
  • Värvipimedus
ruumitaju
Ruumitaju
  • Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab:
  • Objekti vormi ja suuruse
  • Objektide vastastikuse asendi
  • Objekti reljeefi ja kauguse
  • Objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub
ruumitaju28
Ruumitaju
  • Nähtavaid esemeid tajume siiski kolmemõõtmelistena, kuigi silma võrkkestale langeb kahemõõtmeline kujutis
s gavustaju
Sügavustaju
  • On ilmselt kaasasündinud mehhanism
liikumistaju
Liikumistaju

Meie pea ja keha liikumine ja teiste objektide liikumine tekitavad tajufenomeni

liikumisparallaks–

lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,

vaatleja liikumisele vastassuunas

http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced/

http://psych.hanover.edu/Krantz/MotionParallax/MotionParallax.html

liikumistaju31
Liikumistaju

stroboskoopiline liikumine ehk

“näiv liikumine” (apparent motion)

  • liikumatud lähestikku asetsevad valgustäpid

järjestikku süttides (vahe umb. 40-200 ms) tekitavad

liikumise mulje

  • põhjuseks mitte otsene liikumine võrkkestal vaid

avastatakse asukoha muutusi ajas

  • Sõltub: heledusest, ekspositsiooniajast, sisselülitamise

vaheajast

  • http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced
liikumistaju32
Liikumistaju
  • indutseeritud liikumine (nt. K.Dunckeri katsed objekti ja fooniga: täpp ruudus, v liikuva võre foonil!; http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced/index.html

kuu ja pilved - ei ole selge kumb liigub, interpreteeritakse valesti; seega kontekst indutseerib liikumise;

sõltub fooni kiirusest, suurusest, kaugusest, vormist; pilgu fiksatsioonipunktist jm.

  • http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion/
  • http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/page4.html
  • http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/SizeConstancy/page2.html
liikumistaju33
Liikumistaju
  • Liikumise järelefekt

(seletatakse liikumisdetektorite selektiivse adaptatsiooniga; pikaaegne stimulatsioon ühes suunas tekitab väsimuse, pärast liikumise lakkamist erutuvad “vastassuunalised” detektorid)

  • http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion/
  • http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion
liikumistaju37
Liikumistaju
  • Bioloogiline liikumine
  • Võimalik eristada sugu, tuju, käitumismustreid
  • http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html
ajataju
Ajataju
  • Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus

Näiteks:

  • Huvitav ja ebehuvitav tegevus – ajataju on erinev
  • Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid – ajataju on erinev
kasutatud allikad
Kasutatud allikad
  • http://psych.hanover.edu/Krantz/sen_tut.html
  • http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/index.htm
  • http://psych.hanover.edu/KRANTZ/tutor.html#Artificial%20Intelligence
  • Robert B Cialdini. Mõjustamise psühholoogia. Pegasus, 2005
  • Mare Teichmann. Loeng.Taju. Psühholoogia digiaabits.http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits.php