7 loeng n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
7. loeng PowerPoint Presentation
Download Presentation
7. loeng

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 11

7. loeng - PowerPoint PPT Presentation


  • 169 Views
  • Uploaded on

7. loeng. Euroopa Majandus- ja rahaliit. Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu. Majanduslik integratsioon + monetaarintegratsioon = Rahaliit so. ühtne valuuta.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about '7. loeng' - andralyn-lee


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
7 loeng

7. loeng

Euroopa Majandus- ja rahaliit

slide3
Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu.
  • Majanduslik integratsioon
  • + monetaarintegratsioon =
  • Rahaliit so. ühtne valuuta
monetaarintegratsioon
Monetaarintegratsioon
  • Riiklike valuutade sage devalveerimine ja revalveerimine pidurdas edasist majandusintegratsiooni
  • 1958. a Monetaarkomitee
  • Werneri plaan 1970. a - järkjärguline rahaliidu moodustamine
  • 1972. a nn. “valuutamadu” - valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes, kõikumisega  2,25% (seega tunnel 4,5%)
  • 1972. a Euroopa Valuutakoostöö Fond(European Monetary Cooperation Fund)
  • 1978. a Bremenis kokkulepe Euroopa Rahasüsteemi (ERS) (European Monetary System) loomiseks. Sellele toetub EMU
  • ERS toetus kolmele elemendile:
  • eküü
  • vahetuskursimehhanism
  • keskpankade omavaheline krediitide eraldamine
  • EKÜÜ European Currency Unit - ühine arveldusühik
euroopa majandus ja rahaliit economic and monetary union
Euroopa majandus- ja rahaliit(Economic and Monetary Union)
  • Kolm etappi selle ettevalmistamisel:
  • I etapp (1.juuli 1990) - majandus ja rahapoliitikate lähendamine, kapitali liikumise liberaliseerimine
  • II etapp (1.jaan 1994-1.jaan 1999) - eelarvedistsipliin, majanduspoliitikate koordineerimine
  • Loodi Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute)
  • III etapp Rahaliidu loomine (1. jaan 1999) Euroopa Keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteem (European System of Central Banks) Euro, kui ametlik arveldusühik.
  • 1.01.2002 Euro käibel paralleelselt rahvusvaluutadega;
  • 30.06.2002 - Euro
  • EMU - 11 liikmesriiki. St. Taani, Kreeka, GB, Rootsi eristaatusega
l henemis e konvergentsikriteeriumid e maastrichti kriteeriumid
Lähenemis- e. konvergentsikriteeriumide. Maastrichti kriteeriumid
  • EMU liikmeks saamiseks peavad täidetud olema järgmised kriteeriumid:
  • riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti
  • pikaajaliste intresside tase ei tohi olla 3 kõige paremate tulemustega liikmesriigi keskmisest kõrgem kui 2 protsendipunkti
  • riigi valuuta ei tohi olla kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud, ning selle kõikumised peavad jääma EMS kehtestatud piiridesse
  • riigi eelarvedefitsiit alla 3% SKP-st
  • riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st

monetaarpoliitika

fiskaal-poliitika

rahapoliitika
Rahapoliitika
  • Rahapoliitika peamisekseesmärgiks EMU-s on hindade stabiilsus
  • Euroopa Keskpankade Süsteem:
  • Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad
  •  juhtorganiteks juhatus ja nõukogu ning üldnõukogu
  • Keskpankade süsteemi ülesanded:
  • rahapoliitika
  • valuutatehingud kolmandate riikidega
  • liikmesriikide välisvaluutareservide haldamine
  • maksesüsteemide arendamine
  • Keskpank peab olema poliitiliselt sõltumatu
majandus ja rahaliidu m ju
Majandus ja rahaliidu mõju
  • positiivsed mõjud:
  • stabiilsem majanduskeskkond: tänu konvergentsi-kriteeriumide täitmisele; (sh inflatsiooniootuste aland kaudu)
  • transaktsioonikulude kokkuhoid (valuutavahetus- ja arvelduskulude vähenemine)
  • vahetuskursiriski vähenemine viib ressursside efektiivsemale paigutusele; intresside alanemisele
  • Riski vähenemine = stabiilsuse kasv = investeeringute + tööhõive kasv = majanduskasv = healu suurenemine ühiskonnas
  • Majandusintegratsiooni areng: turgude kasv = konkurentsi kasv = spetsialiseerumine = kapitali paiguamise efektiivsuse kasv
  • Hindade läbipaistvamaks muutumine  uutele turgudele minek = ettevõtete kasv (mastaabiefekt) = konkurentsi kasv  ettevõtete ühinemised = monopolide teke liikmesriikides
majandus ja rahaliidu m ju1
Majandus ja rahaliidu mõju
  • negatiivsed mõjud:
  • majanduse stabiilsuse vähenemine
  • tuleneb majandusšokkide erinevast mõjust riikidele
  • Rahaliidus pole riigil võimalust kasutada iseseisvat rahapoliitikat asümmeetrilistele majandusšokkidele vastamisel
  • inflatsioonimäärade erinevused riikides säilivad
  • Alternatiivsed mehhanismid šokkidele vastamisel:
  • tootmistegurite mobiilsus
  • hindade ja palkade paindlikkus
  • fiskaalsete ülekannete mehhanism
majandus ja rahaliidu m ju2
Majandus ja rahaliidu mõju
  • Vähem kahju riigile ühtse valuutaga liitumisel tekkib kui riigi:
  • * majandus on avatud
  • * kaubaturud integreeritud
  • * tootmisstruktuur mitmekesine
  • * inflatsioon sarnane teiste riikide inflatsioonimääradega.
  • Kuidas mõjutab majandus- ja rahaliitu kuulumine arenenud ja mahajäänud riikide/regioonide olukorda ?
  • Kas rohkem kasu saavad rikkad riigid/regioonid või vaesemad?
raamatud mida lisaks lugeda
Raamatud mida lisaks lugeda:
  • 1. “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal” TÜ 1999
  • 2. “Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel” TÜ 2001