Download
p udade ajaline ja ruumiline muutlikkus eestis kasutades palmeri p uasuse indeksit n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT PowerPoint Presentation
Download Presentation
PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT

PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT

264 Views Download Presentation
Download Presentation

PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. PÕUDADE AJALINE JA RUUMILINE MUUTLIKKUS EESTIS KASUTADES PALMERI PÕUASUSE INDEKSIT Katre Luik Magistritöö Juhendaja: prof. Jaak Jaagus Tartu Ülikool

  2. Sissejuhatus • Kliima muutumine • Õhutemperatuur tõusnud • Kevaded, talved soojemad • Lumikatte kestus vähenenud • Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine • Põud (30% maakerast põua all)

  3. Mis on põud • Ajaperiood, kus sademeid on erakordselt vähe, valitseb intensiivne päikesepaiste ning kõrge õhu- ja mulla pinna temperatuur koos õhu kuivusega on põhjustanud vee suure äraauramise • Eestis loetakse põuaperioodiks 20 päevast sadudeta perioodi

  4. Eelnevad põuauuringud Eestis • Kõige kuivemateks paikadeks on rannikualad, eriti läänekaartest tulevate õhuvoolude suunas tuulevarju jäävate Väinamere, Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve äärsed alad

  5. PDSI • Palmer Drought Severity Index • Wayne Palmeri poolt välja töötatud valem 1965. a • Näitab niiskuse hulka • Sisaldab endas sademete ja õhutemperatuuri andmeid • Skaala -4 kuni 4

  6. Metoodika • Andmed pärit East Anglia Ülikooli kliimauurimise keskusest • Võrgustik

  7. Metoodika • Aegrida 1901-2002 • Analüüsiti aastat, kevadet, suve, eraldi kuid

  8. Tulemused

  9. Tulemused

  10. Tulemused

  11. Tulemused

  12. Tulemused

  13. Tulemused

  14. Tulemused

  15. Tulemused

  16. Kokkuvõte • PDSI ei pruugi olla parim võimalus Eesti alal põuasuse uurimiseks • Tulemused ei lähe kokku eelnevalt uurituga • Eeldades, et suurim niiskuse puudus esineb rannikul ja saartel, siis sellel meetodil selgus, et hoopiski Kirde-Eestis ja Lõuna-Järvamaal

  17. Tänan tähelepanu eest!