vahetus pilase eesti keel ja eesti meel n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” PowerPoint Presentation
Download Presentation
“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 23

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” - PowerPoint PPT Presentation


  • 196 Views
  • Uploaded on

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”. Kaisa Rahuoja. Sissejuhatus.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about '“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”' - cullen-tanner


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
sissejuhatus
Sissejuhatus
  • Oma töös uurisin ühe inimese näitel, kuidas ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt, mis valmistab talle raskusi ja milline on tema sõnavara. Lisaks grammatilistele küsimustele pöörasin tähelepanu ka sellele, kuidas võõramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle meeldib ja mida ta võõrastab.

Kaisa Rahuoja

miks valisin selle teema
Miks valisin selle teema?
  • Uuritav on 17-aastane Slovakkiast pärit tütarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova.
  • Daniela oli 2008/09 õppeaastal Kuusalu Keskkooli 11. b õpilane.
  • Daniela emakeel on slovaki keel.
  • Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka.

Kaisa Rahuoja

miks valisin sellise teema j rg
Miks valisin sellise teema? (järg)
  • Huvitav, uudne lähenemine
  • Isiklik teemakäsitlus
  • Uued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude võõra kultuuriga
  • Huvi selle vastu, kuidas välismaalased eesti keelde ja kultuuri suhtuvad

Kaisa Rahuoja

uurimust etapid
Uurimustöö etapid
  • Intervjuud Danielaga – lindistamine ( 3x)
  • Intervjuu Daniela eesti keele õpetajaga
  • Lindistusandmete analüüs ja järelduste tegemine – must töö.
  • Tekstilise osa kirjutamine
  • Töö tehniline viimistlemine ja korrektsuse tagamine

Kaisa Rahuoja

t struktuur
Töö struktuur
  • Vahetusõpilase eesti keel

1.1. Keeleoskuse hindamisest

1.2. Foneetika ja grammatika

1.3. Sõnavara

2. Vahetusõpilase eesti meel

2.1. Kohanemine võõra kultuuriga

2.2. Eesti ja eestlus välismaalase pilgu läbi

3. Tuleviku tuuled

4. Kokkuvõte

Kaisa Rahuoja

vahetus pilase eesti keel
Vahetusõpilase eesti keel
  • Uurimustöös pole põhjalikult kajastatud uuritava kirjutamis- või lugemisoskust, vaid on keskendutud just suulisele väljendusele. Eksamikeskuse enesehindamise skaala põhjal hindab Daniela ise oma võimeid järgmiselt, mõistmine: kuulamine B2, lugemine B1, rääkimine: suhtlus B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2.

Kaisa Rahuoja

k ige raskem
Kõige raskem
  • Käänded – eriti mitmuses “Mul ei ole loomad.”
  • nud/tud tegevusnimed jm tegusõnalõpud “ Ma ei teadsin”
  • Väike sõnavara – eestlaste suuline kõne on sünonüümivaene ja üheülbaline

Kaisa Rahuoja

t pilised vead
Tüüpilised vead
  • Jagasin vead järgmistesse kategooriatesse:
  • Foneetika - täishäälikute ja sulghäälikute hääldus erineb eestlaslikust.
  • Käänamine – Nimisõna jääb käänamata.
  • Tegusõna – sarnase tähendusega sõnadega eksimine.
  • Eitus – moodustab lisades jaatavale vormile vaid ´ei´ või ´mitte´.
  • Ajad – eri lausepooltes erinev aeg.
  • Sõnastus - vale sõnade järjekord lauses.
  • Ühildumine – lauseliikmete arv ei ühildu.

Kaisa Rahuoja

t pilised vead1
Tüüpilised vead
  • Jooksen – juuksen; aga- g-häälik heliline.
  • Kohtusin seal oma sõbrad; Mul ei ole loomad.
  • Ma ei teadsin; peadsin
  • Ma ei olen õppinud; ma ei teadsin
  • Ma arvasin,et rohkem inimesi tuli
  • vaheaeg sügis – omadussõna nimisõna ees.
  • Kool, kus mu sõbrad õpib.

Kaisa Rahuoja

suuline k ne
Suuline kõne
  • Vestlused toimusid:
  • 19.10.2008
  • 09.11.2008
  • 29.11.2008.

Kaisa Rahuoja

s navara i vestluses
Sõnavara I vestluses
  • Nimisõnad: nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin, Kuusalu, viiul, Eesti, keel, vend, õde, nüüd, ülikool, Brno, vanemad, õpetaja, loom, kass, kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, , Kolgaküla, bänd, isa, sõber, muusika, Tallinn, päev, kord, nädal, alguses, paar, direktor, õpilane, raamat.
  • Tegusõnad:olema, pärit olema, meeldima, mängima, teadma, oskama, lugema, õppima, hüppama, hammustama, käima, kohtuma, tegema, jooksma, pidama, arvama.
  • Omadussõnad:hästi, raske, halb, tore, sarnane, parem, väike, vana, suur.
  • Asesõnad:mina, palju, see, kas, mis, eile, nad.
  • Arvsõnad:seitseteist, üheksateist kolm, teine.
  • Muud sõnad:ja, ka, nii, peale, sest, kõik, ainult, aga, natukene, pärast, iga, väga, tagasi.

Kaisa Rahuoja

2 kohanemine v ra kultuuriga
2. Kohanemine võõra kultuuriga
  • Eestlased hoiavad omaette…
  • …söövad väga palju liha.
  • Kohanemist raskendasid ka keelebarjäär ja koduigatsus

Kaisa Rahuoja

koolielu
Koolielu

Daniela lõi kaasa mitmetel kooliüritustel:

  • Kooliballi korraldamine
  • Spordivõistlused
  • Esinemised koolikooriga
  • Muusikalised etteasted erinevatel üritustel
  • Lisaks käis muusikakoolis ja pilliorkestris.

Kaisa Rahuoja

eestist ja eestlusest
Eestist ja eestlusest
  • „Kõik eestlased on patrioodid! Väga uhked selle üle, kus nad sündinud on . Minu maal küll keegi ei kuuluta seda. Võib-olla ainult vanad inimesed.“
  • „Ma ei osanud siis ju peaaegu üldse eesti keelt, aga ma ümisesin lauludele kaasa.” - osalemisest öölaulupeol.
  • Tüüpiline eestlane on neiu arvates sihikindel, töökas ja väljakujunenud isikliku arvamusega.

Kaisa Rahuoja

3 tuleviku tuuled
3. Tuleviku tuuled
  • Daniela tahab:
  • Rakendada eesti keele oskust YFU vabatahtlikuna,
  • Õppida arstiks
  • Eesti sõpradega ühendust pidada

Kaisa Rahuoja

j reldused
Järeldused
  • Vahetusõpilase keeles edasijõudmine sõltub suurel määral tema õpihimust ja huvist külastatava maa vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga inimese vaimse võimekuse potentsiaal ja muud eritingimused, mistõttu pole uurimusest kasumlik teha väga üldistavaid järeldusi.

Kaisa Rahuoja

slide19

Vahetusõpilase programmi raames, mis keskendub eelkõige võõra kultuuri tundmaõppimisele ja elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu loota suuri edusamme külastatava maa keele grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui sellele väljaspool programmi lisatähelepanu ei pöörata, sest keele areng toimub peamiselt kuulamisel ja meelde jätmisel. Lugemisoskus kujuneb rahuldav.

Kaisa Rahuoja

slide20

Sõnade hääldus ei saavuta emakeelekõnelejale omast puhtust, kõlama jääb aktsent, mis küll aja jooksul leevendub.

  • Kõige raskem on vahetusõpilasel omandada eesti keele käänetesüsteemi, tegusõnade erinevaid funktsioone ja nüansirohket omadussõnavara. Probleeme võib tekkida ka sarnase tähenduse või sarnase kõlaga sõnade eristamisel.

Kaisa Rahuoja

slide21

Võõra kultuuriga kohanemine on keeruline ja väga individuaalne protsess, milles vahetusõpilane toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse avameelsust ja lahkust, aga midagi spetsiifilisemat nad kultuurišoki leevendamiseks tavaliselt teha ei saa.

  • Kool ja perekond mängivad vahetusõpilase elus kõige suuremat rolli, seetõttu tuleb ka neid enne külalise saabumist põhjalikult ette valmistada. Seegi on korraldava organisatsiooni ülesanne.

Kaisa Rahuoja

slide22

Vahetusõpilane tahab edaspidises elus kasutada oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetõttu võib teda pidada eesti kultuuri edendajaks välismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetõttu peaks eestlased südameasjaks võtma välismaalase õiglase ja sõbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid on kasulikud nii Eesti riigile kui üksikisikutele.

Kaisa Rahuoja

t nan kuulamast

Tänan kuulamast!

Kaisa Rahuoja