1 / 12

SUUR KRIIS ja AUTORITAARNE EESTI

SUUR KRIIS ja AUTORITAARNE EESTI. Iseloomustage 1920. aastate majandustõusu. Kuidas tekkis Eesti külla asunike kiht? Miks võib 1920. aastate maareformi pidada revolutsiooniliseks? Võrle Eesti majanduspoliitikat enne 1924. aastat Uue majanduspoliitikaga. Too välja peamised erinevused.

mura
Download Presentation

SUUR KRIIS ja AUTORITAARNE EESTI

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. SUUR KRIIS jaAUTORITAARNE EESTI

  2. Iseloomustage 1920. aastate majandustõusu • Kuidas tekkis Eesti külla asunike kiht? • Miks võib 1920. aastate maareformi pidada revolutsiooniliseks? • Võrle Eesti majanduspoliitikat enne 1924. aastat Uue majanduspoliitikaga. Too välja peamised erinevused.

  3. Suur majanduskriis • Üle Euroopa kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga • 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed Eestis • Kriis tabas rängalt põllumajandust • Välis- ja siseturu kokkukuivamine • Naelsterlingi devalveerimine mõjus rängalt • Eesti Kroon oli seotud naelsterlinguga • Tööpuuduse kasv • Riiklikud hädaabitööd • 1933 devalveeriti Tõnissoni valitsuse poolt lõpuks ka kroon – kriis hakkas taanduma

  4. Sisepoliitiline kriis • Erakondade ühinemised • Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Rahulolematus riigivõimuga järjest kasvas • Riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist • Parteide lagunemine – parlamendi killustatus • Vabadussõjalased ehk vapsid • Poliitikute süüdistamine

  5. Rahva meeleoludele kaasa õhutamine ja pidev süüdistamine, lõplik politiseerumine • Andres Larka ja Artur Sirk

  6. Põhiseaduse kriis • Nõuti põhiseaduse muutmist, et kriisist väljuda • Riigikogu võimu vähendamine ja presidendi ameti rajamine • Üleloomuliku jõuga riigiisa figuur • Esimene rahvahääletus kukkus napilt läbi • (50,8%) – liiga leebe vapside arvates • Teise rahvahääletuse läbikukkumine • (67,3%) • Sõjaväeliste rühmade moodustamine erakondade poolt • Kokkupõrked rahvakoosolekutel • 1933 kehtestatab Tõnisson riigipöörde kartuses üleriigilise kaitseseisukorra • Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti • Piirati sõna ja trükivabadust

  7. Põhiseaduse kriis • Vapside põhiseaduseelnõu läks 3. rahvahääletusel läbi (72,7%) • Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale • Riigivanem – rahva poolt valitud riigipea • Seaduste väljaandamis -ja vetoõigus • Valitsuse nimetamise ja tagandamise õigus • 50 Riigikogu saadikut • Tõnissoni valitsus astub tagasi • Vapsid võivad jälle tegutseda • Moodustatakse üleminekuvalitus – eesotsas Päts • Ajavaod – Artur Sirk

  8. Rahvahääletusest riigipöördeni • Tõnissoni valitsuse tagasiastumine • Sõltumatutest ekspertidest koosnev üleminekuaja valitsus – eesotsas Päts • Taastus vapside tegevus • Riigivanema kandidaat Larka • Laidoner, Päts ja Rei olid vastaskandidaadid • 1934. aasta aprillis pidid toimuma riigikogu valimised uue põhiseaduse järgi • Neid valimisi kunagi ei toimunud

  9. 1934. aasta riigipööre • 12. märts 1934 korraldasid Laidoner ja Päts riigipöörde • Kehtestati poole aastane kaitseseisukord • Keelustati poliitilised meeleavaldused • Vapside arreteerimised • Valimised lükati edasi • Puhastustöö riigiametites • Parlament saadeti suvevaheajale • Päts põhjendas oma tegu vapside mässukavaga ja eestlaste poliitilise manipuleeritavusega • Eestlased on haigeks jäänud

  10. Võimu kinnistamine • Kaitseseisukorra pikendamine ja valimiste edasi lükkamine • Peaministriks määrati Karl Einbund (Eenpalu) • Oktoobris sunniti parlament nn vaikivasse olekusse ja ei lubatud enam kokku tulla • Sõnavabaduse piiramine esialgu ajakirjanduses hiljem ka teistel elualadel • Kirjandus; kunst; kõrgkoolid; ametiühingud jms • Riiklik Propaganda Talitus • Nimede eestistamine, kodukaunistamine • 1935. märts – erakondade keelustamine • Isamaaliit (nn kultuuriline apoliitiline ühendus)

  11. Uus (3) põhiseadus • Vapsideputšikatse ennetamine ja nende süüdimõistmine • Ainsaks vastuvõimuks jäi nn Tartu vaim • 1937 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, et oma režiim legaliseerida • Uus põhiseadus • Presidendi ametikoht • Kahekojaline parlament kinnitas 1938 presidendiks Konstantin Pätsi

  12. Eesti Vabariik 20 • Filmikatked 1918-1940 • Tallinn enne ja nüüd • Esimese Eesti vabariigi lõpp 1939-1940

More Related