1 / 14

Defineerimine ehk määratlemine

Defineerimine ehk määratlemine. Sven-Erik Soosaar. Terminoloogia alused, 4. loeng. põhjus – tagajärg tegija – tegevus vahend – tegevus objekt – tegevus klass – eksemplar tootja – toode. objekt – omadus objekt – seisund objekt – asukoht dimensioon – mõõtühik eesmärk - vahend

cili
Download Presentation

Defineerimine ehk määratlemine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Defineerimine ehk määratlemine Sven-Erik Soosaar Terminoloogia alused, 4. loeng

  2. põhjus – tagajärg tegija – tegevus vahend – tegevus objekt – tegevus klass – eksemplar tootja – toode objekt – omadus objekt – seisund objekt – asukoht dimensioon – mõõtühik eesmärk - vahend jne, olenevalt valdkonnast Mõisteseoste liigid • Soomõiste – liigimõiste: koer – puudel • Osa – tervik: koer – saba • Muud:

  3. Määratlused e definitsioonid • Terminoloogiline definitsioon on mõiste esitus sõnade abil • paigutus mõistesüsteemis • soomõiste, liigimõisted jm mõistesuhted • Leksikograafiline definitsioon on sõna tähenduse selgitus teiste sõnade abil • kasutusviis • sünonüümia, antonüümia, hüponüümia, ekvivalents jm tähendussuhted

  4. Määratluste liigid (1) • Intensionaalne e analüütiline • tingimused, mida objekt peab rahuldama, et kuuluda mõiste ekstensiooni • ookean: maailmamere suurim, mandreid eraldav osa • Ekstensionaalne e denotatiivne • mõiste ekstensiooni kuuluvate objektide täielik loend • ookean: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri

  5. Määratluste liigid (2) • Sünteetiline • kirjelduse kaudu, nt pindluu: pikk peen toruluu, liidestub ülevalt sääreluuga, alt kontsluuga • Kontekstuaalne e implikatiivne • tekstinäide, mille põhjal lugeja saab teha oletusi mõiste kohta, nt osuti: kellal on tundideks ja minutiteks jagatud numbrilaud, mille kohal liiguvad osutid • Sünonüümide kaudu • inimene: homo sapiens • Parafraasi kaudu • suurendamine: suuremaks muutmine • Ostensiivne • joonise, näpuga näitamise jne kaudu

  6. Definitsioon peaks: • olema tõene • suutma defineeritavat naabermõistetest eristada • sobivalt suhestuma ala mõistesüsteemiga • olema kooskõlas terminoloogiatoote eesmärkide, sihtrühma ja eeldatava kasutusviisiga • kasutama üldtuntud või mujal defineeritud termineid • mitte olema tsirkulaarne

  7. Lisaks peaks definitsioon: • vormilt sobima teiste definitsioonidega • koosnema ühest lausest • olema kirjutatud loetavalt • kuuluma defineeritavaga samasse grammatilisse kategooriasse • põhinema olemasolevatel, mitte puuduvatel tunnustel

  8. Mis siin valesti on? • lipolüütiline: põhjustab rasvkoe rasvade lammutamist • ookean: selle all mõeldakse üht järgmistest: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri • oksüdeerumine: tähistab hapnikuga ühinemise protsessi • stabiilsus: sõnast “stabiilne” tuletatud seisundit märkiv sõna • stabiilne: stabiilsust omav • akromaatiline objektiiv: objektiiv, mis ei põhjusta eri värvuste erinevat murdumist

  9. Terminimoodustus

  10. Oma- ja võõrterminid • Võivad esineda paralleelselt, sama termini eri väliskujud • Lähtuda tuleb senisest terminisüsteemist • Arvestama peab termini kasutuse ulatust • Suupärasus (büdžett, arahhiis, fasseerima) • Eksotismid – võõrterminid • Järjepidevus

  11. Nimisõnaliited • -JA arvestaja, muutuja • -I arvesti, erguti, räbusti, valgendi • -UR pidur, sulgur, laadur • -MINE atesteerimine (selle asemel -US, -MUS, -M, -IS, -E, -NG) • -VUS imavus, koolduvus • -MUS tursumus, hambumus • -M tulem, sulam, vajum • -IS lausmätastis • -NDUS metsandus, hotellindus

  12. Omadussõnaliited • -NE, -LINE kaoootiline, polükroomne, paradoksaalne, musikaalne – muusikaline füüsiline – füüsikaline efektiivne - efektne

  13. Pöördsõnaliited • -eeri- katapulteerima, neutraliseerima, modelleerima, • -u- auruma, küübestuma • -ta- teravdama, parendama • -Ø- abortima, kantima

  14. Tüvede liitmine • Nimetavaline liitumine – vahendit, materjali, koostisosa märkiv • Omadussõna + nimisõna. Nt kõverpind, madaltasemekiirgus, kõrgkeel, ühislukk. • Säästmine: kontaktikaudne seos > kontaktseos, majapidamistarbed > majatarbed

More Related