1 / 54

Avaliku teenuse mõiste ning avalike teenuste lepingulise delegeerimise protsess

Avaliku teenuse mõiste ning avalike teenuste lepingulise delegeerimise protsess. 5. oktoobril 2011 Võrus Lektor Kaie Toobal . AVALIKU TEENUSE MÄÄRATLEMINE.

deborah-baldwin
Download Presentation

Avaliku teenuse mõiste ning avalike teenuste lepingulise delegeerimise protsess

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Avaliku teenuse mõiste ning avalike teenuste lepingulise delegeerimise protsess 5. oktoobril 2011 Võrus Lektor Kaie Toobal

  2. AVALIKU TEENUSE MÄÄRATLEMINE • Avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor • Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. • Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või sunnatud konkreetsele sihtgrupile. Kaie Toobal

  3. AVALIKUD TEENUSED • Avalik võim – riik ja kohalikud omavalitsused ning nende asutused • Avalike teenuste lepinguline üleandmine era - ja kolmandale sektorile on protsess, mille käigus teenust või osa teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutama eraldi tööettevõtja või teenuse osutaja (MTÜ) Kaie Toobal

  4. AVALIKUD TEENUSED Avaliku teenuse üleandmise eesmärgiks võib olla: • teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine või säilitamine; • teenusepakkumise tõhususe parandamine; • mõne muu sotsiaalselt aktsepteeritud eesmärgi saavutamine. Avaliku teenuse üleandmisel tegutsevad üleandja ja osutaja lähtudes vajadusest kaitsta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi. Kaie Toobal

  5. AVALIKUD TEENUSED Lepinguline delegeerimine Avaliku teenuse või tugifunktsiooni täitmiseks andmine eraettevõttele, vabaühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, üldjuhul finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning teeb järelevalvet teenuse pakkumise üle. Kaie Toobal

  6. AVALIKUD TEENUSED • Partnerlus olukord, kus vabaühendused või eraettevõtted osutavad avalikke teenuseid koostöös avaliku sektoriga: • sihtotstarbelised toetused teenuste osutamiseks • ühisorganisatsioonide loomine • taristu rajamine ja haldamine Kaie Toobal

  7. AVALIKUD TEENUSED • Avalike teenuste lepingulise üleandmise korral jääb omavalitsus vahendite omanikuks ja teenuse eest vastutavaks, aga igapäevast tööd teostab lepingu alusel eraldiseisev organisatsioon - tööettevõtja. Kaie Toobal

  8. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS • § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; Kaie Toobal

  9. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Kaie Toobal

  10. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas • sotsiaalabi ja -teenuseid, • vanurite hoolekannet, • noorsootööd, • elamu- ja kommunaalmajandust, • veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, • ruumilist planeerimist, • valla- või linnasisest ühistransporti, • ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kaie Toobal

  11. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 22. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;4) koormiste määramine; Kaie Toobal

  12. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;7) valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; Kaie Toobal

  13. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kaie Toobal

  14. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. Kaie Toobal

  15. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kaie Toobal

  16. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.(5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Kaie Toobal

  17. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 37. Arengukava (1) Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. 5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Kaie Toobal

  18. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 37. Arengukava (8) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest valla- või linnavolikogu poolt. Valla- või linnasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta. Kaie Toobal

  19. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 44. Küsimuste arutelu volikogus (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kaie Toobal

  20. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Kaie Toobal

  21. DELEGEERIMINE Avalike teenuste üleandmise hea tava (EMSL) • ettevalmistamine; • lepingupartneri valimine (pakkumiskonkurss, partnerlus) • läbirääkimised ja lepingu sõlmimine; • lepingu juhtimine ja järelevalve Kaasamise hea tava Avalike teenuste standardid ja nende koostamise juhtnöörid Kaie Toobal

  22. DELEGEERIMINE Miks delegeerida? • Konkurentsi jõud – teenuse odavam pakkumine • Teadmised ja oskused – teenuse kvaliteedi tõus ja järjepidevus • Bürokraatia vähendamine • Parem kontakt sihtrühmaga Kaie Toobal

  23. DELEGEERIMINE Hea valitsemine Hea valitsemine on läbipaistev otsustusprotsess, mille kaudu eestvedajad suunavad vahendeid ja teostavad võimu, võttes aluseks jagatud väärtused ning tehes seda tõhusalt ja vastutustundlikult. Kaie Toobal

  24. DELEGEERIMINE Delegeerimise põhjused: • võimalus rahastada teenust mitmest allikast; • soov toetada ja tugevdada kodanikuühendusi • MTÜ-d võimaldavad paremini arvestada sihtrühma eripärasid ja vajadusi • MTÜ-d võimaldavad leida paremaid lahendusi teenuste osutamisel • vähendavad KOV-i administratiivseid kulusid • teadmised teiste KOV-ide kogemustest kodanikeühendustele delegeerimisel • KOV enda vähene kompetents antud teenuse osutamiseks Kaie Toobal

  25. DELEGEERIMINE • Delegeerimise ohud: • vastutuse hajumine • võimaluse vähenemine kontrollida teenuse pakkumist • aruandluse probleemid Kaie Toobal

  26. DELEGEERIMINE • Millest sõltub? Teenuse pakkujate arv (konkurentsi olemasolu), tingimused ja teenuste iseloom Lepingute järelevalve: • tasuvuse hindamine • teenusepakkumise järelevalve • tulemuste hindamine Kaie Toobal

  27. DELEGEERIMINE • Miks kolmandale sektorile? • võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna gruppideni • paindlikkus teenuse käivitamisel ja ka lõpetamisel • paindlikult tegutsemine seaduslikes raamides • säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti • paljudel juhtudel võime osutada teenuseid efektiivsemalt kui avalik sektor • kolmas sektor omab osavõtlikkust, kaasatust ja kaastunnet, mistõttu nähakse probleeme selgelt ja terviklikult Kaie Toobal

  28. DELEGEERIMINE • Olulised põhimõtted: Eesmärgiks on teenuste kvaliteedi tõstmine ja teenuste ligipääsetavuse parandamine Üleandmise protsess peab olema läbipaistev ja lähtuma kehtivatest õigusaktidest KOV on lõppvastutaja ja delegeeritud teenuse suhtes tuleb teostada järelevalvet. Kaie Toobal

  29. KOOSTÖÖ Tehke kindlaks, milliseid teenuseid teie omavalitsus osutab • Haridus:Lasteaiad Koolid Täiskasvanute koolitus • Ühistransport:Koolibuss Muu transport • Raamatukoguteenused • Eluasemed:Ehitus Hooldus • Vanurite eest hoolitsemine • Kultuuritegevus • Kohalik keskkonnakaitse • Ühiskondlike ehitiste ja avalike kohtade hooldus Kaie Toobal

  30. KOOSTÖÖ KOV Paljude teenuste sihtrühm väike ja mõistlik on osutada neid koostöös naabervaldadega Paljud teenused osutatakse ametnike poolt, kes täidavad samaaegselt mitmeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ülesandeid. Praktikas tähendab see vajalikust tasemest olulisemalt vähemat asjatundlikkust konkreetse teenuse osutamisel ja pealiskaudsemaid kontakte sihtrühmaga Kaie Toobal

  31. KOOSTÖÖ MTÜ MTÜ-d, kes osutavad avalikke teenuseid on pikaajalise kogemusega selles valdkonnas Ebakindlust tekitab lepingute lühike kestvus ja nende üldsõnalisus KOV-id eeldavad MTÜ-delt tasuta tööd ja vabatahtlikke kaasamist Teenuste delegeerimine toimub sageli ots-otsaga väljatulemise põhimõttel KOV ei käsitle MTÜ-d võrdväärse partnerina Kaie Toobal

  32. DELEGEERITAVA TEENUSE ETTEVALMISTAMINE • Määratleda : • eesmärk; • sihtrühm; • tehnilised tingimused • rahalised võimalused • nõuded inimestele Uurida, kes on teostaja, kus nad asuvad, millised on nende tingimused Kaie Toobal

  33. DELEGEERIMINE • Ühingutele tuleb kasuks: • Eelnev kontakt või koostöö omavalitsusega • Eelnev töökogemus antud sihtrühmaga/valdkonnas • Professionaalsus • Iseseisev majanduslik toimetulekuvõime • Iseseisva mõtlemise võime • Teotahe – motiveeritus • Arendamisvõime • Paindlikus • Enda ruumid, vahendid • Avatus k.a lepinguväline Kaie Toobal

  34. DELEGEERIMINE Delegeerija peab: • Teadma, mida tahab • Olema selgelt arusaadav, konkreetne • Kohtlema pakkujaid/konkurente võrdselt • Olema erapooletu • Olema valmis ennast kehtestama ja tegema raskeid otsuseid Kaie Toobal

  35. KAASAMINE, KOOSTÖÖ Teenuste üleandmise hea tava • Avalike teenuste üleandmise ehk lepingulise delegeerimise hea tava eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise. Kaie Toobal

  36. KAASAMINE, KOOSTÖÖ • Kaasamine - ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. Kaie Toobal

  37. KAASAMINE, KOOSTÖÖ • Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid, avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. • http://www.ngo.ee/KHT Kaie Toobal

  38. OLULISED SEADUSED • Haldusmenetluse seadus (HMS) • Halduskoostöö seadus (HKTS) • Riigihangete seadus (RHS) • KOKS • Riigivastutuse seadus (RVastS)(§ 12 lg 3) • Eriseadused (nt ühistranspordiseadus, sotsiaalhoolekande seadus) • Tsiviilseadustiku üldosa seadusTsÜS jm eraõiguse üldseadused • Võlaõigusseadus (VÕS) Kaie Toobal

  39. OLULISED SEADUSED • KOV-poolsed delegeerimise viisid: Halduslepinguga Tsiviilõigusliku lepinguga Haldusaktiga Kaie Toobal

  40. OLULISED SEADUSED • Halduskoostöö seadus Haldusülesande täitmine seisneb haldusülesannete täitmises väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat järelevalvet Kaie Toobal

  41. OLULISED SEADUSED Tsiviilõigusliku lepinguga võib, kui .. seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kaie Toobal

  42. RIIGIHANGETE SEADUS Eesmärk: tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel Riigihangete RHS tähenduses on muuhulgas teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine Selged regulatsioonid hangete liikide ja erisuste kohta § 15. Piirmäärad Kaie Toobal

  43. Iga lahendus sünnitab uusi probleeme. Kaie Toobal

  44. KOKKUVÕTTEKS Kodanikeühenduste üleandmise objektiks võivad olla kõik avalikud teenused, mille delegeerimist ei välista Põhiseadus ja mille elluviimisel on võimalik tagada selgete vastutusmehhanismide realiseerimine. Kaie Toobal

  45. KÕIGE TÄHTSAM • Leping • Teenuse osutamise kord • Vara • Raha • Aruandlus Kaie Toobal

  46. MAJANDUSTEGEVUS § 35. Raamatupidamine Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. § 36. Majandusaasta aruanne (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Kaie Toobal

  47. MAJANDUSTEGEVUS • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • Kasum/kahjum (mittetulundusühingu korral tulem) on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Kaie Toobal

  48. TULUDE JA KULUDE ARVESTUS • Tulu ettevõtlusest aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist ja vahendamisest saadud tulu Kaie Toobal

  49. TULUDE JA KULUDE ARVESTUS Tööjõu kulud • palgakulu aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele • sotsiaalmaks • töötuskindlustusmakse. Kaie Toobal

  50. TULUMAKSUSEADUS § 14 Ettevõtlustulu (2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Kaie Toobal

More Related