html5-img
1 / 39

Ökomaksureformi vajadus ja alused

valdur.lahtvee@seit.ee. Ökomaksureformi vajadus ja alused. V aldur Lahtvee Säästva Eesti Instituut ( SEI-Tallinn ) www.seit.ee. valdur.lahtvee@seit.ee. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?. Allikas: Eurostat. valdur.lahtvee@seit.ee. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?.

cheng
Download Presentation

Ökomaksureformi vajadus ja alused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. valdur.lahtvee@seit.ee Ökomaksureformi vajadus ja alused ValdurLahtvee Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) www.seit.ee

  2. valdur.lahtvee@seit.ee Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Allikas: Eurostat

  3. valdur.lahtvee@seit.ee Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute

  4. valdur.lahtvee@seit.ee Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Allikas: Eurostat

  5. valdur.lahtvee@seit.ee Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Allikas: Yale Unversity 2002 ja 2005 ESI näitab riikide suutlikkust kaitsta keskkonda järgmiste aastakümnete vältel. Integreerib 76 andmestut ja 21 indikaatorit 5 poliitikavaldkonnas

  6. valdur.lahtvee@seit.ee Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Allikas: Living Planet Report 2002 (ja 2004), WWF Riigi jalajälg on pindala, mida riik vajab et oma tarbimisvajadusi (toidutootmine, puidu ja muu toorme tootmine) rahuldada ning loodusesse paisatavaid heitmeid ilma ökoloogilist tasakaalu rikkumata vastu võtta ning paigutada vajalik infrastruktuur.Jätkusuutlik tase on 1,7 ha elaniku kohta . Eesti jalajälg 2001.a. On kasvanud 6,6 ha !!!

  7. valdur.lahtvee@seit.ee Elektritootmise osakaal õhuheitmete tekitamisel

  8. valdur.lahtvee@seit.ee Õhk Tallinnas 11/03 8:30 Viru mõõtejaama andmetel VÄGA HALB! Tallinna keskkonnainfo http://veeb.tallinn.ee/keskkond/ Detsember 2004 Piirnorm 75 ug/m3

  9. valdur.lahtvee@seit.ee Autode arv

  10. valdur.lahtvee@seit.ee Ühistranspordi maht

  11. valdur.lahtvee@seit.ee Reisijatekäibe dünaamika 1992-2002

  12. Maksumaksja ja ÜT kasutaja maksab autokasutaja kulud • UNITE projekti hinnangul Eesti TS väliskuludest:1998.a. laekus transpordiaktsiiside ja muude tasudena ca100 miljonit eurot, otsesed infrastruktuuri kulud (k.a. KOV kulutused) olid kokku ligi kolm korda suuremad – 272 miljonit eurot. Vastupidiselt üldiselt levinud arusaamadele subsideeritakse seega autokasutust Eestis ja Tallinnas väga tugevalt -Tallinnas maksavad ühistranspordikasutajad linna transpordisüsteemi kasutamise eest aastas kokku ca 200 miljonit EEK aastas, autokasutajad parkimistasuna vaid 30 miljonit! • UNITE-projektis hinnati Eesti transpordisektori väliskuludest liiklusõnnetuste, õhusaaste ja kliimamuutuste kulusid - kokku ca 3,5 miljardit krooni 1998. a. Müra, vee- ja pinnasereostuse, ummikute ning loodusliku mitmekesisuse ja maastikega seotud mõjude kulusid andmete puudumise tõttu ei hinnatud. Umbes 7% maanteetranspordi õhusaaste väliskuludest langeb bussiliiklusele, 51% veoautodele ja 42% sõiduautodele. 33% õhusaaste väliskuludest tekib linnaliikluse tõttu. • JP-Transplani hinnangul kasvavad transpordisektori keskkonnaga seotud väliskulud aastaks 2005 ligi 40% (ca 5 miljardit).

  13. valdur.lahtvee@seit.ee Veekasutus (2002) • Kokku veekasutus Eestis – 1.44 miljarditkuupmeetrit • Veekasutus elaniku kohta 941 m3 • Põhjaveekasutus elaniku kohta 174 m3 (4-s “koht” Euroopas)

  14. valdur.lahtvee@seit.ee Veekasutus • 90% veest kasutatakse energiatootmisel

  15. valdur.lahtvee@seit.ee Ehitusmaterjalide kavandamine

  16. valdur.lahtvee@seit.ee Kõikide maavarade kavandamine

  17. viire.viss@seit.ee valdur.lahtvee@seit.ee Jäätmeteke Tööstusjäätmete tekitamine on vähenenud1/4võrra 1992-2002; ohtlike jäätmete tekitamine 1/3; Samas viimasel 5 aastal jäätmeteke suureneb; Aastas tekib 14.4 miljonit tonni tööstusjäätmeids.h. 6.4 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid (suurim jäätmetekitaja energiatootmine); Jäätmetekkelt elaniku kohta Eesti “juhib” Euroopa edetabelit; Jäätmete taaskasutus – vaid 18%

  18. valdur.lahtvee@seit.ee Jäätmeteke 1999-2002, miljonit tonni

  19. valdur.lahtvee@seit.ee Olmejäätmed Olmejäätmete kogused kasvavad aasta-aastalt Kokku tekkis 2002 a. 396,743 tonni Olmejäätmeid tekkis 290 kg elaniku kohta - s.h. 85 kg pakendijäätmeid 96% olmejäätmetest ladestati prügilatesse

  20. valdur.lahtvee@seit.ee Läänemere naftatransiit Transiidi osakaal SKP-s 15,3 (2004 I kv – veondus, laondus, side); Naftatoodete vedu 1990-2003 kasvanud 0 > 28 miljoni tonnini aastas; Õlijäätmeid tekkis 2001.a. 33 318 tonni 2002.a. 66 521 tonni, kasv 100% Naftareostuste registreerimine Läänemerel ~300 juhtu aastas s.h. Eesti 8 (tegelik suurem ja võib ulatuda paarisaja juhuni aastas) Laevaõnnetuste arv Eesti vetes kasvanud

  21. valdur.lahtvee@seit.ee Fiskaalpoliitikaeesmärgid • Fiskaalpoliitika eesmärk ei ole ainult riigi eelarve tulude rea täitmine, fiskaalpoliitika eesmärk on Eesti majanduse arengu ja laiemalt ühiskonna rikkuse suurendamine, majanduse konkurentsivõime tõstmine, samal ajal ka loodusvarade säästvakasutamise ja muude keskkonnahoiu-eesmärkide saavutamine ning regionaalpoliitika ja tööhõivepoliitika toetamine

  22. valdur.lahtvee@seit.ee Milleks ÖMR • ÖMR aitab kaasa nii majandus- kui keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele tõhustades seni kasutatud fiskaalmeetmeid ja toetades seni kasutatud teisi keskkonnakaitsemeetmeid – regulatsiooni, ruumiplaneeringuid , arendustegevust, haridust, infrastruktuuriinvesteeringuid jms. • ÖMR Annab tõuke majanduse efektiivistamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja seonduvale töökohtade loomisele ning parendab keskkonnakvaliteeti.

  23. valdur.lahtvee@seit.ee Keskkonnamaksude osakaal EL liikmesriikide SKP-s

  24. Riik Registreerimismaks Aastamaks Soome 110042 1992 Rootsi ---- 3057 Taani 244280 7222 Saksamaa ---- 1722 Austria 21658 3307 Suurbrit. ---- 1800 Iirimaa 68998 4804 Holland 72150 6848 valdur.lahtvee@seit.ee Automaksud EL liikmesriikides EEK

  25. Kõrge maksumääraga Keskmise maksumääraga Madala maksumääraga Aasta Taani Soome Kreeka Iirimaa Austria Holland Saksamaa Itaalia UK valdur.lahtvee@seit.ee Automaksud ja autode arv1000 elaniku kohta

  26. valdur.lahtvee@seit.ee Keskkonnamaksud ja tasud Eestis, % SKP-st

  27. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR rahaline mõõde riigieelarves • Kate tulumaksu vähendamisest 2% aastas ärajäävatele eelarvelaekumistele ca 1000 MEEK/a • Keskkonnainvesteeringute lisavajadus ca 500 MEEK/a • Energiasäästu ja taastuvenergia toetusmeetmete vajadus ca 200 MEEK/a • Naftareostuse seire ja likvideerimise valmisoleku vastavusse viimine ca 150 MEEK/a • Ühistranspordi edendamisele lisa ca 150 MEEK/a • ÖMR MAHT KOKKU 2,0-3,0 miljardit krooni NB! Pole arvestatud keskkonnakasu, mis on rahaliselt mõõdetav ja ületab maksuraha kordades ega ka innovatsiooni, ettevõtluse ja tööhõive kasvu kasu!

  28. valdur.lahtvee@seit.ee Maksukoormus ja keskkonnatasud

  29. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 1/6 • ÖMRi läbiviimise tulemusena jääb üldine maksukoormus 2003. aasta tasemele. ÖMR-st tuleneva keskkonnaga seotud maksude ja tasude tõusu kavandatakse peamiselt asendamaks juba käimasolevat tulumaksu koormuse vähenemist. • ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas. Keskkonnatasude järk-järgulise tõstmise abil hakatakse maavarasid enam väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja olulisusest.

  30. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 2/6 • ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut. • Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. ÖMRi eesmärgiks ei ole fossiilsete kütuste omavahelise konkurentsi mõjutamine ega imporditavale fossiilsele energiale eelise loomine.

  31. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 3/6 • Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust. • ÖMR arvestab kehtivaid ja koostamisel olevaid riiklikke arengustrateegiaid. ÖMRi meetmed on vastavuses Eesti ja ELi õigusega, sh jälgitakse, et eluviidavad ÖMRi meetmed oleksid kooskõlas riigiabi reeglitega. ÖMRist tulenevate meetmete läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt olemasolevaid institutsioone ja kehtivat maksusüsteemi

  32. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 4/6 • ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks. Paralleelselt ÖMRiga tehakse energiasäästuinvesteeringuid. • ÖMR aitab kaasa autode kasutamise piiramisele ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele.

  33. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 5/6 • Säilitatakse keskkonnainvesteeringute rahastamine tagamaks Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamiseks vajalik omafinantseering, EL-i keskkonnanõuete täitmine ja Eesti keskkonnakaitse rahastamine.   • ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks. • Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu. ÖMRi rakendamise mõjuga arvestatakse riigieelarve kulude kavandamisel.

  34. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR alused 6/6 • ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga). • Kavandatakse uuringuvajadus ÖMRi raames elluviidavate meetmete mõjude kohta ja hinnatakse kasutusele võetud meetmete tõhusust. • ÖMRi olemust, vajalikkust ja kasulikkust selgitatakse üldsusele põhjalikult.

  35. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR ajakava • 2005 juuni: ÖMRi lähtealuste heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt; • 2005 juuni - 2006 detsember: lähtuvalt ÖMRi lähtealustest vajalike uuringute läbiviimine ja ettepanekute väljatöötamine koos mõju analüüsiga; • 2005 - 2006: ÖMRi rakendavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele; • 2006 – 2008: ÖMRi I etapi rakendamine; • 2007-2008: ÖMRi I etapi tulemuslikkuse hindamine ning II etapi kavandamine ja väljatöötamine; • 2009-2013: ÖMRi II etapi rakendamine.

  36. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest Loodusvarade ja energiakasutuse efektiivsuse tõstmine ning ohtlike jäätmete tekke piiramine 1. CO2 saastetasu tõstetakse ja laiendatakse kõigile energiatootjatele 2. Energiasektori vee erikasutuse ja jäätmete ladestamise tasu määrad samm-sammuliselt viiakse samale tasemele teiste sektorite tasumääradega 3.Keskkonnakasutuse tasuna kehtestatakse naftareostuse kompensatsioonitasu sadamate kaudu veetavatele naftatoodetele 5 kr/t 4. Maavarade kasutustasude tõstmine keskmiselt 2X 5. Alates 2008 (?) elektriaktsiisi kehtestamine 6. Energiaaktsiiside differentseerimine alammäärast alates

  37. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest Linnaõhu kvaliteedi parendamine ja autokasutamise ohjamine 1. Autode registreerimistasu kehtestamine tasemel 500-1200 kr/a 2. Kütuseaktsiisi tõstmine EL alammäärani kiirendatud tempos 3.Raskeveokimaksu tõstmine ja laiendamine alla 12 tonnistele veokitele (Eurovignjette) 4.Kütuseaktsiisist laekunud summade oluliselt suurem tagasisuunamine ühistranspordi piletihinna ja soetuste toetusteks 5. Omavalitsustele kohalike autokasutust ohjavate maksude kehtestamisvõimaluse andmine

  38. valdur.lahtvee@seit.ee ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse õhutamine • Pakendiaktsiisimäärade ja taaskasutusmäära järkjärguline tõstmine ning aktsiisi alla kuuluvate pakendite nimistu laiendamine – ei suurenda laekumisi eelarvesse • Pandisüsteemi laiendamine toodetele nende end-of–life (ohtlike jäätmetena) kasutusest kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuks käitlemiseks – ei suurenda laekumisi eelarvesse

  39. valdur.lahtvee@seit.ee Kompensatsioonimeetmete rakendamine 1. Kütuseaktsiisi laekumiste senisest märksa suurema osakaaluga tagasisuunamine ühistranspordi soetuste toetamiseks ning kütuse(s.o.pileti) hinnatõusu kompenseerimiseks 2. Elektriaktsiisi kehtestamisega laekunud osa vahendeid suunatakse eluasemekulude kasvu kompenseerimiseks

More Related