1 / 28

Tallinna I Internaatkool Lihtsustatud õppekava

Tallinna I Internaatkool Lihtsustatud õppekava. Lihtsustatud õpe. Kooli õppekava koostamise alused. Kooli õppekava on õppe – ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamisel lähtutakse: põhikooli riiklikust õppekavast, lihtsustatud riiklikust õppekavast, kooli arengukavast,

aminia
Download Presentation

Tallinna I Internaatkool Lihtsustatud õppekava

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tallinna I InternaatkoolLihtsustatud õppekava Lihtsustatud õpe

  2. Kooli õppekava koostamise alused Kooli õppekava on õppe – ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamisel lähtutakse: • põhikooli riiklikust õppekavast, • lihtsustatud riiklikust õppekavast, • kooli arengukavast, • piirkonna vajadustest, • kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste arvamusest, • kasutatavast ressursist

  3. Kooli õppekava ülesehitus • Üldosa • Ainekavad

  4. Kooli õppekava üldosa • Õppe- ja kasvatuseesmärgid; • Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted; • Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ja taotletavad pädevused; • Õppe ja kasvatuse korraldus: • tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati (valikained ja projekt- ja õuesõppeks vajalik aeg), • lõimingu ja läbivate teemade käsitlemise põhimõtted, • ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted, • hindamise korraldus, • tugiteenuste süsteem ja õppekorraldus, • kutsenõustamine ja elukestev õpe. • Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; • Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

  5. Õppe ja kasvatuseesmärgid • Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut, aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna

  6. Õppe- ja kasvatuse põhimõtted • Võimetekohane haridus; • Sallivus erisuste suhtes; • Kaaslaste erivajaduste mõistmine; • Iga õpilase arengu toetamine; • Õppesisu on suunatud praktiliste teadmiste ja oskuste omandamisele; • Õpetamine ja kasvatamine toimub valdavalt praktilise õppeviisi kaudu; • Väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige; • Sotsiaalsete kogemuste omandamine toimub koostöö, jõukohase õppetegevues, arusaadava eesmärgistuse kaudu; • Õppekava rakendamisel arvestatakse konkreetse klassi ja õpilaste haridualike erivajadustega.

  7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad üldpädevused • Õppe ja kasvatuse rõhuasetused on esitataud õppekavas alljärgnevalt: 1.-2. klass 3.-5. klass 6.-7. klass 8.-9. klass • Lihtsustatud riiklikus õppekavas ei ole määratud kooliastmeid • Põhikooli õppekavas kooliatmed: I kooliaste 1.-3. klass II kooliaste 4.-6. klass III kooliaste 7.-9. klass

  8. Õppe ja kasvatustöö korraldus • Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel (traditsionaalne õpe) tunnijaotusplaani alusel; • Lapsevanema ja kooli direktori kokkuleppel võib kool arvestada õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana; • Koolil on keskkonnaõpetuse suund

  9. Tunnijaotusplaan • Kooli õppekava kohustuslike nädalatundide arv on vastavuses põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas sätestatuga va järgmised erisused: • 1.-3. klassi kehalise kasvatuse üks tund ümber kujundatud kõnekunsti ja muusikalise liikumise arendamise tundideks, • 3. klassi üks valikaine tund üle viidud 5. klassi tunnijaotusplaani.

  10. Valikained • Esimeses kooliastmes (1.-5. klass) on valikaineks valitud tants, eesmärgiga arendada õpilaste loovust ja füüsilist võimekust ja vastupidavust. • Teises kooliastmes (6.-9. klass) on valikaineteks valitud arvutiõpetus ja keskkonnaõpetus, eesmärgiga arendada õpilastes teabeteadlikust, sotsiaalset aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.

  11. Lõimingu olulisus õppekavas • Infoühiskond • Elukestev õpe • Teadmiste rakendamise olulisus

  12. Lõimingu loomine • Väline lõiming kujundatakse kooli õppekavas; • Sisemine lõiming tekib õpilasel ainetunnis õpitu ja väljaspool kooli saadud teadmiste, kogemuste ja igapäevaelu nähtuste sidumisel; • Vertikaalse lõimingu tulemusel moodustub ühe õppeaine sees kogu õpiaja ulatuses tervik, seega tuleb õpetamisel aine piires teada selle sisu ka eelnevates ja järgnevates klassides; • Horisontaalne lõiming toimub ainete vahel ja osutab sellele, et tervikuna on tähtsad kõik õppeained omavahelistes seostes.

  13. Kuidas saavutada õppe lõimimine? • Kool kujundab õpikeskkonda ja õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineteülest käsitlust (täpsustades pädevusi, seades õppeeesmärke, määrates õppeainete ühiseid probleeme jne) • Ainevaldkondade ja õppeainete vaheline ühisosa ainekavades; • Õppeaine sees kogu õppeaja vältel • Läbivate teemade sidumine ainekavadega • Teemakeskne (õppeainete, projektide, läbivate teemade ühiste teemaosade kaudu); • Õppeülesannete ning õppeviiside abil; • Ajaline kooskõla; • Õpitava seostamine õpilase isikliku kogemusega.

  14. Läbivad teemad • Läbivad teemad on üldpädevuste ja õppeainete lõimingu vahenditeks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel; • Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikust oma teadmisi erinevates valdkondades rakendada.

  15. Läbivate teemade käsitlemine • Kooli põhiväärtused (kui koolis väärtustatakse iga inimest, siis väärtustatakse õpilase individuaalsust või on koolis väärtuseks kokkuhoid, siis tähtsustatakse seda ka õppeprotsessis); • Kooli üldtööplaan (kooli traditsioonid, klassidevahelised ja ülekoolilised projektid, spordipäevad, teemapäevad jne); • Õppekeskkond ( kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonnakujundamiselarvestatakseläbivate teemadesisu ja eesmärke ); • Õppeained (õpetaja tööplaanis planeerib õpetaja läbiva teema käsitlemise tunni osana või terviktunnina); • Valikained (valikained toetavad läbivate teemade käsitlemist), • Klassiväline õppetegevus, huviringid, osalemine projektides.

  16. Läbivate teemade käsitlemise metoodika • Illustreerivate näidete toomine ainetunnis ja läbivate teemade õpetamine koos aine põhiteemaga; • Spetsialisti kutsumine ainetundi; • Läbivat teemat tutvustava õppekäigu või ekskursiooni korraldamine; • Praktiline tegevus; • Õppefilmi vaatamine ning; • Iseseisev töö tunnis ja esitluse koostamine; • Arutelu; • Paaris- või rühmatööd; • Loeng .

  17. Projektide kavandamise põhimõtted • Projektitöö on aineteülene õppe ja kasvatustöö; • Koostöö: motiveerib ja kaasab õpilased, kogu kooli personal ja koostööpartnerid; • Toetab initsiatiivi ning pakub ühisalgatuse võimalusi; • Õpetab võtma vastutust; • Õpetab leidna jõukohastele probleemidele lahendusi; • Kujundab praktilise tegutsemise kaudu väärtushinnanguid; • Annab võimaluse tegutseda oma kultuurikeskkonnas ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone; • Kujundab positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes; • Mitmekesistab tehnoloogia rakendamise võimalusi: fotod, videod, mudelid, maketid jne; • Võimaldab eksponeerida õpilaste loovtöid.

  18. Hindamine • Kujundav hindamine; • Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine; • Kokkuvõtvad hinded

  19. Hindamise eesmärgid • Toetada õpilaste arengut; • Anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; • Innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt õppima, motiveerida õpilasi õpiülesandeid sooritama ja märkama oma tulemuse vastavust näidisele või etalonile; • Mõjutada õpilase võimalikult adekvaatse enesehinnangu kujunemist; • Suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; • Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; • Anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase arengudünaamikast, • Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

  20. Kujundav hindamine • Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi , oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist ning antakse tagasisidet õpilase seniste õpitulemuste ning vajakajäämiste kohta; • Kujundav hindamine keskendub õpilase õpitulemuste analüüsile; • Tagasiside väljendab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut; • Õppetunni vältel annab õpetaja õpilasele pidevalt tagasisidet õppeainet puudutavate teadmiste ja oskuste kohta; • Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist; • Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada, analüüsida ja tösta õpimotivatsiooni; • Kujundava hindamise vahenditeks on õpimapid, töövihikud, ainevihikud, kodu-kool vihikud, loovtööd jne, mis sisaldab õppetöid, nende analüüsi ja tagasisidet.

  21. Kujundava hindamise mudel • Eesmärkide seadmine; • Õppeülesanne; • Õppimine; • Tagasiside; • Töö parandamine tagasiside põhjal; • Töö esitamine hindamiseks • Tagasiside õpetajale.

  22. Kutsenõustamine • Enesetundmine – õpilased õpivad tundma enda isiksuseomadusi, mõistavad enda tugevaid ja nõrku külgi; • Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine – õpilased saavad teadmisi tööturust ja majanduskeskkonnast. Õpilased õpivad koguma ja analüüsima informatsiooni majandustegevusalade, elukutsete ja ametite ning ettevõtluse vormide kohta, kasutades selleks erinevaid informatsiooni saamise allikaid ja viise. Õpilastes kujuneb soov elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks tegemiseks; • Planeerimine ja otsustamine – õpilased õpivad koondama ja süstematiseerima informatsiooni iseendast, töömaailma võimalustest, nõudmistest ja õppimisvõimalustest ning seostavad seda oma tuleviku plaanidega. Õpilased õpivad kasutama erinevaid infoallikaid. Õpilased koostavad isikliku tegevuskava oma plaanide teostamiseks.

  23. Tugiteenuste süsteem ja õppekorraldu • Õpilase esmane toetamine ainetunnis; • Konsultatsioonitunnid (aineõpetaja juhendatud ainealane konsultatsioon enamasti enne eksamit või enne tähtsat tööd); • Järelaitamistunnid (aineõpetaja tugi väljaspool tundi ); • Tugiõppetunnid (regulaarne tunniväline organiseeritud tegevus mingis konkreetses aines); • Kõneravi (suulise ja/või kirjaliku kõne probleemidega õpilased); • Psühholoogi teenus (lapse võimete/või psühholoogiliste probleemide kindlakstegemine, teraapiad õpilastega, lastevanemate nõustamine, pedagoogide nõustamine); • Muusikateraapia (tundeelu - ja käitumisprobleemidega õpilastele erinevad teraapiad); • Massaaž (arsti näidustusel); • Õpilaskodu, pikapäevarühm (järelvalve ning pedagoogiline juhendamine ja suunamine õppest vaba aja sisustamisel, koduste õppeülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel ); • Huvitegevus (eduelamuse pakkumine); • Individuaalne õppekava (loob tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks).

  24. Õpilaste arenguvestlused • Arenguvestlusi peetakse regulaarselt vähemalt üks kord õppeaastas; • Isikuandmete töötlemisel arvestatakse andmekaitseseaduses sätestatuga; • Saavutatud kokkulepete alusel toimuvad vajadusel järeltegevuse; • Arenguvestlust peab klassijuhataja. Vajadusel kaasatakse õppealajuhataja või direktor,psühholoog, kooliarst, logopeed, terapeudid, aineõpetajad või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Üldjuhul kaasatakse õpilane; • Õpetaja vahetumisel kehtivad kõik õpilasega/lapsevanemaga tehtud kokkulepped; • Lapsevanemale saadetakse kirjalik kutse; • Koos kutsega saab lapsevanem ettevalmistuslehe; • Klassijuhataja annab aineõpetajatele hinnangulehedja need täidetakse kokkulepitud kuupäevaks; • Arenguvestlus dokumenteeritakse arenguvestluse kokkuvõttes, mis täidetakse vestluse käigus ja kinnitatakse klassijuhataja ja lapsevanema allkirjaga; • Arenguvestlust peetakse privaatses ruumis, mis on mugav ja kus puuduvad võimalikud segajad.

  25. Ainekavad • Ainekavad esitatakse klassiti: 2) õppeaine kirjeldus; 1) õppeaine; 3) õpetuse eesmärgid; 4) lõiming; 5) hindamise erisused; 6) õppeaine ainekava klassile; 7) maht; 8) rõhuasetused; 9 )õppesisu; 10) klassi lõpuks taotletavad õpitulemused; 11) kasutatavad õppematerjalid.

  26. Kooli õppekava kehtestamine • Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab põhikooli direktor • Kooli õppekava kehtestab direktor. • Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, (õpilasesindusele) ja õppenõukogule.

  27. Rakendussätted • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ( § 6. Rakendussätted) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. • Põhikooli riiklik õppekava (§ 25. Määruse rakendamine) Kool viib õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava käesoleva määrusega kooskõlla:1) 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2011. a;2) 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2012. a;3) 3., 6. ja 9. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2013. a.

  28. Tallinna I Internaatkooli õppekava Tänan tähelepanu eest!

More Related