Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine - PowerPoint PPT Presentation

sooline v rd iguslikkus seadustes edendamine ja kaebuste lahendamine n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine

play fullscreen
1 / 31
Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine
171 Views
Download Presentation
ayame
Download Presentation

Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Sooline võrdõiguslikkus seadustes – edendamine ja kaebuste lahendamine 11.11.2005 Margit Sarv

  2. Ettekande ülesehitus I Sooline võrdõiguslikkus II Soolise võrdõiguslikkuse edendamine III Õiguste kaitse Põhilised terminid IV Soolise võrdõiguslikkuse voliniku töö

  3. I Mis on sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste • võrdsed õigused, • võrdsed kohustused, • võrdne vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel (SoVS § 1)

  4. Bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu • Bioloogiline sugu (ingl k sex) – naiste ja meeste bioloogilis-füsioloogilised erinevused • Sotsiaalne sugu (ingl k gender) – naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolsed ootused ja rollid

  5. Mis eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu? Bioloogilised erinevused: • on kindlad ja püsivad • ei muutu aja jooksul ja erinevates kultuurides Sotsiaalsed erinevused: • on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos • on muudetavad • muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides

  6. Sotsiaalse soo kujunemine • kultuurilised tegurid (meedia, raamatud); • otsesed reeglid: “mehed ei nuta”; • vanemate jälgimine, eriti samast soost vanema käitumine mõjutab soorolli omandamist; • kinnitused oma soole vastavaks peetud käitumise eest (nt tüdrukuid kiidetakse koristamise ja poisse tehnikaga tegelemise eest) • eakaaslaste gruppide väärtushinnangud

  7. Põhilised valdkonnad, kus soolist ebavõrdsust vaadeldakse • osalusmäär otsustamisel; • staatus tööturul; • tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine.

  8. Erinevuste mõõtmine • Kvantitatiivselt – loetledes meeste ja naiste kohta käivaid arvandmeid (riiklik ja ametkondlik statistika, osalejate koosseis naiste ja meeste lõikes jms) • Kvalitatiivselt – püüdes mõista erinevuste olemust ja mõju (millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaks peetavad rollid jms)

  9. Naiste tunnipalga suhe meeste tunnipalka (%) 1994-2002

  10. Eesti suitsiidikõver aastatel 1970-2000 (suitsiidikordajad vastavalt 100 000 elaniku, mehe ja naise kohta)

  11. Eesti ühiskonda iseloomustab • traditsiooniline tööjaotus ja nn naiste ja meeste töödeks kujunenud tööturg; • naisi vähem väärtustav värbamis- ja palgapoliitika; • naiste vähene esindatus otsuste tegemisel; • meeste lühem eluiga ja riskikäitumine; • meeste väiksem osalus perekohustuste täitmisel; • poiste suurem väljalangevus põhikoolist; • meeste kõrgem suitsiidide arv; • stereotüüpsed ettekujutused naistele ja meestele sobivatest töödest.

  12. II Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Soolise võrdõiguslikkuse edendamise õiguslik ja poliitiline taust • Rahvusvaheline – ÜRO ja Euroopa tasand • Euroopa Liidu õigus ja poliitikad • Siseriiklik tasand EV põhiseadus Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS)

  13. ÜRO tasand • ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta • Eesti ratifitseeris 1991 • Kolm põhiprintsiipi • Võrdsusprintsiip • Diskrimineerimise keeld • Riikliku kohustatuse põhimõte

  14. ÜRO tasand • Õigus võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele; võrdne juurdepääs ressurssidele; tagada tulemuste võrdsus • Võrdse kohtlemise nõue; nii otsest kui kaudset diskrimineerimist on vaja hüvitada; diskrimineerimine tuleb likvideerida nii avalikus kui erasfääris • Valitsused on kohustatud aru andma konventsiooni normide täitmisest; riik on vastutav naiste heaolu eest ja peab rakendama meetmeid, et kaitsta nende õigusi

  15. Euroopa Liidu õigus • Rooma leping (1957) – art 119 Tööandja kohustus maksta nais- ja meestöötajatele võrdse töö eest võrdset tasu, et tagada ausad konkurentsitingimused • Amsterdami leping (1997) – art 2 Ühenduse ühine ülesanne – edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust

  16. Põhiseaduslikud õigused • EV põhiseadus § 12 – võrdsus seaduse ees ja diskrimineerimise üldkeeld § 19 – indiviidi õigus vabale eneseteostusele ja teiste isikute õiguste austamine, seaduskuulekus

  17. Soolise võrdõiguslikkuse seadus • Vastu võetud 7. aprillil 2004 • Jõustunud 1. mail 2004 • Kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades • Nõudeid ei kohaldata: 1) registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele;2) perekonna- või eraelu suhetes (SoVS § 2)

  18. Tööandja tasand (SoVS § 11) Tööandja kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust: • Vabadele töökohtadele mõlemast soost isikute tööle võtmine • Erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naiste ja meeste töölevõtmine ja • neile edutamisel võrdse kohtlemise tagamine • Töötingimuste sobivaks kujundamine nii naistele kui meestele ja • töö- ja pereelu ühitamisvõimaluste tõhustamine vastavalt töötajate vajadustele • Töötaja kaitsmine seksuaalse ahistamise eest töökeskkonnas • Töötajate teavitamine nende õigustest • Regulaarne teavitamine soolise võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis • Soopõhiste statistiliste andmete kogumine

  19. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste tasand (SoVS § 9) • Võrdõiguslikkuse süstemaatiline ja eesmärgistatud edendamine: muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist • Riiklike, piirkondlike ning institutsionaalsete strateegiate, poliitikate ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest lähtumine ning arvestamine, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas • Moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled

  20. III Õiguste kaitse soolise diskrimineerimise korral Põhiterminid: • Otsene sooline diskrimineerimine • Kaudne sooline diskrimineerimine • Seksuaalne ahistamine

  21. Otsene sooline diskrimineerimine Otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning seksuaalne ahistamine (SoVS § 3 lg 1 p 3)

  22. Kaudne sooline diskrimineerimine Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (SoVS § 3 lg 1 p 4)

  23. Seksuaalne ahistamine Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes alluvus- või sõltuvussuhtes isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, mis loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna, ning isik kas tõrjub sellist tegevust või talub sellist tegevust põhjusel, et see on otseselt või kaudselt väljendatuna eelduseks teenistusse või tööle võtmisele, töösuhte säilimisele, koolitusele lubamisele, tasu maksmisele või muudele eelistustele või soodustustele (SoVS § 3 lg 1 p 5)

  24. Kuidas tagada parem õiguste kaitse • Kohtuvälised kaebemehhanismid lisaks kohtusse pöördumise võimalusele (töövaidluskomisjonid, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse volinik) • Isiku esindamise võimalus õigustatud huviga organisatsioonidel (ametiühingud, naiste ühendused, ohvriabi organisatsioonid) • Jagatud tõendamiskohustus • Mõistlik kahju hüvitis (SoVS § 13) • Nn ‘ohvristamise’ keeld (SoVS § 6 lg 2 p 6)

  25. Kuidas toimida diskrimineerimiskahtluse korral • Taotleda kirjalikku seletust tööandjalt SoVS § 6 lg 1 alusel diskrimineerimise kahtluse korral • Tööandja kohustatud andma seletuse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, esitades põhjenduseks järgmised andmed: 1) tööstaaž 2) haridus 3) töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused4) muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused SoVS § 6 lg 2 alusel diskrimineerimise kahtluse korral peab tööandja andma selgituse 15 tööpäeva jooksul

  26. Kohtuvälised õiguste kaitse vahendid • Õiguskantsleri nn ombudsmani menetlus • Õiguskantsleri lepitusmenetlus • Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus

  27. Õiguskantsleri nn ombudsmani menetlus • Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava (ÕKS § 19 lg 1) • ÕK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast ühe aasta möödumist õiguste rikkumisest teada saamisest (ÕKS § 34 lg 2 p 1) • Õiguskantsleri ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul. ÕK seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav • Ettepaneku täitmise korral võib ÕK teha ettekande asutus üle järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule

  28. Õiguskantsleri lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks • Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud soo tõttu (ÕKS § 19 lg 2 p 1) • Lepitusmenetlus on vabatahtlik, konfidentsiaalne • ÕK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist väidetavast diskrimineerimisest teada saamisest • ÕK võib teha ettepaneku asjakohaste toimingute sooritamiseks, hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks • Lepitusmenetluse poolte kokkuleppe kinnitab ÕK, pooltele täitmiseks kohustuslik, see on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, kokkuleppe võib esitada kohtutäiturile täitmiseks • Lepitusmenetluse katkemisel on isikul õigus 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse

  29. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus SoVS § 17. Voliniku arvamus (1) Volinik annab arvamuse diskrimineerimise läbi kannatanud isikule ja isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes käesoleva seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ning muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Arvamuse taotleja esitab volinikule avalduse, milles on kirjeldatud soolisele diskrimineerimisele viitavad asjaolud. (4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi oletatava soolise diskrimineerimise asjaolude kohta, dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul. (5) Arvamus antakse kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamisest arvates.

  30. Soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevus Volinik:1) jälgib käesoleva seaduse nõuete täitmist;2) võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta;3) analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas;4) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta;5) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes;6) võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks (SoVS § 16)

  31. Margit Sarv Soolise võrdõiguslikkuse volinik e-post: margit.sarv@sm.ee telefon: 626 9111 faks: 6992 209 aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn kodulehekülg: www.svv.ee