1 / 16

Küsimused van der Veeri teksti põhjal Mida tähendab kultuurseks saamine?

Küsimused van der Veeri teksti põhjal Mida tähendab kultuurseks saamine? Mis on lähima arengu tsoon? Mis on Võgotski arenguteooria filosoofiliseks baasiks?. Soo probleem: identiteet ja sümboolsed piirid A. F. A. Madureira. Kas Eestis eksisteerib sooline ebavõrdsus?

amora
Download Presentation

Küsimused van der Veeri teksti põhjal Mida tähendab kultuurseks saamine?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Küsimused van der Veeri teksti põhjal • Mida tähendab kultuurseks saamine? • Mis on lähima arengu tsoon? • Mis on Võgotski arenguteooria filosoofiliseks baasiks?

  2. Soo probleem: identiteet ja sümboolsed piirid A. F. A. Madureira

  3. Kas Eestis eksisteerib sooline ebavõrdsus? • Kui jah, siis mille järgi sa aru saad? Milles see seisneb? • Kui ei, siis mille järgi sa aru saad?

  4. Sooidentiteedist laiemalt • Kultuuriliselt määratletud „piirid“ – läbitavad või mitte; määratlevad, mida me teeme ja kes oleme • Kult psy:inimese käitumine reorganiseeritud semiootilise vahendatuse poolt, kusjuures see tahtlikult tegutsev ja aktiivne vahendaja on inimene ise (Valsiner, 2007) • Seega inimese käitumine ei ole puhtalt ratsionaalne tegutsemine; psühholoogiliste ja sotsiaalsete nähtuste mõistmiseks peaks saama ühekorraga aru nii kultuurilistest, afektiivsetest ja kognitiivsetest protsessidest • Tähenduste loomise protsess – tingitud nähtuste mitmetähenduslikkusest (Ferreira, Salgado ja Cunha, 2006) • Erinevused on klassifitseerivate süsteemide keskne element (Woodward, 2000)

  5. https://www.google.ee/search?q=manderlay+trier&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=tu8BU5-DJsTt4gTkpYD4BQ&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=643#facrc=_&imgdii=_&imgrc=EcRaurOFb1WWrM%253A%3BZEQvfjbFa1AXrM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.com%252Ffilm%252FDVDReviews22%252Fa%252520Lars%252520von%252520Trier%252520Manderlay%252520DVD%252Fa%252520Lars%252520von%252520Trier%252520Manderlay%252520DVD%252520MANDERLAY-6.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.com%252Ffilm%252FDVDReviews19%252Fmanderlay_dvd_review.htm%3B799%3B356https://www.google.ee/search?q=manderlay+trier&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=tu8BU5-DJsTt4gTkpYD4BQ&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=643#facrc=_&imgdii=_&imgrc=EcRaurOFb1WWrM%253A%3BZEQvfjbFa1AXrM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.com%252Ffilm%252FDVDReviews22%252Fa%252520Lars%252520von%252520Trier%252520Manderlay%252520DVD%252Fa%252520Lars%252520von%252520Trier%252520Manderlay%252520DVD%252520MANDERLAY-6.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.com%252Ffilm%252FDVDReviews19%252Fmanderlay_dvd_review.htm%3B799%3B356 • Nahavärv - näide sellest, kuidas sümboolsed piirid võivad piirata igapäevaelu. Arbitraarne kriteerium – pikka aega kultuuriliselt tähendusrikas marker, eristamaks inimesi erinevatesse ja hierarhiliselt eri tasemetel olevatesse sfääridesse erinevates ühiskondades • Erinevuson saanud muutuda ebavõrdsuseks; bioloogiline marker on saanud olla allasurumise põhjus

  6. Kui sümboolsed piirid muutuvad kultuurilisteks barjäärideks, s.t. pole enam läbitavad, ja saavad aluseks ühe grupi edule teise grupi arvelt – nähtused nagu rassism, homofoobia, ksenofoobia • Nende nähtuste vastustamise tagajärg – vägivald kuni vastava grupi elimineerimine „Kallis poolvend, sa oled mulle lapsest saati vastik olnud.“

  7. Miks toimub sise- ja välisgrupi vahel selline madin? • Afekt ja selle kaks võimalikku orientatsiooni: - Sisegrupp = turvalisus, enese aktualiseerimine, enesekindlus - Vajadus uudsuse, tundmatu järele = uute ideede ja unistuste tekkimise platvorm; potentsiaalsed uued tegevused; oht minakontseptsioonile • (nn „Heimweh ja Fernweh, Ernst Boesch) • Heimweh’ või tuttavlikkuse-orientatsiooni puhul – ei otsita võimalusi võõraid nähtusi mõista ja neid oma maailmapilti lülitada – pigem suund elimineerimisele, kuna tekitab ebamugavustunnet

  8. Mida tähendab mingi soo hulka kuulumine? • Moodne arusaam – sotsiaalne sugu on kultuuriline konstruktsioon (Watzlawik, 2009) Nõus? Kui ei tule bioloogiast, kust siis?

  9. Kristluse-eelne aeg ja kristlus: eksisteerib vaid üks sugu + selle armetum versioon  • Naine defineeritud oma defitsiitide kaudu inimeseks olemise suhtes. Inimene = mees (Zuber, 2002) • Kahe-soo mudel: hakkas tekkima 18. saj lõpp-19 saj • Ebavõrdsus hakkas silma torkama – kuna jookseb bioloogilist erinevust pidi, järelikult põhjus on bioloogias! • Erinevuste rõhutamine = seksismi alus • seksism = sugude jäik eristamine + ebavõrdsed võimusuhted + konstrueeritud eelarvamus ebavõrdse suhte markeerimiseks (Madureira, 2007, 2009). • Vägivald – „vägistaja diskursus“ – teol moraliseeriv tähendus (Segato, 2003) • Sama arusaama põlistavad ka naised: erinevad ootused normatiivsele naisele ja mehele (Madureira, 2007)

  10. Seega - eriti traditsioonilisemates ühiskondades arvab terve ühiskond, et naise seksuaalsus on ohtlik asi – seda peavad kõik kontrollima, sh teised naised. • - mehe lugupidamisväärsuse määrab tema avalik elu, naise oma tema eraelu Infootsingu ülesanne: leia järgmise 5 minuti jooksul netist põhjalik intervjuu mõne naisinimesega (kes ei teeni raha oma füüsise või välimusega), kellelt ei oleks küsitud privaatsfääri kuuluvaid küsimusi laadis „Millal plaanite lapsi saada?“, „Kas te olete edev?“, „Kui kallis oli käekott?“.

  11. Miks ikkagi on naine ohtlik? • Tagasi keskaega – ikonograafia analüüs • Misogüünia https://gallerycache.wordpress.com/tag/virgin-mary/, http://en.wikipedia.org/wiki/File:Strasbourg_Goltzius_Eve_1613.jpg

  12. 4-6 sajand – asketismi, mungakloostrite teke • Asketismi kontekstis – naine kui võrgutaja, kes ilmub unes ja seetõttu on ta kuradiga mestis • Seega – olla naine olla väljaspool neitsi Maarja mudelit oli väga ebamõistlik; naised, kes tahtsid austust väärida, surusid oma naiselikkuse alla, kaugenesid Evast ja püüdsid olla nagu Maarja • ? Kajastub moodsa Brasiilia noorte naiste topeltmoraalis aastal 2007 – meestele ja naistele on suhete kontetis erinevad reeglid (Madureira, 2007)

  13. Semiootiline vahendatus läheb verbaalsest keelest kaugemale • afekt, kognitsioon ja tegevus on keerukas tervik • Kujundid, pildid – täidavad tunnete üldistamise funktsiooni • Kunst kui tunnete sotsiaalne tehnika (Võgotski, 1970) Teadlane kui kütt, kes jahib nähtamatut (Alves, 1993)

More Related