Isiksusemustrite seos serotoniinergilise süsteemi geneetiliste markeritega

1. Anne Must¹, Gunnar Tasa², Kairi Kreegipuu¹, Kai Muru², Erkki Juronen², Jüri Allik¹, Aavo Lang³ ¹ – TÜ psühholoogia osakond; ² – TÜ ÜMPI; ³ – TÜ füsioloogia instituut Isiksusemustrite seos serotoniinergilise süsteemi geneetiliste markeritega Arstiteaduskonna aastakonverents Tartu Ülikool, 12. oktoober 2000

2. Viiefaktoriline isiksuse mudel (Five Factor Model) • Neurootilisus (Neuroticism) • Ekstravertsus (Extroversion) • Avatus (Openness to Experience) • Sotsiaalsus (Agreeableness) • Meelekindlus (Conscientiousness)

3. 5-HTTLPR ja ärevus Lesch et al 1996 TPH ja agressiivsus New et al 1996 TPH ja agressiivsus Manuck et al 1996 5-HTTVNTR ja depressioon Ogilvie et al 1996 5-HTTVNTR ja bipolaarne h. Rees et al 1996, Kunugi et al 1996 Serotoniinergilise süsteemi geneetilised markerid ja isiksus

4. Töö eesmärk Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida seoseid serotonergilise närvisüsteemi geneetiliste markerite ning NEOPI testi abil mõõdetavate isiksuseomaduste vahel.

5. Osalejad • 207 TÜ sotsiaalteaduskonda sisseastujat • neist 132 naised ja 75 mehed • keskmine vanus 18.5 aastat (SD=1.663)

6. Meetod • Isiksusetest NEOPI • Kolme funktsionaalse polümorfismi genotüpeerimine: • 5-HTTVNTR – kordusjärjestuste arvu polümorfism 5-HTT 2. intronis; 16-17 np pikkune lõik kordub 9, 10 või 12 korda • 5-HTTLPR – 5-HTT promootori piirkond; 44 np pikkune lõik kas esineb või mitte • TPH – TPH 7. intron; 218. nukleotiid on kas A või C

7. Tulemused Üksikjoonte tasemel genotüüpide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei ilmnenud. Tulemuste profiilidest lähtuvalt jagati valim K-means meetodil neljaks klastriks. Moodustus neli isiksusemustrit.

8. Kõrge: sotsiaalsus meelekindlus avatus ekstravertsus 1 Madal: neurootilisus

9. Kõrge: ekstravertsus meelekindlus 2 Madal: neurootilisus sotsiaalsus avatus

10. Kõrge: neurootilisus 3 Madal: ekstravertsus sotsiaalsus

11. Kõrge: neurootilisus 4 Madal: meelekindlus

12. 12.1% 19.7% 24.7% 32.0% 36.6% 42.4% 33.3% 25.4% 18.5% 24.7% 12.1% 18.3% 9-10 10/12 12/12 Isiksusetüüpide jaotumine HTT VNTR genotüüpide vahel

13. Isiksusetüüpide jaotumine HTT VNTR genotüüpide vahel 12.1% 24.7% 33.3% 18.5% 9-10 10/12 12/12

14. 15.6% 19.0% 24.3% 31.1% 36.0% 37.5% 23.0% 28.1% 24.3% 20.3% 22.0% 18.8% s/s s/l l/l Isiksusetüüpide jaotumine HTT LPR genotüüpide vahel

15. 16.2% 20.2% 21.2% 30.3% 31.1% 41.4% 18.2% 21.2% 31.1% 27.3% 21.6% 20.2% a/a a/c c/c Isiksusetüüpide jaotumine TPH genotüüpide vahel

16. Isiksusetüüpide jaotumine TPH genotüüpide vahel 16.2% 21.2% 30.3% 41.4% a/a a/c c/c

17. Järeldused Käesolevas uurimuses ilmnes seos isiksusetesti tulemuste ja serotoniini lookuste vahel. Ühele isiksusejoone avaldumise intensiivsusastmele ei pruugi vastata kindel genotüüp. Näib, et õigustatud võib olla hoopis empiiriliste isiksusetüüpide, mitte üksikjoonte käsitlemine.

18. Edaspidi Üldistuste tegemiseks on vajalik suuremaarvuline valim. Kasutada tuleks mitmekesisemaid mõõtmisvahendeid ja peale enesekohaste testide ka vaatlejate hinnanguid. Tuleks vaadelda ka erinevate lookuste interaktsioone.

19. Uurimuse ja ettekande valmimisele aitasid kaasa: Jüri Allik Erkki Juronen Kairi Kreegipuu Aavo Lang Kai Muru Olev Must Piret Pärlist Gunnar Tasa