1 / 11

Ajalooline vaade kodakondsusele kui sotsiaalsele institutsioonile

Ajalooline vaade kodakondsusele kui sotsiaalsele institutsioonile. Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus. Antiikaja kodakondsus. Antiikdemokraatiad vs -despootiad ja riigita piirkonnad Despootia: kitsamalt määratletud repressiivsem riik, jumal-valitseja reviir, osalt isikulojaalsus

alaina
Download Presentation

Ajalooline vaade kodakondsusele kui sotsiaalsele institutsioonile

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ajalooline vaadekodakondsusele kuisotsiaalsele institutsioonile Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

  2. Antiikaja kodakondsus • Antiikdemokraatiad vs -despootiad ja riigita piirkonnad • Despootia: kitsamalt määratletud repressiivsem riik, jumal-valitseja reviir, osalt isikulojaalsus • Riigita piirkonnad: hõimusuhted; lindpriius • Aristoteles: kodanikuks olemine on inimeseks olemine. Inimene on loomupäraselt ühiskondlik olend (zoon politikon). Vaid riigis jõuab inimene loomuse täieliku teostumiseni (telos)

  3. Polise kodakondsus • Vana-Kreeka linnriik (polis) kui väike orgaaniline kogukond (loodusolude mõju?) • Kodaniku loomulikud (mitte õiguslikult käsitud!) ulatuslikud kohustused, kodanikuks-olemine kui inimeseksolemine, kogu elu kui avalik elu (kasvatus, kodanikueetos) • Avalikud ametid loosiga, rahvakoosolek jne. Hilisemas Ateenas „kodanikupalk” • Weber, Riesenberg: polis kui sõdurite kogu-kond. Kodakondsus ja lahingutaktika (nt faa-lanks). Suured rühmad (naised, orjad, välis-maalased) loomult ebatäiuslikena välja jäetud

  4. Rooma kodakondsus • Stoikud: inimesed on moraalselt võrdsed • Rooma õiguse universaalsus, Rooma kodanik (civis Romanus) kui iga tsiviliseeritud inimene, princeps kui „esimene kodanik” • Caracalla edikt 212 • Kodakondsuse muutumine üha õhemaks ja õiguslikumaks mõisteks, mis esmaselt suu-natud sotsiaalsele kontrollile (maksud, lojaal-sus): maailmariiki ei valitse rahvakoosolek • Augustinus: maine riik vs jumalariik

  5. Keskaja kodakondsuskäsitlus • Subjecthood, hierarchy, domination • Alamsus, hierarhia, domineerimine • Alamate isiklik lojaalsus valitsejale • Pigem isikuline kui territoriaalne alluvus • Seisuste erinevused • Ühiskonna killustatus • Teatud elanikkonnarühmade täielik või osaline ekstraterritoriaalsus: • kirik (jumala riik/vennaskond maa peal) • linlased („linnaõhk teeb vabaks”: Veneetsia jt. Samas sisemine ebavõrdsus varanduse alusel)

  6. Modernsuse eellugu • Valitseja võimu tugevnemine: jumalikkus, suurtükid, kaubandus, kolooniad jne • Macchiavelli virtu civile ja Richelieu raison d’etat • Luther, Oldentorp: valitsejad on jumala timukad ja kaikamehed • Bodin: suveräänikäsitlus. Hobbes: valitseja ainuvõimu mõistuslik põhjendus (selle kriitikast algab liberalism) • Riikide süsteem kristliku maailmariigi asemel • Ususõjad ja poliitika ilmalikustumine • „Rahvusriigi” esilekerkimine Lääne-Euroopas, rahvuskeeled ladina keele asemele

  7. Modernse kodakondsuse teke • Lojaalsus valitsejale kujuneb ümber lojaalsuseks „rahvusriigile” • Locke’i kriitikast Hobbesile algab liberalism (inimese ja kodaniku õigused, mida valitsejad peavad tagama). Tegelikult juba Macchiavelli protective republicanism: kodakondsus kui kodanike huvide kindlustamise vahend • Rousseau üldine tahe (volonte generale) ja uus ühiskondlik leping: inimeste võrdsus, valitsus peab kajastama rahva soove, inimesed peavad alluma üldisele tahtele, „rahvusriigi” eetos • Suur Prantsuse Revolutsioon ja Viini kongress: rahvusriikide väljajoonistumine

  8. Modernsuse arengutegurid 1 • Riigi suurem võim tõi kaasa tema muutumise õigustealaste jm nõuete keskpunktiks, väitlus- ja võitlusareeniks (valimisõiguse laiendamine) • Fichte, Herder; Hegel: rahvuslus • riigiõiguse areng (Austin, Kelsen jt) • Rahvuslus, riik kui vennaskond, kirjaoskuse ja õiguste laienemine, heaoluriigi areng • Modernne (klassikaline) kodakondsuskäsitlus • Euroopa Kontsert, I ja II maailmasõda, külm sõda: tugevad piirid riikide vahel • Asumaade iseseisvumine ja dekoloniseerimine

  9. Polise ja polüarhia võrdlus

  10. Modernsuse arengutegurid 2 • Klassikalise modernsuse üleküpsemine: • ülemaailmsed poliitilised programmid (Lenin ja kommunism, Hitler ja natsism, Coudenhove-Kalergi ja mondialism jt) • üldine massikultuur (Frankfurdi koolkond jt) ja väärtuste nihe (Inglehart jt): kultuurihomogeensus • minimaalriik (Nozick jt) ja NPM: tulu-kulu kogukond? • kapitalism: tululõhed, MNC-d, eripärased mudelid arengumaades (Wallerstein jt)

  11. Uue kodakondsuse suunas? • Keskkonna-, massihävitusrelva- jm probleemide ülemaailmsus: mis on täna community of fate? • Maailmastumine ja regionaliseerumine: kus on „vabalt liikuja” enesemääratlus? • „Kultuuriline” vs demokraatlik vs heaolu- pühendumus: kuhu kuuluvad poliitika- ja majanduspõgenikud? • LARP vs hea kodanik: kui siduv on materiaalne reaalsus?

More Related