Solidaarsuskindlustuse fond looduskahjude hüvitamiseks

1. Solidaarsuskindlustuse fond looduskahjude hüvitamiseks Tööversioon aruteluks ja ettepanekuteks

2. Ülesande püstitus 27. jaanuari 2005 Valitsuskabineti nõupidamise kokkuvõte: Päevakorrapunkt 1. Looduskahjude hüvitamise põhimõtetest ning ülevaade looduskahjudest 2004.aastal Põllumajandusministril ja rahandusministril töötada läbi põllumajandustootjatele looduskahjude hüvitamiseks solidaarsuskindlustuse põhimõttel fondi loomise küsimus ning esitada asjakohased ettepanekud 1.aprilliks 2005.a valitsuskabineti nõupidamisele.

3. Näiteid teistest EL liikmesriikidest Kreeka Avalik sektor: kohustuslik kindlustus madalate temperatuu-ride, tormi, piiratud loend loomataude jms puhul. Ettevõtte põhine makse 3% taimekasvatussaaduste toodangu ja 0,5% loomakasvatussaaduste toodangu maksumusest. Erasektor: eeltoodu katmata valdkonnad, kindlustusmakse alusel Portugal Saagikindlustuse osas kindlustusmakse riigi toetusega. Loodusõnnetuse fondist madalad avaliku sektori vahenditest toetused. Kindlustusmaksete toetus – riigi poolt osaline saagikindlustuse edasikindlustus

4. Näiteid … Prantsusmaa Erakindlustus : madalad temperatuurid, torm jms ebasoodsad ilmastikutingimused – kindlustusmaksed. Avalik sektor: Loodusõnnetuse puhul toetused Erakorraline avaliku sektor abi: põudade ja loomataudide korral. Maksude ajatamine seoses looduskahjuga, hoonete kindlustus häving vastu riikliku garantiiga Austria Erakindlustus, osaliselt maksete toetus . Loodusõnnetuse hüvitamine avaliku sektori vahenditest “Risk Management Tools for EU Agriculture with a special focus on insurance”,2001 http://europa.eu.int/comm/agriculture/publi/insurance/index_en.htm.

5. Põhilised lahendamist vajavad probleemid • Mis on kindlustusjuhtum? • Mis on kindlustuse objekt ? • Kes on kindlustusvõtja? • Kes on kindlustusandja? • Mille baasil kindlustusmakse? • Mille baasil väljamaksed? • Kuidas ja kes haldab fondi?

6. Mis on kindlustusjuhtum ? Kindlustusjuhtumiks on põllumajanduskultuuri saagi osaline või täielik hävimine või mesilaspere hukk loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu3 tingimuse täitmisel: 1. On aset leidnud meteoroloogiliste andmetega kinnitatud ilmastikunähtus: loodusõnnetus (maavärina, laviin, maalihe ja laiaulatuslik üleujutus) või ebasoodsad ilmastikutingimused (madalad temperatuurid, liigsademed, rahe, põud, torm, äike)

7. … kindlustusjuhtum ? • Põllumajandustootja on esitanud kahjuteatise ja kohapealne kontroll (kahjukäsitleja) on kinnitanud aset leidnud looduskahju juhtumi • Riikliku statistika maakondlike andmete alusel on saagikahju suurem kui 30% eelneva 3 normaalse aasta keskmisest

8. Mis on kindlustuse objekt ? A. põllumassiivide registrisse kantud maal (ca 815 tuh ha) kasvavate põllukultuuride saak. GRUPP 1: teravilja, kaunvilju jt. põllukultuuride, heinaseemne kasvupind kuni 455 tuh ha. GRUPP 2: rapsi (rüpsi), avamaa köögivilja ja kartuli kasvupind kuni 70 tuh ha. GRUPP 3: marja- ja puuviljaaiad kuni 20 tuh ha. GRUPP 4: rohumaa kokku kuni 270 tuh ha. B. kindlustusobjektiks mesilaspere

9. Kes on kindlustusvõtja? Kindlustatud isik ehk isik, kellel tekib sundkindlustusmakse tasumise kohustus on Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 6 lg 1 nimetatud põllumajandustootja. - füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja või nende ühendus, kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste tootmine

10. Kes on kindlustusandja? Kindlustusandja –moodustatakse looduskahju solidaarsuskindlustusfond sihtasutuse (?) vormis Fondi nõukogu -põllumajandustootjate , Põllumajandus-ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Nõukogu ülesandeks - Fondi vahendite liikumise jälgiminesissemaksete suurendamise / vähendamise ettepanekute tegemine seadusega ettenähtud piires

11. Mille baasil kindlustusmakse ? Kindlustusmaksemaksab põllumajandustootja selleks ettenähtud arvele ettenähtud tähtpäevaks vastavalt tema kasutuses olevale maale ja sellel kasvatatavatele kultuuridele või mesilasperede arvule. Võimalikud maksed GRUPP 1 – 50 kr/ha kohta GRUPP 2 – 100 kr/ha kohta GRUPP 3 – 200 kr/ha kohta GRUPP 4 – 25 kr/ha kohta 1 mesilaspere kohta 50 krooni

12. Mille baasil väljamaksed? • Statistikaameti aastaraamatu Põllumajandus põllumajan-duskultuuri maakondliku saagikuse andmete alusel - kolme normaalse (looduskahjuhüvitiseta) aasta keskmisega võrreldes Omavastutus • Saagikahju korral 30 % vastava põllumajandussaaduse (-grupi) kolme normaalse (looduskahjuhüvitiseta) aasta keskmisest saagist. • Mesilasperede huku korral 30% kindlustusmaksega kaetud mesilasperedest.

13. Kuidas ja kes haldab fondi? Fondihalduri /loodud sihtasutuse ülesandeks on: - kindlustatute nimekirja aktualiseerimine vastavalt pindalatoetuse taotluse esitajatele ristkasutuses PRIA registriga; - kindlustusmaksete laekumisel nende õigsuse kontroll (võrdlus ÜPT taotlustega); - makseteatiste saatmine neile toetuse taotlejatele, kes tähtaegselt kindlustusmakset ei sooritanud; - väljamaksete sooritamine vastavalt kinnitust leidnud kahjujuhtumitele; - vabade vahendite heaperemehelik säilitamine ja investeerimine.

14. Lahendamata küsimused Riigiosalus Fondi loomise aastal eeltoodud maksete baasil laekub 43,5 mln kr. Riigieelarvest tehakse sissemakse 57 mln krooni suuruses summas. (PõM esitatud 2004.aasta looduskahju taotluse summast VV-le). Alternatiiv 1. Riigi osalus piirdub esmase sissemaksega (lähtub riigieelarve tasakaalu säilitamise tingimusest) Alternatiiv 2. Järgmised sissemaksed riigieelarvest tehakse kindlustushüvitise väljamaksmise aastale järgneva kalend-riaasta riigieelarvest vähemalt 50% ulatuses teostatud väljamaksetest.

15. …. küsimused Kahju käsitlemine • Süsteemis vajalik pideva teavitamisvõimaluse ja kohapealse kontrolli (kahjujuhtumi fikseerimiseks) olemasolu • Maksimaalselt vaja kasutada PRIA toetuste administreerimise andmeid ja tegevuste tulemusi • Fondi admin. kulude minimiseerimise vajadus

16. …küsimused Kindlustussumma e hüvitamise piirmäär arvestatakse vastavalt Ühenduse põllumajandusliku riigiabi reeglitele. Osalise makse puhul (kindlustusega kaetud ha arv väiksem kui tegelik) – hüvitus proportsionaalne. Summa arvutamise aluseks Statistikaameti maakondlikud saagikuse andmed X HIND (individuaalne või grupi keskmine? ) Maksimaalne Fondist makstav kindlustussumma - kalendriaastal tehtava väljamakse summa ei ületa 200 mln krooni.Üldine fondi väljamaksete lagi jagatakse : neli gruppi ja mesilaspered

17. Edasine tegevus 28. märtsil 2005 järgmine töögrupi koosolek 1. aprilliks tuleb esitada VV-le fondi põhimõtted, positiivse otsuse korral töö jätkub Arvamused, ettepanekud, täiendused, vastulaused jms hiljemalt kella 10.00 28.03.05