Transporditeenuste õppekavarühma õppekavad 4.12.2008 Vanaõue

1. Transporditeenuste õppekavarühma õppekavad4.12.2008Vanaõue

2. Riiklikud õppekavad Kutse- või erialade riiklikud õppekavad koostab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutseharidussüsteemi sotsiaalsete partneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja kutsestandardid. Riiklikud õppekavad kehtestab Haridus- ja teadusminister määrusega

3. Riiklik õppekava Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutseõppeasutuse seadus § 11.

4. Moodulid Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. Kutseharidusstandard § 7

5. Moodulid • Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks. • Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Kutseharidusstandard

6. Moodulid • Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid. • Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.

7. Moodulid Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust. Kutseharidusstandard § 7.

8. Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis. (2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis. Kutseharidusstandard § 8.

9. Õpitulemused • Teadmiste, oskuste ja/või kompetentside kogum, mida õppija on õppeprotsessi läbimise järel omandanud ja/või suudab ette näidata. • Õpitulemused kirjeldavad seda, mida õppija peaks teadma, mõistma ja/või olema võimeline tegema pärast õppeprotsessi läbimist. EQFi definitsioon

10. Kompetentsus • Kompetentsus – edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum Kutseseadus Kutseseadus

11. Kompetentsid • Kompetentsid – töökohal rakenduvad oskused ja teadmised • Kompetentsipõhise hindamise eesmärk on kinnitada, et inimene suudab tegutseda vastavalt töökohal nõutud tasemele, nagu on väljendatud kas sektoraalsetes tööstusharu-standardites või ettevõtte kompetentsistandardites. Benny Wielandt. Technical Education Copenhagen

12. Kompetentsid • kognitiivne kompetents, mis hõlmab teooria ja mõistete kasutamise oskust ning kogemuslikul teel omandatud informaalseid vaikivaid teadmisi • funktsionaalne kompetents (oskused või oskusteave) hõlmab seda, mida antud valdkonnas töötav, õppiv või sotsiaalsfääris tegutsev inimene peaks olema võimeline tegema; • personaalne kompetents tähendab teadmisi sellest, kuidas konkreetses olukorras käituda; • eetiline kompetents hõlmab teatud isiklike ja .Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku (EQF) definitsioon

13. Riiklikud õppekavad Logistikaerialade riiklik õppekava Mootorliikurite juhtide riiklik õppekava Väikesadama spetsialisti riiklik õppekava Lennuliiklusteeninduse riiklik õppekava Laevapereliikmete riiklik õppekava

14. Logistikaerialade riiklik õppekava Kaubakäsitleja Laohoidja Logistika klienditeenindaja Veokorraldaja Logistik

15. Mootorliikurite juhtide riiklik õppekava Sõitjate- ja veoseveo autojuht Liikurmasinajuht