1 / 16

Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid

Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid. Jüri Lippus. MIS ON GIS?. GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks . (GIS päeva veebileht 2007)

Patman
Download Presentation

Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus

  2. MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. (GIS päeva veebileht 2007) • MIS on • MetsaInfoSüsteem? • MajandusInfoSüsteem? • Medical Information System? • Medical Implant System? • Mitochondrial Isotope System? • ...

  3. Taustsüsteem • Me tunneme tausta ja seetõttu saame aru märkide tähendusest • Kui me tausta ei tunne, siis me ei saa märkide tähendusest aru • Samadel märkidel võib erinevates taustsüsteemides olla erinev tähendus • Erinevad märgid võivad tähendada sama asja erinevates taustsüsteemides

  4. Näide: Raamatukogu infosüsteem

  5. Raamat kaugest minevikust • Me kõik ju teame, et praegu on aasta 5769 • Ligi 4000 aasta vanune raamat!

  6. Ajaarvamine • 19. 11. 2008 või 21. 08. 5769 ( ) • või 1429? • kuude algused islamikalendris varieeruvad sõltuvalt asukohariigist • Ajavööndid • 10:00 Tallinnas on 3:00 Miamis • UTC (Temps Universel Coordonné) • ühes minutis on kas 60, 59 või 61 sekundit • TAI (Temps Atomique International) • keskmistatud ca 300 aatomikella järgi • hilinemisega umbes 6 nädalat, ±10-7 sekundit

  7. Aeg vs kaugus

  8. Aeg vs kaugus (tabel)

  9. GPS asukohamääramine • Satelliidid ligikaudu 20000 km kõrgusel • Kaugus satelliidist • määratakse signaali levimiseks kulunud aja järgi • signaal levib valguse kiirusel • minimaalselt kolme kera lõikepunkt • neljas kera, et vastuvõtja kella korrigeerida • nii palju kui võimalik muid kerasid, et määramatust vähendada • Määramatuse allikad • atmosfääriefektid • multipath (peegeldunud signaalid) • kella- ja satelliidi asukoha ebatäpsused

  10. GPS asukohamäärangu kasutus • GPS määrab asukoha matemaatiliselt • koordinaadid WGS84(G873) referentssüsteemi suhtes • Me eeldame muudelt komponentidelt samuti matemaatilist täpsust, et taustsüsteeme oleks võimalik suhtestada • aluskaart • kõrgusmudel • gravimeetriline mudel • Tõehetk: • lööte kopa maasse – kas seal all on kõrgepingekaabel või mitte?

  11. Põhjus ja tagajärg • Kas punktis A ajal t0 toimub sündmus võib põhjustada punktis B ajal t1 toimuva sündmuse? • (A,t0) ja (B, t1) vaheline kaugus • Mõju kandumise kiirus • kultuurilised mõjud nooremal kiviajal jalakäija kiirusega • looduskatastroofid umbes helikiirusega • telekommunikatsioon umbes valguse kiirusega • Kronoloogia • paigutada sündmused ajateljele nende toimumise järjekorras

  12. Kronoloogia • Kalender ja ajastu • erinevate ajastute kalendrite vahel on lüngad ja nende suhtestamine keeruline • paljud väljapaistvad inimesed on teemaga tegelenud • Joseph Justus Scaliger (1540–1609) – Juliuse päevanumber (Julian Day Number, JDN) • päeva järjekorranumber alates 1. jaanuar 4713 eKr, Greenwichikeskpäev, Juliuse proleptilisekalendri järgi • Isaac Newton(1642-1727), The Chronology of Ancient Kingdoms, 1728

  13. Geodeetilise aluse ebatäpsus

  14. al-Idrisi 1154

  15. Kokkuvõte • Asukoha määramine ruumis on keeruline • Asukoha määramine ajas on veel keerulisem • Ülesanne lihtsustub, kui me vaatame ainult mugavalt väikest ruumiosa ja mugavalt väikest ajavahemikku ning rahuldume mugava täpsusega • Me ei tea ette, kas ja kunas mugav täpsus muutub ebapiisavaks täpsuseks • Määramatus on omane kõigile infosüsteemidele

  16. Tänan tähelepanu eest!

More Related