KASVAJAD Ave Minajeva

1. KASVAJAD Ave Minajeva

2. Neoplaasia = uudismoodustis, kasvaja Tuumor (tumor) = uudismoodustis

3. Mis on kasvaja? Uudismoodustis e kasvaja on ebanormaalne koemass, mille kasvuviis ja kasvu koordinatsioon ületavad normaalse koe omadused ning mis jääb püsima ka pärast muutuse põhjustanud teguri kadumist. Muutuse püsimise põhjuseks on geenidefektid, mis antakse edasi rakupopulatsioonis järgmistele rakkudele. Need geneetilised muutused võimaldavad ülemäärase ja regulatoorsetele mehhanismidele allumatu proliferatsiooni, mis saavutab autonoomsuse (sõltumatuse füsioloogilistest kasvuteguritest).

4. Mõisted Kõik kasvajad (nii hea- kui pahaloomulised) koosnevad kahest põhikomponendist: • Prolifereeruvad kasvajarakud moodustavad kasvaja parenhüümi • Sidekoest ja veresoontest koosnev strooma (toestav funktsioon ja verevarustus).

5. Desmoplaasia: kasvaja parenhüümirakud stimuleerivad sidekoelise stooma moodustumist. Mõnedel kasvajatel on nii rohkelt stroomat, et nad on kivikõvad: skirr (tsirroosne kasvaja). Kasvajate liigituse aluseks on parenhümatoosne komponent.

6. Healoomulised kasvajad Enamasti lõpp “-oom” Mesenhümaalsetest rakkudest pärinevad kasvajad reeglina nimetatakse: Silelihasrakkudest tekkinud kasvaja = leiomüoom, Fibroblastidest  fibroom, Kõhrkoest  kondroom, Luu osteoblastidest  osteoom.

7. Healoomulised kasvajad Epiteliaalsete kasvajate liigitus erinevatel alustel (rakutüüp, makroskoopiline ja mikroskoopiline ehitus). Adenoom: healoomuline epiteliaalne kasvaja, mis moodustab näärmesarnaseid struktuure ja näärmetest lähtuvad kasvajad (kuid neil ei ole alati näärmeline struktuur).

8. Adenoom

9. Papilloom Papilloom: tüükalise ehitusega healoomuline epiteliaalne kasvaja.

10. Polüüp Polüüp: hea- või pahaoloomuline kasvaja, mis tekitab limaskesta pinnast kõrgema esilevõlvumise. Pahaloomulise puhul oleks õige nimetada “polüpoosne vähk/kartsinoom). Polüübi sessiilne ja polüpoosne vorm

11. Pahaloomulised kasvajad Mesenhümaalsetest kudedest lähtuvad pahaloomulised kasvajad = sarkoomid (Gr. Sar = lihav). Diferentseerumine sidekoe suunas fibrosarkoom, Rasvkoe suunas liopsarkoom, Silelihaskoes leiomüosarkoom Vöötlihaskoes rabdomüosarkoom.

12. Sarkoomid Fibrosarkoom Osteosarkoom

13. Pahaloomulised kasvajad Epiteelirakkudest lähtuvad pahaloomulised kasvajad on kartsinoomid. Kartsinoomideks nimetatakse kõiki epiteelist lähtuvaid kasvajaid, olenemata idurakkude kihist, seega: ektodermaalse päritoluga (nahk), mesodermaalse päritoluga (neerutuubulid), endodermaalse päritoluga (mao-sooletrakt).

14. Kartsinoomide liigitus Kartsinoome liigitatakse vastavalt kasvule: näärmelisi struktuure moodustav: adenokartsinoom, Lamerakulise diferentseeringuga (nahas): lamerakuline kartsinoom/vähk. Kui võimalik, nimetatakse lähtekude, näit bronhogeenne lamerakuline kartsinoom. Kui vähk koosneb diferentseerumata rakkudest ja lähtekude pole võimalik määratleda, nimet madalalt diferentseerunud või mittediferentseerunud.

15. Kartsinoomid Adenokartsinoom Lamerakuline kartsinoom

16. Kasvajate diferentseerumine Healoomuliste ja kõrgelt diferentseerunud kasvajate rakud on üksteisega väga sarnased ja lähtuvad ühest rakust. Sageli toimub kasvajates diferentseerumine teiseks rakuliigiks ja tekivad segakasvajad.

17. Süljenäärme segakasvaja Ehk pleomorfne adenoom. Epiteliaalsete rakkude struktuurid müksoidses stroomas, lisaks kõhre ja vahel isegi luukoe saarekesi. Kõik need koed on lähtunud süljenäärme epiteliaalsetest rakkudest

18. Teratoomid Kui enamik kasvajaid lähtuvad ühest idurakukihist, siis teratoomid sisaldavad mitmest (tavaliselt 3) idurakukihist pärinevaid mesenhümaalseid rakke. Tekivad enamasti gonaadides totipotentsetest rakkudest. Võib toimuda diferentseerumine naha-, lihas- või rasvkoe, sooletrakti ja hammaste suunas.

19. Munasarja tsüstiline teratoom (dermoidtsüst) Epidermisega ümbritsetud õõned, milles leidub rasvkude, juukseid, hambaid ja sidekude.

20. Tuumorite nomenklatuur Tuumorite nomenklatuuri alused vt Robbins ja Cotran tabel lk. 273.

21. Pahaloomulise kasvaja arengu võib jagada kolme staadiumi: • Transformatsioon: pahaloomuline muutus märklaudrakus • Transformeerunud rakkude kasv ja proliferatsioon • Paikne invasioon • Kaugmetastaasid (siirded).

22. Diferensteerumise aste Diferentseerumise all mõistetakse, millisel määral kasvajarakud meenutavad lähtekoe rakke (nii morfoloogiliselt kui funktsionaalselt). Diferentseerumise puudumine on anaplaasia. Kõrgelt diferentseerunud kasvajad koosnevad rakkudest, mis meenutavad küpse lähtekoe rakke. Madalalt diferentseerunud kasvajad koosnevad primitiivsetest struktuuridest ja spetsialiseerumata rakkudest.

23. Diferensteerumise aste Healoomulised kasvajad on üldjuhul hästi diferentseerunud. Näiteks emaka leiomüoomi histoloogiline ehitus väga sarnane normaalse emaka silelihaskoele. Esineb ainult selle koe sõlmeline vohand.

24. Diferensteerumise aste Pahaloomulised kasvajad võivad olla: Kõrgelt diferentseerunud (G1), Keskmiselt dif (G2) või Madalalt dif (G3).

25. Anaplaasia Kasvaja diferentseerumine madalama astme suunas (anaplaasia) on pahaloomulisuse ilming. Ei toimu mitte rakkude dediferentseerumist kasvajakoes, vaid anaplastiline vähk saab alguse kudede tüvirakkudest (mittediferentseerunud rakkudest).

26. Anaplaasia morfoloogilised ilmingud 1. Rakkude ja tuumade pleomorfism: rakud ja tuumad ebaühtlase suuruse ja kujuga

27. Anaplaasia morfoloogilised ilmingud 2. Ebanormaalne tuumade morfoloogia: sisaldavad rohkelt DNA-d, hüperkroomsed (värvuvad tumedalt), tuumade suurus ebaproportsionaalselt suur raku suuruse suhtes (tuuma-tsütoplasma suhte tõus), tuumade kuju väga varieeruv, kromatiin kämpunud, sageli suured tuumakesed.

28. Anaplaasia morfoloogilised ilmingud 3. Mitoosid. Madalalt diferentseerunud pahaoloomulistes kasvajates leidub tavaliselt rohkelt mitoose, mis osundab kõrgele proliferatiivsele aktiivsusele. Ebanormaalsed mitoosid: tripolaarsed, multipolaarsed jne).

29. Anaplaasia morfoloogilised ilmingud 4. Polaarsuse kadumine. Rakkude orientatsioon koes kaotab korrapära: kasvajarakud vohavad suurte, juhuslikult formeerunud kogumikena.

30. Anaplaasia morfoloogilised ilmingud 5. Sageli nekroosikolded: kasvajakoe verevarustus ebaküllaldane: paikne isheemia ja rakusurm.

31. Düsplaasia Düsplaasia(Kr: dys- + plassō): väärmoodustumine. =vähieelne seisund. Rakud atüüpilised, orientatsioon kadunud, mõõdukas pleomorfism, tuumad suurenenud ja hüperkroomsed, Sageli esineb mitoose. Puudub invasioon, kahjustus jääb normaalse koe piiridesse = carcinoma in situ Kõik düsplaasiad ei lähe üle vähiks, võivad taandareneda kahjustava teguri kadumisel.

32. 42 a patseint HSIL (raske düsplaasia) tsütoloogiliselt G06-1506 X40

33. Düsplaasia astmete hindamine tsütoloogiliselt

34. HSIL (raske düsplaasia) tsütoloogiliselt

35. Mõõdukas düsplaasia kolposkoopilselt

36. Tuumori kasvukiirus Üks transformeerunud rakk (mõõtudega umbes 10 m) peab läbi tegema vähemalt 30 rakupõlvkonda, et rakkude arv saavutaks 109, mis annab kasvaja suuruseks 1g (minimaalne avastatav suurus). Siit edasi on vaja ainult veel 10 rakupõlvkonda, et rakkude arv saavutaks 1012 ja kasvaja mass 1kg, mis on maksimaalne eluga kokkusobiv suurus. Seega avastamise momendiks on enamik kasvajaid läbinud juba suurema osa oma elueast. Oluline kasvaja varane avastamine markerite abil.

37. Tuumori kasvukiirus oleneb: • Kasvajarakkude kahekordistumie aeg • Kasvajarakkude hulk, millel on replikatsiivne aktiivsus (vaid osa rakke kasvajas on replikatiivselt aktiivsed: tavaliselt kasvufraktisoon 10-20%; kõrge leukeemiates) • Rakkude irdumine ja hävimine (näit apoptoosi teel, toitainete puudusel) kasvajalises massis.

38. Tuumori kasvukiirus oleneb: Kokkuvõttes oleneb tuumori kasvukiirus tasakaalust rakkude paljunemise ja elimineerimise vahel. Üldreeglina kõige pahaoloomulisemad tuumorid kasvavad kiiremini kui healoomulised. On erandeid, näit emaka leiomüoom võib hormonaalse stimulats korral (näit raseduse ajal) kasvada kiiresti.

39. Tuumori kasvukiirus ja ravi: Enamik vähivastaseid ravimeid toimivad mitoosifaasis jagunevatele rakkudele. Järelikult on aeglaselt kasvavad tuumorid (mille kasvufraktsioon on 5%) ravile vähemtundlikud. Kasvajamassi vähendamise järgselt säilunud rakkudel tendents minna üle mitoosifaasi. Seetõttu kemoteraapia pärast lõikust tõhusam. Kiirelt kasvavad tuumorid (näit mõned leukeemiad) väga kiire vastus ravile.

40. Kasvaja klonaalsus Ühest transformeerunud rakust arenenud kasvajas tekivad alakloonid, millel agressiivsemad omadused: kõrgem proliferatiivne aktiivsus, invasiivsus, metastaseerumine, suurem autonoomsus kasvufaktorite regulats suhtes.

41. Kartsinoomi tüvirakud Loe: kartsinoomi tüvirakud, nende aktivatsioon.

42. Heloomulistel kasvajatel on ekspansiivne kasv Peaaegu kõik healoomulised kasvajad kasvavad kompaktse ekspansiivse massina. Aeglaselt kasvades komprimeerivad ümbritsevaid kudesid, mille kokkusurutud sidekude moodustab tihti kasvajat ümbritseva sidekoelise kapsli. Heloomuline kasvaja on selgelt piirnev. Pildil: rinnanäärme fibroadenoom

43. Lokaalne invasioon Pahaloomulisele kasvajale on iseloomulik ümbritsevate kudede progresseeruv infiltratsioon, invasioon ja destruktsioon. Pahaloomulised kasvajad on sageli ümbritsevatest kudedest ebaselgelt piirdunud

44. Invasioon Jämesoolevähi invasiivne kasv soolekinnisti rasvkoesse

45. Metastaasid ehk siirded Metastaasid on kasvajast eemal asuvad siirdelised kolded. Ainult pahaloomulisedkasvajad metastaseeruvad.

46. Metastaseerumise teed • Otsene kasvaja külv kehaõõntes (kõhu- ja rindkereõõs) või keha pinnal (munasarjavähk). • Lümfiteede kaudu • Hematogeenselt: vereringe kaudu

47. Metastaseerumine lümfiteede kaudu Lümfisõlmede haaratuse määramine väga olulise prognostilise tähendusega paljude pahaoloomuliste kasvajate puhul. Operatsiooni ajal saab määrata markeri abil esimese lümfisõlme (valvurlümfisõlme) asukoha ja teostada kiiruuring, mis näitab, kas regionaalsete ls eemaldamine on vajalik.

48. Hematogeenne levik Hematogeenne levik on tüüpiline sarkoomidele, kuid esineb ka kartsinoomide puhul. Hematogeenne levik saab alguse sellest, kui kasvajarakud infiltreerivad veresoone seina. Arterite paksud seinad on raskemini infiltreeritavad, veenulite õhukesed seinad kergemini.

49. Hematogeenne levik Seega levib enamik kasvajaid venoosel teel. Süsteemsest vereingestkopsudesse, portaalvereringestmaksa. Metastaatilised vähikolded maksas.

50. Kasvajte TNM klassifikatsioon Kliiniliselt kasutusel: T (tumor): näitab kasvaja invasiooni astet N (node): näitab lümfisõlmede haaratust M (metastase): näitab kaugmetastaaside olemasolu. Näiteks: jämesoole tubulaarne adenokartsinoom G2, pT3, N1, M0. G2: mõõdukalt diferentseerunud