1 / 65

KOPSUHAIGUSED Ave Minajeva

KOPSUHAIGUSED Ave Minajeva. Kopsude ülesanne. Kopsude ülesandeks on teostada gaasivahetust sissehingatava õhu ja vere vahel : hapniku omastamist ja süsihappegaasi elimineerimist. Kopsude ehitus. Trahhea e hingetoru Bronhiaalpuu

lilac
Download Presentation

KOPSUHAIGUSED Ave Minajeva

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KOPSUHAIGUSED Ave Minajeva

  2. Kopsude ülesanne • Kopsude ülesandeks on teostada gaasivahetust sissehingatava õhu ja vere vahel: hapniku omastamist ja süsihappegaasi elimineerimist.

  3. Kopsude ehitus • Trahhea e hingetoru • Bronhiaalpuu • Peabronh, sagara bronh - toestav kõhrerõngastik, seinas submukoossed näärmed • Bronhioolid – kõhrerõngastik puudub • Terminaalsed bronhioolid (< 2mm diam) • Acinus - < 7 mm diam, respiratoorsetest bronhioolidest koos alveooliga = toimub gaasivahetuse protsess

  4. Hingamisteede mikroehitus • Hingamisteed • Limaskesta katab: kolumnaarne ripsepiteel. Ripsmete löögisuund suu suunastranspordivad lima koos sellesse sadenenud võõrosakestega. Sekretoorsed karikrakud (Goblet cells).

  5. Hingamisteede mikroehitus • Limaskestas ehk mukoosas neuroendokriinrakud: neurosekretoorsed graanulid väljutavad serotoniini, kaltsitoniini.

  6. Hingamisteede mikroehitus • Epiteel • Mukoosa e limaskest • Submukoosas: sekretoorsed ja mutsinoossed näärmed: mutsiinide produktsioon • Kõhr

  7. Hingamisteede mikroehitus Bronhioolide seintes silelihased. Tõmbuvad kokkubronhospasm (näit astma puhul)

  8. Gaasivahetus toimub alveoolides.

  9. Alevolaarseina mikroehitus • Kapillaari endoteel • BM , mis lahutab endoteeli rakke ja alevolaarseid epiteeli rakke • Interstitsiaalkude • elastsed fibrillid • Kollageen • fibroblaste, nuumrakke, monotsüüdid, ly • Alevolaarne epiteel • I tüüpi pnaumotsüüdid (95%) • II tüüpi penumotsüüdid • surfaktandi allikas • I tüüpi pneumotsüütide kahjustusel nende allikaks reparatiivses protsessid • Alveolaarmakrofaagid • vere mononuklaarsetest rakkudest küpsevad koe Mf • vabalt • või epiteeli pinnal, fagotsüteerivad inhaleeritavaid partikleid

  10. Alveoolid histoloogilselt

  11. Alveoolid histoloogilselt

  12. Pleuraõõs Pleura: vistseraalne ja paretaalne leste, vooderdatud mesoteelirakkudega. Niiske pind.

  13. Atelektaas (kollaps) Atelektaas on kopsuosa mittetäielik avanemine (vastsündinul ehk neonataalne) või kollaps. Resorptsiooni atelektaas tekib hingamistee täieliku obstruktsiooni tulemusena (näit bronhi valendiku ummistumine sekreedi poolt kroonilise bronhiidi puhul, võõrkeha aspiratsioonil või bronhikasvaja poolt). Kompressiooni a. tekib juhul, kui pleuraõõs laieneb (näit vedeliku kogunemise tõttu üldiste tursete puhul või õhu sattumisel pleuraõõnde (pneumotooraks). Kontraktsiooni a. tekib kopsukoe või pleura fibroosi tagajärjel, mis takistab kopsukoe täielikku avanemist.

  14. Atelektaasi vormid

  15. Äge kopsukoe kahjustus Pulmonaalse endoteeli ja epiteeli kahjustus, mis võib olla põhjustatud n infketsioonidest, hemodünaamika häirest, traumast jm. Äge kopsukahjustus võib avalduda: Liigveresusena Kopsutursena Surfaktandi rebenemise ja hävimisena Atelektaasina

  16. Kopsuturse Tursevedeliku kogunemine alveoolidesse Kergesti lisandub infektsioon! Kopsud rasked, vedelikurohked, märjad

  17. Kopsuturse Kapillaaride verega täitunud. Kroonilise kopsupaisu puhul kogunevad alveoolides hemosideriiniga täidetud makrofaagid (südamerikkerakud) ja lisandub fibroos (kopsude pruun tihkestus).

  18. Kopusturse põhjused • Hemodünaamika (vereringe) häiretest tingitud kopsuturse. Näit südamepuudulikkus. • Kopsualveoolide mikroveresoonte kahjustus: infekstioonide, septitseemia, toksliliste ainete (gaaside või vedelike, sh maosisaldise) sissehingamisel, shoki, traumade korral. • Ebaselge etioloogiaga turse: kõrgmäestikes, kesknärvisüsteemi trauma.

  19. Äge kopsukoe kahjustus Äge kopsukahjustus võib progresseeruda Ägedaks respiratoorseks distress-sümdroomiks, Ägedaks interstsiaalseks pneumooniaks.

  20. Äge respiratoorne distress-sündoom Acute respiratory distress syndrome, ARDS ARDS on difuusne alveoolide kapillaaride kahjustus. Iseloomulik väga kiire kuluga hingamispuudulikkuse ja kopsuturse teke. Hingamispuudulikkus on sündroom, mis tekib, kui hingamissüteem ei suuda täita oma gaasivahetusfunktsiooni. Vere hapniku osarõhk langeb alla 60mmHg (norm = 80-100mmHg) või CO2 osarõhk tõuseb üle 50mmHg (norm=35-45mmHg).

  21. Äge respiratoorne distress-sündoom Morfoloogia: kopsu kapillaaridest väljuvad alveoolidesse vere komponended; fibriinidepositsioon alveooide pinnale põhjustab hüaliinmembraanide moodustumise (alveoolide seinu kattv vahajas kiht, koosnab eksudeerunud proteeinide massist ja nekrotiseerunud epiteeli- ja endoteelirakkudest). I tüüpi penumotsüütide nekroos  II tüüpi pneumotsüüdid prolifereeuvad

  22. Äge respiratoorne distress-sündoom Lisandub põletik alveoolide vaheseintes (septides=septaalne põletik). Aktiveerunud granulotsüütide agregatsioon veresoonte seintele, kus nad produtseerivad vabu O-radikaale, lüsosomaalseid ensüüme (proteaasid), Pg. Kopsu maf aktivatsioonvabastavad vabu O-radikaale, proteaase, tsütokiine. Surfaktandi häviminesoodustab ateletaasi teketkopsud kõvad, kergesti lisandub infektsioon. Surmlõpe sage.

  23. Ostruktiivne ja restriktiivne kopsuhaigus Difuused kopsuhaigused jaotuvad : Obstruktiivsed: seotud õhuvoolu takistusega Restriktiivsed: seotud kopsuparenhüümi vähenenud elastsusega ja võimega avanedakopsumaht väheneb.

  24. Obstruktiivsed kopsuhaigused Emfüseem Krooniline bronhiit Astma Bronhiektaasiatõbi Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

  25. Emfüseem Emfüseem (kopsupuhitus) on ebanormaalne püsiv hingamispinna laienemine = alveoolide laienemine terminaasest bronhioolist distaalsemal. Kaasneb alveoolide seinte kahjustus.

  26. Tsentriatsinaarne ehk tsentrilobulaarne emfüseem: atsinuse proksimaalse osa laienemine (kaasneb sageli suitsetamisega). Panatsinaarne ehk panlobulaarne e. Atsinuse ühtlane kahjustus ja laienemine Emfüseem

  27. Emfüseemi patogenees Emfüseemi patogeneesi aluseks on tasakaalu häire proteaaside ja nende inhibiitorite vahel. 1. Pärilik 1-antitrüpsiini (olulisem proteaasi inhibbitor) defitsiit. 2. Suitsetamine soodustab emfüseemi teket, kuna 2.1. aktiveerib kopsu maf neutrofiilide kogunemine kopsukoesseproteaaside prod. 2.2. suurendab neutrof ja maf elastaaside aktiivsust; 2.3. inaktiveerib 1-antitrüpsiini (suitsus leiduvate oksüdantide ja neutrofiilidest vabanevate radikaalide poolt). 2.4. Lisaks ladestuvad suitsus leiduvad tahked osakesed bronhioolide seintelepõletiku aktivatsioon.

  28. Krooniline bronhiit • Kliiniliselt • Peristeeriv köha • rögaeritus • vähemalt 3-kuuliste perioodidena 2 aasta jookul • Etioloogia • Hingamisteede krooniline ärritus: suitsetajad, suurlinnade elanikud, puuvillatööstus, muu tolm.

  29. Krooniline bronhiit • Vormid • Lihtne vorm: köhaga ei kaasne õhupuudust • Hüperreakstiivne vorm: astma-laadne koos õhupuuduse ja ärritusköhaga • Obstruktiivne vorm: köha rögaerituse ja õhupuudusega

  30. Krooniline bronhiit Hingamisteede kroonilise ärrituse tulemusena: Suureneb limaeritus ja tekib submukoosete limanäärmete hüpertroofia Karikrakkude metaplaasia: epiteelis suureneb karikrakkude hulk Bronhioliit Lisanduvad sekundaarsed infektsioonidsüvendavad kahjustust.

  31. Krooniline bronhiit

  32. Krooniline bronhiit: morfoloogia Limaskestade hüpereemia ja turse Hingamisteede valendikku täidab ja ummistab rohke lima + limakorgidemfüseem Limanäärmed suurenenud Bronhid ja bronhioolid ummistuvad limagapõletikfibroos Bronhiepiteeli lamerakuline metaplaasia.

  33. Bronhiaalastma Hingamisteede krooniline ägenemiste ja remissioonidega kulgev põletikuline haigus, mida iseloomustavad trahhea ja bronhide silelihasrakkude hüperreaktiivsusest tingitud bronhospasmi hood ja koekahjustus. Viimase 30 a jooksul sagedus oluliselt tõusnud arenenud lääneriikides

  34. Bronhiaalastma esinemissagedus Euroopas > 9% 6 to < 9% 3 to 6% < 3% ISAAC. Lancet 1998;351 (9111):225-32

  35. Bronhiaalastma esinemissagedus maailmas > 9% 6 to < 9% 3 to 6% < 3% ISAAC. Lancet 1998;351(9111):1225-32

  36. Etioloogia • Allergia (epidermaalne, sesoonne/prerenniaalne, heinanohu, kodutolmud jne) • Koormus • Instrinsic e põhjus kindlaks määramata • Kutsekahjustus (kemikaalid, kutseallergeenid) • Aspiriin-sõltuv (LTD4 vahendatud) • Muud • Kaasnev sündroomina (Churg-Strauss sündroom= allergiline granulomatoosne vaskuliit) • Ravimitest põhjustatud (B-adrenerg antagonistis e B-blokkerid)

  37. Sagedasemad astma etioloogilised tegurid

  38. Astma klassifikatsioon Klassifitseeritakse vastavalt kliinilisele raskusele, ravile alluvusele ja vallanadavale tegurile. Patofüsioloogiliselt eristatakse 2 põhilist tüüpi: Atoopiline (allergiline) (sagedasem) Mitteatoopiline.

  39. Atoopiline astma Etioloogiliseks teguriks on keskkonnast pärinev antigeen: tolm, seened, lestad, toit). Sageli seotud atoopiaga perekonnas. T-rakulise immunsuse häire: produtseeritakse liiga palju TH2-rakke, mis vahendavad JgE-immunvastust. Korduv kokkupuude antigeeniga vallandab klassikalise I tüüpi (IgE-vahendatud) ülitundlikkuse reaktsiooni.

  40. Atoopiline astma TH2-rakud sekreteerivad IL, mis käivitavad põletiku ja stimuleerivad B-rakke tootma IgE jt antikehi. TH1-rakud sekreteerivad -IF ja IL-2 (normaalselt nende funktsioon on käivitada viirusvastane immunsus, aktiveerides NK-rakke). Lisaks pidurab -IF TH2-rakke. Kui TH2 rakke ei kontrollita piisvalt TH1 rakkude poolt, võivad nad vallandada põletiku. Atoopilise astma haigetel liiga palju TH2-rakke.

  41. Astma patogenees Allergiline reaktsioon Bronhiaalne põletikuline reaktsioon Bronhiaalne hüperreaktiivsus Bronhikonstriktsioon Koekahjustus Bronhide koeline ümberehitus ei ole ainult põletiku tagajärg, vaid eelneb astma kliiniku väljakujunemiselegeneetilised tegurid, näit ADAM-33 geeni ekspressioon kopsude fibroblastides ja silelihasrakkudesmaatriksi metalloproteinaasid. Osaleb näit silelihasrakkude hüpertroofia tekkes.

  42. Atoopiline astma vt joonis Cotran lk. 725. Limaskesta pinnal sensibiliseeritud nuumrakud, mille pinnal IgE ak. Äge faas: Ag seostub IgE-ga nuumrakkude pinnalvabanevad mediaatorid: Histamiin: silelihaste kontraktsioon bronhospasm, veresoonte läbilaskvuse, lima  Ensüümid: proteaasid (trüptaas), hüdrolaasidkoekahjustus. PGD2: tugev bronhospasm, lima   Leukotieen C4: silelihaste kontraktsioon bronhospasm, veresoonte läbilaskvuse ,  LEUKOTSÜÜTIDE MIGRATSIOON

  43. Atoopiline astma 2. Hiline faas (6-24 h ekspositsiooni järgselt): Vahenadud koldesse migreerunud leukotsüütide poolt. Lisaks kemotaktiliste faktorite toimel migreeruvad ka eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid, monotsüüdid. Leukotsütaarne infiltarstion, tekivad püsiv bronhospasm, turse, epiteelikahjustus.

  44. Mitte-atoopiline astma Tekib hingamisteede infektsioonide, keemiliste ärritajate või ravimite toimel. Puudub astma anamnees, puudub selge seos IgE. Bronhiaalne hüperreaktiivsus: viirustest tingitud põletiku toimel uitnärvi (n. Vagus) lõpmete ärritatavuse . Ärritatavuse tõusu võivad põhjustada keemilised ained: süsinik-dioksiid, osoon, lämmastik-dioksiid, õhu saasteained. Aspiriin: üksikutel indiviididel leukotrieenide produktsioonbronhospasm.

  45. Morfoloogiline leid bronhioolides astma korral Bronhide ja bronhioolide valendikku ummistavad tihedad limakorgidobstruktsioon 1.1. Limas leiduvad lagunenud epiteeli osised, mis moodustavad Curschmanni spiraale.

  46. Morfoloogiline leid bronhioolides astma korral 2. Lima produtseerivate karikrakkude hulga tõus. 3. Submukoosas limanäärmete hüpertroofia. 4. Tugev põletikurakkude infiltratsioon, milles on rohkelteosinofiile. Leidub Charcot-Leydeni kristalle: eosinofiilde membraaniproteiinide jääkidest moodustunud struktuure.

  47. Morfoloogiline leid bronhioolides astma korral 5. “Hingamisteede ümberehitus”: 5.1. Epiteeli basaalmembraani paksenemine 5.2. Bronhi seina silelihaskihi hüpertroofia 5.3. Submukoosete näärmete suurenemine 5.4.Turse ja põletikuline infiltratsioon

More Related