Üks või mitu sõnaartiklit? Problemaatiliste juhtude lahendustest Eesti etümoloogiasõnaraamatus.

1. Üks või mitu sõnaartiklit?Problemaatiliste juhtude lahendustest Eesti etümoloogiasõnaraamatus. Iris Metsmägi

2. Eesti etümoloogiasõnaraamat Ettevalmistustööd alustati 1970. aastatel. Kogutud umbes 0,5 miljonit kaarti etümoloogiakäsitlustega. Koostamistöö algas 2003. a. Aluseks ÕS 2006 tüved (ca 6400 märksõna koos viidemärksõnadega). Kõigi sõnaartiklite kohta olemas esialgne versioon. Alates 2010 veebruarist EELEXis.

3. Sõnaartikli struktuur Päis: märksõna koos grammatilise lühiinfoga, tähendus. Murdevariandid. Samatüvelised sõnad (tuletised või tüvevariandid, mille seos märksõnaga ei ole läbipaistev). Etümoloogia. Kommentaar (vajadusel).

4. Etümoloogialõigu sisu Omasõnad: sugulaskeelte vasted koos tõlkega (igast keelest üks vaste). Vanad laenud (indoeuroopa, indoiraani, germaani, skandinaavia, vanarootsi, balti, slaavi, vanavene): laenuallikas (võimalusel tüve rekonstruktsioon); laenuallika tütarkeelte vasteid koos tõlgetega; vasted sugulaskeeltes. Uuemad laenud (alamsaksa, saksa, baltisaksa, vene, rootsi, eestirootsi, läti, soome): laenuallikas koos tõlkega.

5. Etümoloogiasõnaraamat on tüvede päritolu sõnaraamat. • Iga tüve, mis pärineb erinevast etümoloogilisest allikast, käsitletakse omaette sõnaartiklis. • Igas sõnaartiklis käsitletakse kõiki tüvesid, mis pärinevad samast etümoloogilisest allikast.

6. Tähelepanu nõudvad juhud: • Häälikuliselt identsete tüvede eri tähendused • (Ajaloolised) tuletised ja leksikaliseerunud muutevormid • Tüvede varieerumine

7. Häälikuliselt identsete tüvede eri tähendused 1 ÕSis eri tähendustes eraldi märk-sõnadena esitatud vormiliselt identsed, sama päritoluga sõnad esitatakse etümoloogia-sõnaraamatus ühes sõnaartiklis.

8. ÕS: rakk 1. <20:raku, .rakku; seisundivorm .rakkus> ▪. Sai tööga rakud pihku v pihud rakku, pihud on rakkus. Jooksis mööda asutusi jalad rakku ÜLEK (sai asju korraldades palju käia). Rakku+minek, rakku läinud = rakku+läinud v rakkus käed. Rakkus+käsi v rakkus käsi v rakkus kätega rakk 2. <20:raku, .rakku> BIOL ▪. Tunnen seda iga (keha+)rakuga ÜLEK. Alg+rakk, hiid+rakk, ema+rakk, tütar+rakk. Korgi+rakk, lihase+rakk, maksa+rakk, pärmi+rakk, rasva+rakk, taime+rakk; kallus+rakk. Muna+rakk, seemne+rakk. Kõrve+rakk, puhke+rakk, tunde+rakk, täite+rakk, mähi+rakk, õgi+rakk, sugu+rakk, haistmis+rakk, nägemis+rakk; sulg+rakk. Raku+keha, raku+kest, raku+kiht, raku+mahl, raku+membraan, raku+plasma, raku+tuum, raku+vaheaine, raku+vaheruum. Raku+sisene, raku+väline. Rakkude+vaheline

9. Etümoloogiasõnaraamat: rakk : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa'; 'vesivill v selle arm'; (mrd) 'herilasepesa'; 'põis'▼liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'vadja rakko 'põis, kala ujupõis'; '(loomapõiest) torupill'; 'kubel, vill'; 'mull'soome rakko 'põis'; 'vill, rakk'; 'mull'isuri rakko 'kala ujupõis, looma põis'; 'vill, rakk'aunusekarjala rakko 'vill, rakk'lüüdi rakk 'vill, rakk'Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

10. ÕS: nõu 1. <1; os nõu> riist, anum ▪. Klaasist nõu = klaas+nõu. Kande+nõu, keedu+nõu, laua+nõu, loputus+nõu, toidu+nõu, vee+nõu. Nõu(de)+kuivatusrest laiskliisu ARGI, nõu(de)+rätik nõu 2. <1; os nõu> nõuanne; abinõu; kavatsus; tarkus ▪. Küsis, sai sõbra käest v sõbralt head nõu. Andis sõbrale nõu. Ükski nõu ei aita. Jüri võttis nõuks, Jüril on nõu ära sõita. Minu nõu on otsas. Pidas targematega nõu. Olen temaga ühel nõul. Eel+nõu, sõja+nõu, vande+nõu. Nõu+andja = nõu+mees VMO, nõu+pidamine = nõu+maja AJ

11. Etümoloogiasõnaraamat: nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus'; '(lahendust pakkuv) teguviis'; 'mõte, kavatsus'; 'seisukoht, arvamus'; 'tarkus, taip'; 'anum, riist'; (vanemas keeles) 'tööriist, vahend'○kirderanniku nou, neu▼liivi nõ’v 'nõu(anne)'vadja nõvvo 'nõu, nõuanne'; 'tööriist, -vahend'soome neuvo 'nõu, nõuanne'; 'teguviis'; 'mõte, kavatsus'; 'tarkus'; mitm 'tööriist(ad), -vahend(id)'; vanemas keeles 'nõukogu'; mrd mitm 'mehe v isaslooma suguelundid'isuri neuvvo 'nõu, nõuanne'; 'kalapüünis'aunusekarjala ńevvo 'nõu, nõuanne'; 'abinõu'; 'tööriist, -vahend'; 'suguelund'lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'vepsa ńevod mitm liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada'; 'õpetada, manitseda'; 'jutustada'Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

12. Häälikuliselt identsete tüvede eri tähendused 2 ÕSis ühe märksõna eri tähendustena esitatud erineva päritoluga sõnad esitatakse etümoloogiasõnaraamatus eraldi sõnaartiklitena.

13. ÕS: napp <22:napa, .nappa> ETN: väike (puu)nõu; torupilli puhumispulk; ARGI iminapp ▪. Savi+napp; soola+napp, või+napp. Napp+tigu ZOOL

14. Etümoloogiasõnaraamat:napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'◄alggermaani *χnappa-zvanaislandi hnappr 'kauss, vaagen'alamsaksa nap 'kauss, vaagen, peeker'◄vanarootsi napper 'karikas, peeker'▼vadja naappa 'napp, (puu)kauss'soome nappo 'kulp, kopsik'; 'kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'isuri naappa 'kulp'Laenu on raske täpsemalt dateerida. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss, vaagen, peeker', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste (vt napp2). Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

15. napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; (mrd) 'lutt'; 'rinnanibu'◄rootsi napp 'lutt'; (mrd) 'lutipudel, lutisarv'Sõna on levinud peamiselt saarte murdes. Ilmselt on tähendus 'torupilli puhumisputk' teisene ning kujunenud sel alusel, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi kuju (vt napp1). On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nupp', või et tegemist on häälikuliselt motiveeritud (oma)tüvega; need oletused on vähem tõenäolised.

16. ÕS: kablutama <52> MURDES: köietama; kergelt ja kiiresti liikuma ▪. Kablutab kodu poole

17. Etümoloogiasõnaraamat: kablutama1 : kablutada : kablutan mrd 'köietama'; 'pasteldele paelu taha ajama'Tuletis lõunaeestilisest murdesõnast kabel (: kabla : kapla) 'pael, nöör', mida on peetud tüve vt pael metateetiliseks kujuks – reeglipärane lõunaeesti kuju oleks *pagel, mida tegelikult ei esine. kablutama2 : kablutada : kablutan mrd 'kergelt ja kiiresti liikuma'Häälikuliselt motiveeritud tüvi. Vt ka kabu3.

18. ÕS: kee <2> (kaelaehe); köie keere, säie; ÜLEK millegi jätkuv rida ▪. Kaela+kee, pärli+kee, kuld+kee

19. Etümoloogiasõnaraamat: kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'○keed, kei◄alamsaksa kede, kedene 'kett'Sõna on reeglipäratult lihtsustunud väärtõlgenduse tõttu - laenu varasemat kuju keed (mis esineb veel murretes) on ekslikult peetud mitmuse vormiks ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste (vt kett). Vt ka kee2. kee2 : kee : keed 'köie keere, säie'Tõenäoliselt tüve vt kesi väärtõlgenduse teel saadud variant – mitmuse nimetava vormist keed on moodustatud uus ainsuse nimetav kee. Murretes tähendab kesi ka 'köie keere'. Vormilisele väärtõlgendusele on võinud kaasa aidata ka rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga vt kee1.

20. Tuletised ja leksikaliseerunud vormid 1 • Ajaloolised tuletised ja ajaloolistest muutevormidest tekkinud sõnad esitatakse etümoloogiasõnaraamatus algtüve käsitlevas sõnaartiklis.

21. kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa'; 'tugevamast materjalist katteleht raamatul vms'◊katma, katt▼liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada'; 'katteks olla, varjata'vadja kaasi 'kaas'; '(söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada'; 'lauda katta'soome kansi 'kaas'; '(laeva)tekk'; kattaa 'katust teha'; 'katet paigutada'; 'katteks olla'; 'hõlmata, vajadusi rahuldada'; 'lauda katta'isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha'; 'katet paigutada'; 'lauda katta'aunusekarjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha'; 'katet paigutada'; '(kaardimängus) tappa'lüüdi kattada 'katet paigutada'; 'katust teha'; 'matta (surnut)'vepsa katta 'katet paigutada'; 'katust teha'; 'katteks olla'saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'ersa kundo 'kaas'; 'kasvulava'mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'mari komδə̑š 'kaas'komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta-→ katta-); lüüdis ja vepsas esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

22. need : nende : neid mitmuslik adjektiivne näitav asesõna◊nii▼liivi ne 'need'vadja ne(d), nee(d) 'need'soome ne, mrd net 'need'; 'nemad'isuri ne 'need'; 'nemad'aunusekarjala ned, net 'need'lüüdi ne(d), ńed 'need'vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'saami nâ- sõnas nâbbo 'niisiis'mari nine 'need'komi nije̮ '|???|'permikomi nija 'nemad'; 'need'Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, on arvatud, et algselt sama, mis sõnas vt n(em)ad. Saami vaste võib olla (esitatud vaste asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana instruktiivivorm.

23. kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv'; 'pika ajavahemikuga eraldatud'; 'kellegagi v millegagi vähe ühist omav'; 'raskesti mõistetav, võõras'; 'suur, ulatuslik vahemaa'◊kaua▼liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'karjala kaukoa 'kaugelt'? ersa kuvaka 'pikk'; 'piklik'; 'kestev', kuvať 'kaua'? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'? handi χŏw 'pikk'; 'kauge'; 'kaua'; χŏwən 'kaua'; 'ammu'; 'kaugel'Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← germaani *hauha-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge'; 'pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või algse tuletusliideteta tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on selle tüvisõna vana instruktiivivorm.

24. niitma : niita : niidan 'vikatiga või niidukiga taimi maha lõikama'; 'villa (vm karva) pügama'◊niit2◄alggermaani *sneiÞan-, *snīÞan-vanaislandi sníða 'lõikama'vanainglise snīðan 'lõikama, niitma'; 'tapma'vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'gooti sneiÞan 'vilja koristama'▼liivi nītõ '(heina) niita'vadja niittää '(sirbiga vilja jne) lõigata'; '(lambaid, juukseid) pügada'; 'habet ajada'soome niittää '(heina) niita'; '(vilja) lõigata'; '(vilja) koristada'isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'aunusekarjala niittiä '(heina) niita'; '(vilja) lõigata'lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita'; '(sirbiga vilja) lõigata'vepsa ńitta '(heina) niita'; '(sirbiga vilja) lõigata'Tüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

25. Tuletised ja leksikaliseerunud vormid 2 Tuletised, mille kokkukuulumine häälikuliselt identse tüvega ei ole kindel, või mida häälikuliselt ja semantiliselt on võimalik seostada mitme tüvega, esitatakse etümoloogiasõnaraamatus eraldi artiklites.

26. kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; (mrd) 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'Tõenäoliselt tuletis vt kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. 'põgenik, väejooksik' ongi ilmselt sõna algne tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

27. kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama'; 'kraapimisega uuristama'; '(korduvalt v kokku) pühkima'; 'kratsima'; 'kiiresti, tormates minema'◄alggermaani *skaƀan-vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'saksa schaben 'kaapima, kraapima'vanarootsi skava 'kaapima, kraapima'; 'hõõruma'gooti skaban 'kaapima, kraapima'; 'pügama'▼liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'soome kaapia 'kaapida, kraapida'isuri kaavida 'kaapida, kraapida'aunusekarjala kuabie 'kaapida, kraapida'lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'vepsa kabita 'kaapida, kraapida'Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Vt kakaabakas, Vt kakaaberdama ja Vt kakaapama.

28. tine : tineda : tinedat 'ähmane, tuhm(hall)'; 'peenelt ja nõrgalt kõlav'On arvatud, et tuletis tüvest vt tina; teise arvamuse kohaselt tuletis vt tinisema tüvest.

29. tina : tina : tina 'keemiline element, läikiv hõbejasvalge väga plastiline metall (Stannum)'; 'plii, seatina'; 'nendest metallidest ese'◄alggermaani *tina-vanaislandi tin 'tina'saksa zinn 'tina'▼liivi tinā 'tina'vadja tina 'tina'soome tina 'tina'isuri tina 'tina'; 'plii'aunusekarjala tina 'tina'; 'plii'lüüdi ťina 'tina'vepsa ťin 'tina'; 'plii'Vt katine. tinisema : tiniseda : tinisen 'pidevat meloodilist ja vaikset kõrget (vibreerivat) heli tekitama (nt pillikeel, traat)'▼soome mrd tinistä 'piniseda (sääse kohta)'; 'viriseda, piriseda'; 'pilli lüüa (kõrvade kohta)'Häälikuliselt motiveeritud läänemeresoome tüvi. Vt katine.

30. tilgastama : tilgastada : tilgastan 'veidi hapuks minema'On oletatud, et selles sõnas on sama tüve reeglipäratu variant, mis ka sõnas vt tülgas. Vanemast murdekeelest on registreeritud tilkijas, tilkjas tähenduses 'vastiku maitsega, jälk'. Teisalt on arvatud, et tegemist on tüve vt tilk tuletisega.

31. tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk'; 'väike kogus'; 'ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'▼liivi tīlka 'tilk'vadja tilkka 'tilk'soome tilkka 'tilk'isuri tilkka 'tilk'aunusekarjala tilku 'tilk'lüüdi ťilkk 'tilk'vepsa ťüukuińe 'tilgake'; 'raasuke, väike kogus'Häälikuliselt motiveeritud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk' ning läti mrd tilka '(tilkuv) sülg, ila'. Vt katilgastama ja vt katõlkjas. tülgas : tülka : tülgast 'jälk, vastik'▼liivi tīlkaz 'vastik, vastumeelne, jälk, tülgas'soome mrd tylkeä 'vastumeelne, vastik, ebameeldiv, eemaletõukav'aunusekarjala tüľgei 'vastik, tülgas'Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et sõna on moodustatud vt tüli tüvest. Vt katilgastama.

32. kesv : kesva : kesva mrd 'oder'On oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vaste on läti ciesa, mrd ciezva 'kastik (heintaim)', häälikulistel põhjustel on seda peetud kaheldavaks. Teisalt on oletatud, et sõna on tuletis tüvest vt kesi, kuid seegi eeldaks ebareeglipärast häälikuarengut ja tuletussuhet. kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile'; 'naha pealiskiht, marrasknahk'; 'ussi (mahajäetud) kest'◊kett2, kesine, ketendama▼soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'kelme, kile'; '(õhuke) nahk'isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'aunusekarjala kettu '(piima)nahk'; 'nahk'; '(kartuli vms) koor'lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'vepsa keźi 'lambanahk'; 'töödeldud loomanahk'saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'ersa keď 'nahk'; 'koor, kest'mokša keď 'nahk'; 'koor, kest'Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt kakee2, Vt kakest ja Vt kakesv.

33. Tuletised ja leksikaliseerunud vormid 3 Tuletised, mis võivad olla eraldi laenatud, aga vormiliselt ka eesti keeles moodustatud, esitatakse etümoloogia-sõnaraamatus põhitüve käsitlevas artiklis.

34. kantsel : kantsli : kantslit 'kiriku kõnetool'; 'kateeder, kõnepult'◄saksa Kanzel 'kantsel'Ka samatüveline tegusõna kantseldama võib olla saksa laen, ← saksa abkanzeln, vanemas keeles kanzeln 'noomima, tõrelema, läbi pragama'.

35. Tuletised ja leksikaliseerunud vormid 4 Eraldi laenatud sama tüve tuletised (sisaldavad laenuandjakeele liiteid) esitatakse etümoloogiasõnaraamatus eraldi artiklites.

36. teener : teenri : teenrit 'kellegi teenistuses olev (meessoost) isik'; 'kellegi v millegi huvides andunult tegutsev inimene'◄alamsaksa dēner 'teener' teenima : teenida : teenin 'elatist hankima, palka saama'; 'ametis olema'; 'kellegi kasuks töötama'; 'millekski kasulik olema, midagi edendama'; '(kultuslikult) austama'; 'millelegi pühenduma'; 'millelegi allutatud olema'; 'mingit funktsiooni täitma'; 'midagi pälvima'◄alamsaksa dēnen 'teenima'; 'kohustust täitma, makse maksma'Eesti keelest on laenatud vadja teeniä 'teenida'.

37. teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm teenitud tasu'; 'amet, töökoht, töö'; 'teenimine sõjaväes'; 'teatud laadi teenuseid osutav asutus'; 'jumalateenistus'; 'olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne, kellegi valduses v kasutada olemine'alamsaksa dēnst 'teenistus, jumalateenistus'; 'teene'; 'kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena)'; 'teener'Laenule on lisatud oma liide -us. Vanas kirjakeeles esineb sõna ka selle liiteta kujul teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.

38. kirbe : kirbe : kirbet 'mõrkjalt terav'; 'mõrkjas'◄soome kirpeä 'kibe, mõru, mõrkjas'; 'karge'; 'kibe, valus'; 'kriiskav, räige'Laenatud kirjakeelde 1930ndatel. Soome sõna on tuletis samast tüvest, mis sõnas vt kirvendama. kirvendama : kirvendada : kirvendan 'kipitama, kibedalt pakitsema'◄baltileedu kirpti 'hapnema', kirsti 'kibedaks muutuma'▼vadja tširvettää 'valutada', tširvõltõlla, tširventellä 'kirvendada, kipitada'soome kirvellä 'kipitada, kirvendada, kripeldada', kirpeä 'kibe, mõru, mõrkjas'; 'karge'; 'kibe, valus'; 'kriiskav, räige'isuri kirvendää 'kipitada, kirvendada'karjala kirvellä 'kipitada, kirvendada'aunusekarjala kirpiškö 'hapu'; 'kortsus, inetu (inimene)'; 'vastuhakkaja', kirpistyö 'hapneda'; 'kõveraks v kortsu tõmbuda'vepsa kirbištelda 'himu äratada'Vt kakirbe.

39. Tüvede varieerumine 1 Ühest algkujust lähtuvad tüvevariandid esitatakse etümoloogiasõnaraamatus samas artiklis. Variantide taustal murdeerinevused: • häälikuseaduslikud muutused • reeglipäratud muutused (nt genitiiv → nominatiiv) • laen mitmel kujul mugandunud

40. pagema : pageda : pagen 'eest ära minema, põgenema‘ ◊põgenema ▼vadja pagõtasoome paetaisuri paetaaunusekarjala paitalüüdi pagetavepsa pagetaSõnas pagema ontüve lõunaeestiline kuju, sõnas põgenema põhjaeestiline (vt sissejuhatus...).

41. king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; '(veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele'; '(tellingu)posti alumist otsa toestav metallist kest'; mrd 'pastel'; 'hobuseraud'; 'adratald'◊kängitsema▼liivi kǟnga 'king'vadja tšentšä 'jalats'; 'kodutehtud säärsaabas'; 'pastel, viisk'soome kenkä 'king'isuri kengä 'king'aunusekarjala kengü 'saabas'; 'king'; 'hobuseraud'lüüdi keng(ä) 'saabas'vepsa kenǵ 'jalats'On oletatud, et tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *skenka 'koib, koot', mille vasted on saksa schinken 'sink' ja rootsi skinka 'sink'; 'seakints, -reis', tähenduserinevust on selgitatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvekujust käng.

42. talv : talve : talve 'sügise ja kevade vaheline aastaaeg'◊tali▼liivi tōla 'talv'vadja talvi 'talv'soome talvi 'talv'isuri talvi 'talv'aunusekarjala talvi 'talv'lüüdi taľv(i), talv(i) 'talv'vepsa taľv, tau\’v 'talv'saami dálvi 'talv'ersa ťeľe 'talv'mokša ťala 'talv'mari tele 'talv'udmurdi tol 'talv'komi te̮v 'talv'ungari tél 'talv'mansi tāl 'talv'; 'aasta'handi tăl 'talv'; 'aasta'Soome-ugri omatüvi. tali on tüve rööpkuju, kus v on i eest kadunud.

43. kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus, vara hävimine või vähenemine'; 'häda, viga, kahjustus, halbus'; 'rahulolematus, kurbus'; 'kaas-, osavõtu- v haledustunne'○lõunaeesti (osaliselt) kaih◊kahi3, kahetsema▼liivi ka’i 'kahju, kaotus'; '(tule-, laeva-)õnnetus'vadja kaiho 'kahju'; 'kahjustus'; 'kadu, häving'soome kaiho 'igatsus'; 'kurvameelsus'; (mrd) 'kaeve, kaebamine'; 'soov, vajadus'; 'mure, hirm, kibestus'; 'kadedus'isuri kaiho 'kaeve, kaebamine'; 'tahtmine, iha'; 'kahju, kaotus, õnnetus'karjala kaiho 'vaene, vaeseke'; 'mure'Läänemeresoome tüvi. kahi3 on selle tüve rööpkuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt kakae.

44. nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama'; 'end millegi v kellegi vastu toetama'◊najal, naaldama▼liivi no’jjõ 'end (millegi vastu) toetama, nõjatuma', no’jjõ 'najale'vadja nõjautta 'nõjatada, najale panna', nõjalla 'najal, toel'; 'abil, varal'; 'kõrval, ääres, lähedal, ümber'soome nojata 'nõjatada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'isuri nojahtaa '(järsku) nõjatada', nojal(laa) 'najal'aunusekarjala nojalleh 'najal'; 'kaldu'; 'lamandunud (vili)'lüüdi nojaduda 'najatada'vepsa nojazuda 'najatada'Läänemeresoome tüvi, mis enamasti esineb ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud ainult soome keeles (soome noja). Sõnas najal on sekundaarne tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

45. riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur, krutski'; 'salasepitsus'○kriuhk, kriuk, kriuge, riuka, ruigas◊kriugas◄vene krjuk 'konks, haak'; 'kisk, kook'; 'ringiminek, kõrvalepõige'Eesti murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikiks, sõnnikukonks'. Eesti sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid deminutiivsel vormil krjučók. Vt kakrutski.

46. lehter : lehtri : lehtrit 'koonusjas riist vedeliku vm valamiseks'; 'kraater‘○(t)rehtel, rehter◊trehter◄alamsaksa trechter 'lehter'; 'ruupor'Pärast sõnaalgulise konsonantühendi lihtsustumist, mida kajastavad murdevariandid, on sõnas toimunud dissimilatsioon (vt sissejuhatus ...).

47. rull : rulli : rulli 'silinderjas ese v moodustis'◊trull◄alamsaksa rulle 'rull'Ka samatüveline tegusõna rullima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rullen. Kirjakeeles tähenduslikult eristunud tüvevariandis trull on t- hüperkorrektne epenteetiline häälik.

48. Tüvede varieerumine 2 Tüvekujud (?), mida ei ole võimalik ühele algkujule tagasi viia, esitatakse etümoloogiasõnaraamatus eraldi sõnaartiklites. Põhiliselt häälikuliselt motiveeritud tüvede jadad.

49. nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima'; 'väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama'; '(süüa) näkkima'▼vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida [?], välja näppida [?]'soome mrd nippiä 'noppida'; 'kitkuda, katkuda'karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida, näkkida'Häälikuliselt motiveeritud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on ka sõnades vt noppima ja vt näpp2. Lähedasi häälikuliselt motiveeritud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt kanibu ja Vt kanipp1.

50. noppima : noppida : nopin 'ükshaaval korjama'; 'näppima, näpitsema, sõrmitsema'; (piltl) 'korjama, koguma'▼vadja noppia 'noppida'soome noppia 'noppida'isuri noppia 'noppida'aunusekarjala ńoppie 'korjata, noppida (kiiresti)'Häälikuliselt motiveeritud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on ka sõnades vt nippima ja vt näpp2. Lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi noppa 'kitkuma'; 'korjama, noppima', seda on mõnikord peetud ka eesti sõna laenuallikaks. Vt kanobe.