1 / 18

Miks on Eesti looduse kaitse muutumas?

Miks on Eesti looduse kaitse muutumas?. Kaja Peterson, SA Säästva Eesti Instituut 5. november 2004 Põhjala Foorum. Kaitse ja säilitamine - vastuoluline loomus.

tarika
Download Presentation

Miks on Eesti looduse kaitse muutumas?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Miks on Eesti looduse kaitse muutumas? Kaja Peterson, SA Säästva Eesti Instituut 5. november 2004 Põhjala Foorum

  2. Kaitse ja säilitamine - vastuoluline loomus “KAITSMINE” ja “SÄILITAMINE” on oma olemuselt vastuolulised tegevused – eesmärgiks püsida muutumatuna, kuid seda saab saavutada vaid muutumise kaudu Seega on kaitsmine ja säilitamine ühelt poolt konservatiivne tegevus, teisalt aktiivne tegevus “LOODUS” ja “INIMÜHISKOND” on olemuselt muutlikud ja muutuvad LOODUSE KAITSE ei eita, et kaitse ja säilimine sisaldab muutustega kaasas käimist, kuid küsimus on selles, mida me muutuste all mõistame ja kui oluliselt nad muudavad bioloogilisi funktsioone

  3. Inimühiskonna ja looduse funktsioonide erinevus ja kattuvus Antropogeensed funktsioonid ilma bioloogilise funktsioonita Bioloogilised funktsioonid ilma antropogeense funktsioonita Bioloogiline ja antropogeenne funktsioon olemas Eluks Maal on tähtis, et säiliksid kõik kolm funktsioonitüüpi (J. Spangenberg, 2004)

  4. Bioloogilised muutused: Evolutsioonilised muutused Suktsessioonilised muutused Liikidevaheliste suhete muutused Liigisisesed muutused Muutused inimühiskonnas: Ühiskonnakorra muutused Makromajanduslikud muutused Riikide vahelised kaubavahetuse ja inimeste liikumisega seotud muutused Riigisisesed sotsiaalsed ja majanduslikud muutused Muutused

  5. Bioloogilisi muutuste mõistmine on pikk protsess ja ikka napib meil teadmisi ja oskusi, sest bioloogilised süsteemid on keerukad ja kujunenud evolutsioonilise protsessi tulemusena sadade miljoniteaastate vältel. Inimühiskonna toimimise ja muutuste mõistmine on samuti keeruline, kuid seda süsteemi on lihtsam uurida ja mõista, sest oleme ise selle süsteemi loonud viimase 10 000 aasta vältel Bioloogiliste ja antropogeensete muutuste erinevus

  6. Tänane reaalsus on see, et looduskeskkond, mille toimimisse inimene ei sekku või seda oma vajadusteks ei kasuta järjest väheneb antropogeenne keskkond ilma bioloogilise sisuta aga järjest kasvab looduskeskkonna ja antropogeense keskkonna funktsioonide konfliktid suurenevad EEA, 2004

  7. On üldine huvi Põhineb ühiskonnaliikmete väärtushinnangutel Ei põhine materiaalsetel kaalutlustel On suunatud tulevikku, järeltulevatele põlvkondadele Looduse kaitse, mis ühendab bioloogilisi ja antropogeenseid funktsioone

  8. Arvatakse, et Tõmbame selged piirid looduse ja inimese tegevuspiirkondade vahele (kaitsealad), siis tegutseb inimene vabalt “omal territooriumil” ja loodus “omal”, üks ei sega teist Riik on loodusväärtuste parem omanik kui eraomanik – kui riik tahab kaitsta, las ostab ära, annab vahetusmaa jms Anname loodusväärtustele rahalise väärtuse, siis saab väärtusi mõõta ja võrrelda Et loodusväärtuste kaitse oleks tulemuslik

  9. Tõmbame piirid vahele (1) Euroopa (EEA, 2003)

  10. Tõmbame piirid vahele (2) -Globaalne (IUCN, 2003) Ia – loodusreservaat (ainult teaduslik eesmärk) IV – kaitseala koosluse ja liigi kaitseks Ib – loodusreservaat (looduslikud protsessid) V – kaitseala maastiku ja mereala II – rahvuspark kaitseks ja rekreatsiooniks III – kaitstav looduse üksikobjekt VI – kaitseala ökosüsteemse majandamisega

  11. Tõmbame piirid vahele (3) (IUCN; 2003)

  12. Tõmbame piirid vahele (4) (IUCN; 2003)

  13. Loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hierarhia (WCMC, 2003)

  14. Piiride tõmbamisel pole saavutatud loodetud efekti, sh väikestel aladel ei suuda liigid/ökosüsteemid ikkagi oma bioloogilisi funktsioone täita (vaja on suuremaid alasid ja alade vahelisi ühendusi). Olla looduse (ehk ala) sees või sellest väljaspool on suhteline, ikkagi jääb vajadus nii bioloogiliste kui antropogeensete funktsioonide tasakaalustatud säilitamiseks, sh vältida võimalikku kahjulikku mõju Tõmbame piirid vahele (5)

  15. Põhineb arusaamisel, et ühiskonna moodustavad riik ja eraomanikud, ehk “tema” ja “meie”. Looduse kaitse on üldine huvi. Keskkonna, sh. looduse kaitse on igaühe üks põhikohustusi:” Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud” (PS, §53) Ka omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt (PS, §32). Riik on parem omanik

  16. EL 15: Riikliku ja erametsa suhe (FAO, 1997)

  17. Põhineb arusaamisel, et väärtuste mõõduks on raha ja eeldatakse, et nii on võimalik leida ühist keelt majandusinimestega Loodusega saab turul kaubelda vaid piiratud ulatuses Anname loodusväärtustele rahalise väärtuse

  18. Selleks, et kaitsta ja säilitada loodus-väärtusi on vaja: • Üldise huvi süvenemist looduse ja selle säilitamise vastu • Teadlikkuse kasvu • Arusaamist, et loodusel on väärtus aga pole turuhinda • Äratundmist, et ainuüksi rangete piiride tõmbamisega looduse ja inimese vahele ei suudeta loodusväärtusi kaitsta ega säilitada • Arusaamist, et ka eraomanik võib loodust kaitsta • Vahendeid, mille jagamine omakorda sõltub eelpool nimetatud asjadest

More Related