STA VKE-de koolitus Rakvere , 6. märts, 2013

1. Sustainable Timber Action in Europe Vastutustundlik ettevõtlus puidusektoris STA VKE-de koolitus Rakvere, 6. märts, 2013

2. Teemad: • Vastutustundliku ettevõtluse ja vastutustundliku metsamajandamise põhimõtted • Illegaalse ja vastutustundetu metsanduse keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud • Legaalne puit ja EL Puidumäärus • Vastutustundlik metsandus ja tarneahel: FSC ja PEFC • Õiglane kaubandus puidusektoris

3. Grupitöö: • Arutlege oma naabriga, mida tähendavad teie jaoks vastutustundlik ettevõtlus ja vastutustundlik metsandus? (ca 5 min) • Arutelu ja arvamuste koondamine

4. Vastutustundlik ettevõtlus • Sotsiaalturundus:Ettevõte arvestab oma otsustes ka väliste ja kaudsete sidusgruppide pika-ajaliste huvidega, sealhulgas: • äri- ja eraklientide • tarnijate • keskkonnaorganisatsioonide • inimõiguste organisatsioonide ja ametiühingute • riigi ja avaliku sektori Vastutustundlik ettevõtlus:Vastutustundliku ettevõtluse raames arvestavad ettevõtted oma äritegevuses ja suhtluses sidusgruppidega sotsiaalsete ja keskkonnaalaste huvidega vabatahtlikkuse* alusel (EuroopaKomisjoni definitsioon)

5. Vastutustundlik ettevõtlus = tegevused & suhtlus • Organisatsioonisisesed tegevused: • Tootmine ja lõpp-produktid • Protsessid • Majanduslik vastutustunne • Organisatsioonivälised tegevused: • Puiduhange • Tarneahela kontroll • Organisatsioonisisene suhtlus: • Inimressursid • Organisatsiooni kultuur • Väline suhtlus: • Kliendid • Metsaomanikud • Kohalikud kogukonnad • Ühiskond tervikuna

6. Vastutustundetuse mitu nägu Kas alati omavahel seotud? Mitteõiglane metsandus Illegalne raie ? Mittejätkusuutlik metsandus

7. Illegaalsus metsasektoris • Iga kahe sekundi tagant raiutakse jalgpalliväljaku suurune ala metsi illegaalselt lagedaks, mis viib kokkuvõttes 5 mln ha metsa hävitamiseni iga aastal. • Mõnes riigis on kuni 90% raietest illegaalsed. • Illegaalsetest raietest saadakse 10-15 mld USD tulu – summa, mille pealt ei maksta makse ning mida tihti kasutatakse edasiste kriminaalsete tegevuste rahastamiseks. • Igal aasta illegaalselt raiutud puidust saaks teha „keti“ mis ulatuks 10 x ümber maailma. • Allikas: Maailmapank, 2012

8. Mõnede riikide näitajad:

9. Vastutustundlik metsandus • Mais 2012 oli kogu maailmas sertifitseeritud metsade pindala 394 mln ha. • + 4% (14.8 mln ha) alates2011. maist. • Sertifitseeritud metsade pindala moodustab pea 10% maailma metsade pindalast ning ca 14% maailma metsade produktsioonist. Allikas: UNECE FAO 2012

10. Sotsiaalsed probleemid • Metsad on koduks hinnanguliselt umbes 15 mln inimesele, peamiselt erinevatele põlisrahvastele • Metsadel on mitmetes riikides tähtis kultuuriline ja sotsiaalne roll • Maa omandiõiguste üle võitlemine metsatööstusega • Tööliste õigused, tervise- ja ohutusnõuded tarneahelas halvasti kaetud

11. Keskkonnamõjud (1/3) Metsaraie

12. Keskkonnamõjud (2/3) Maakasutuse muutmine

13. Keskkonnamõjud (3/3) Metsade seisukorra halvenemine Haigused ja metsatulekahjud

14. Sotsiaalsed mõjud • Kaovad traditsioonilised teadmised, pärimus, identiteet, väärtused ja traditsiooniline elulaad. • Konfliktid omandi- ja kasutusõiguste üle ning kohalike elanike traditsiooniliste õiguste kadumine. • Illegaalse metsanduse tuludest toetatakse relvakonflikte (Libeeria, Kongo DV).

15. Majanduslikud mõjud (1/2) • Palju ja keerulised, tihti seotud sotsiaalsete mõjudega. • Vähenevad „tootjariikide“ tulud (nt. Tansaania)  turumoonutused + tulude äravool • Mittejätkusuutlik metsamajandamine võib vähendada metsa produktiivsust kahjustatakse inimeste toimetulekut

16. Majanduslikud mõjud (2/2) • Praegune situatsioon on parem kui 10 aastat tagasi, aga metsade kadu on osaliselt korvatud istandustega. • Degradatsiooni (ja metsade väärtuse kahanemist) ei ole arvestatud. Allikas: 2011, FAO – FRA 2010

18. Küsitlus: Mitu ha metsa on viimasel aastakümnel üle maailma igal aastal kadunud?A: 1 mln ha; B: 25 mln ha; C: 13 mln ha Kui palju inimesi on hõivatud metsamajandamise ja -kaitsega?A: 1 mln; B: 10 mln; C: >10 mln Kas Teie arvates, võivad Eesti kaubanduses müügil olev puit ja puidutooted pärineda ebaseaduslikust metsaraiest? Kas Teie arvates tegeletakse vastutustundetu metsamajandamise ja sellest tulenevate probleemide teadvustamisega Eestis piisavalt?

19. Tarbijaid huvitab üha enam toodete päritolu:

20. Mis on „jätkusuutlik puit“? “Jätkusuutlik metsamajandamine, muutuva ja areneva kontseptsioonina, püüdleb kõikide metsatüüpide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väärtuste kasvatamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks“ (ÜRO, 2007)

21. Metsade vastutustundlik majandamine hõlmab kolme peamist suunda: • Legaalsus – metsaomanik või -majandaja peab omama seaduslikku õigust raieks ja puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele, rahvuslikele ja regionaalsetele seadustele. • Keskkonnaalane jätkusuutlikkus– metsi majandatakse viisil, mis säilitab metsade hea tervise tulevastele põlvkondadele. • Sotsiaalne jätkusuutlikkus– puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse pidades lugu nende protsessidega seotud inimeste õigustest ja pöörates tähelepanu nende töötingimustele.

22. EL vastutus 2003 aastal importisid EU15 riigid üle maailma 82,24 mln tm illegaalset puitu (~20%) (Euroopa Komisjonja WWF UK, 2004)

23. Kuidas tegeleb EL legaalsuse probleemiga: • EL Puidumäärus (EU Timber Regulation ehk EUTR), mis jõustus 3. märtsil, mis keelab ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puidutoodete esmakordset laskmist EL siseturule. Määrus nõuab, et ettevõtted, kes puitu ja puidutooteid siseturule esmakordselt tarnivad, rakendaks nõuetekohast hoolsust.

24. Veel viise legaalsusega tegelemiseks: • EL metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja EL toodavate puidutoodetega kauplemise tegevusplaan (EU Forest Law Enforcement Governance and Trade Action PlanehkFLEGT) paneb paika tegevused, mis ennetavad illegaalset päritolu puiduga kauplemist sõlmides vabatahtlikke partnerluslepinguid (Voluntary Partnership Agreements ehk VPA)EL ja mitmete puitu tootvate riikide vahel. • Veebruaris2013 olid VPAdELi ja Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Ghana, Indoneesia, Libeeria ja Kongo Vabariigi vahel. Läbirääkimised pooleli Malaisia, Vietnami, Gaboni, Kongo DV, Guyana, Hondurase ja Laosega. • Põhimõtteliselt käsitletakse FLEGT litsentseeritud puitu EUTRi raames legaalsena.

25. Jätkusuutlikkuse kindlustamine MCPFE kriteeriumid jätkusuutlikule metsamajandamisele:

26. Sertifitseerimine • Vastutustundliku metsamajandamise sertifitseerimisskeem: • Nõuab vastavust legaalsuse ning keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse printsiipidele; • annab sõltumatu kinnituse, et puit tuleb vastutustundlikult majandatud metsast; • sisaldab meetmeid, mille abil jälgitakse toodete päritolu ja teekonda metsast kuni lõpptarbijani (tarneahela sertifitseerimine – Chain of Custody ehk CoC).

27. Sertifitseerimine • Rahvusvahelisel tasemel on tunnustatud kaks peamist sertifitseerimisskeemi: • FSC® - Forest Stewardship Council® – Metsahoolekogu – www.fsc.org / www.fsc.ee • PEFC - The Programme for the Endorsement of Forest Certification – Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm –www.pefc.org Enamik vastutustundliku puiduhanke poliitikad aktsepteerivad mõlemat märki kui ühte võimalust kinnitamaks vastavust erinevatele vastutustundlikkuse nõuetele.

28. Sertifitseerimine Vastutustundlikkuse printsiipidele vastavuse tõestamine: Rahvusvahelisel tasemel kinnitamine -ASI Rahvuslikul tasemel – Eesti Standardi-keskus

29. Sertifitseerimine Tarneahela põhimõte: • Kõik tarneahela lülid peavad olema kaetud vastava CoC sertifikaadiga • Põhimõte on sama nii FSC-l kui ka PEFC-l • Peamiselt on tegemist turupõhiste protsessidega

30. FSC sertifitseeritud FSC 100%:100% FSC sertifitseeritud metsast pärinev puit. FSC kontrollitud puit FSC Mix:FSC sertifitseeritud puit + kontrollitud puit + ringlussevõetud puit (märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu). Ringlussevõetud FSC Recycled:ringlussevõetud materjalist, lubatud nii tarbijajärgsed kui ka tarbijaeelsed materjalid (märgistamiseks vajalik vähemalt 85% tarbijajärgseid materjale). FSC märgistused Rohkem informatsiooni www.fsc.org – CoC standard: FSC-STD-40-004 V2-1 kaubamärkide kasutamise nõuded: FSC-STD-50-001 V2-0

31. PEFC sertifitseeritud Mittevastuolulistest allikatest puit Ringlussevõetud PEFC märgistused PEFC Certified:sertifitseeritud puit, ringlussevõetud puit ja „mittevastuoliline“ puit(märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu). PEFC Certified & Recycled:ringlussevõetud tarbijajärgne ja tarbijaeelne materjal ja sertifitseeritud puit (märgistamiseks vajalik vähemalt 70% ringlussevõetud puitu). Rohkem informatsiooni www.pefc.org/standards/logo-use

32. Grupitöö Küsimused Kirjutuslaua tarneahel Mis on metsade pindala vähenemise põhjused? Mis on selle tagajärjed? Kas Euroopa vastutab metsade pindala vähenemise eest? Kuidas tunnete ära sertifitseeritud tooted? Kas Te teate sertifitseeritud puidu või puidutoodete müüjaid Eestis? • Mõtleme ühe kirjutuslaua tarneahela peale. Kes vajab tarneahelas sertifikaati? • Metsamajandaja? • Raiet teostav ettevõte? • Puidumüüja (kaupleja)? • Pooltoodete tootja? • Mööblitootja? • Suured edasimüüjad? • Mööblipaigaldaja?

33. Õiglane kaubandusFairtrade

34. Õiglane kaubandus • Küsimus: Mida need logod tähendavad?

35. Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus on dialoogil, läbipaistvusel ja lugupidamisel põhinev kaubanduspartnerlus, mis püüdleb rahvusvahelises kaubanduses võrdsuse poole. Õiglane kaubandus panustab jätkusuutlikku arengusse pakkudes tootjatele ja töölistele paremaid kauplemistingimusi ning õigusi, seda eeskätt arengumaades. [Õiglase kaubanduse definitsioon, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO]

36. Õiglane kaubandus Õiglase kaubanduse põhilised printsiibid: [Õiglase kaubanduse printsiibid, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO]

37. Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus on edukalt juurutatud: • EL tasandil ei ole õiglase kaubanduse kriteeriumit hankepoliitikatesse kaasatud. • Erinevad rahvuslikud algatused siiski on, näiteks Belgias, Saksamaal, Taanis, Hollandis. Katsetamisel:

38. Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus puidusektoris: • Umbes 10 mln inimest on hõivatud metsanduses (FAO, 2010). • Palju rohkem on neid, kes on metsast oma toimetulekus otseselt sõltuvad. • Metsanduse tööhõive on peamiselt maapiirkondades, mis on nende elujõulisuse säilitamiseks väga oluline (FAO, 2010). • Mõnes regioonis, nt. Ladina-Ameerikas, Aafrikas, on metsaga seotud tööhõive kasvanud, kuna ümarpuidu produktsioon on kasvanud kiiremini kui tööjõu produktiivsus. • Samas ei ole töö- ja sotsiaaltingimused paranenud, mis kahandab kogukondade elujõulisust.

39. Metsanduse sertifitseerimise ja õiglase kaubanduse kombineerimine: Miks peaksid väikemetsaomanikud kulutama aega ja raha, et oma metsamajandamine jätkusuutlikuks muuta, kui puidu ja teiste metsast pärinevate saaduste eest ei maksta õiglast hinda või puudub ligipääs turule? Õiglane kaubandus võimaldab läbi õiglaste hindade ja/või hinnalisa tagamise kogukondadele ja väikemetsaomanikele saada kompenseeritud selle eest, et nad oma metsa vastutustundlikult majandaksid.

40. SFM + FT Topeltsertifitseerimise näiteid:

41. FSC printsiibid ja kriteeriumid 1/3 Printsiip1: Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega – metsamajandaja peab arvestama kõiki Eestis kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ja võetud kohustusi ning tegutsema kooskõlas FSC põhimõtete ja kriteeriumitega. Printsiip 2:Maa omandi- ja kasutusõigused ning kohustused – maa ja metsaressursi pikaajaline omandi- ja kasutusõigus on selgelt määratletud, dokumenteeritud ja põhineb seaduslikel alustel. Printsiip3: Põlisrahvaste õigused– põlisrahvaste seaduslikke ja tavaõigusi maa, piirkondade ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse ja austatakse. Printsiip4: Ühiskondlikud suhted ja töötajate õigused– metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu.

42. FSC printsiibid ja kriteeriumid 2/3 Printsiip5: Metsast saadavad hüved – metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale. Printsiip6: Keskkonnamõju– metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke, säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust. Printsiip7: Majandamiskava – vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud.

43. FSC printsiibid ja kriteeriumid 3/3 Printsiip 8: Seire ja hindamine – tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu. Printsiip9: Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine– kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine peab säilitama või parandama metsaomadusi, mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist. Printsiip10: Istandused – istanduste majandamine toimub kooskõlas FSC printsiipidega 1-9 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega.