1 / 28

STA avaliku sektori koolitus Rakvere, 7. märts, 2013

Sustainable Timber Action in Europe. Vastutustundlik riigihange. STA avaliku sektori koolitus Rakvere, 7. märts, 2013. Riigihangete mõjuvõim Avalik sektor kulutab ELis aastas ligi €2 triljonit – see on 19% kogu EL SKPst. Kasutusala on väga lai – paberist kuni tohutute taristuprojektideni

waldo
Download Presentation

STA avaliku sektori koolitus Rakvere, 7. märts, 2013

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sustainable Timber Action in Europe Vastutustundlik riigihange STA avaliku sektori koolitus Rakvere, 7. märts, 2013

  2. Riigihangete mõjuvõim • Avalik sektor kulutab ELis aastas ligi €2 triljonit – see on 19% kogu EL SKPst. • Kasutusala on väga lai – paberist kuni tohutute taristuprojektideni • 5 – 15% turuosast enamike toodete ja teenuste jaoks, mõnes valdkonnas kõrgem • Potentsiaal jätkusuutlike lahenduste väljatöötamiseks on väga suur

  3. Grupitöö • „Vastutustundlik riigihange on peamine vahend riikidele, kes tahavad liikuda rohelisema majanduse poole“ – Achim Steiner, ÜRO keskkonnaprogrammi tegevjuht Rio+20 konverentsil Aga mis üldse on vastutustundlik riigihange?

  4. Mis on vastutustundlik või keskkonnahoidlik riigihange (KHRH)? • Protsess, mille käigusavalik sektorarvestabomahangetes läbi kogu toodete või teenuste elutsükli nendekeskkonna-, sotsiaalsetejamajanduslikemõjudega. • Elutsükkel: • Tooraine varumine ja käitlemine • Toorainest lõpptoodete tootmine • Tooraine ja lõpptoodete transport • Tarbimine lõpptoote kasutamise ajal (elekter, vesi jms) • Lõpptoote jäätmekäitlus

  5. KHRH näiteid: • Energiatõhusate arvutite ostmine, mis vastavad Energy Star nõuetele • Catering teenuste puhul mahetoitu ja õiglase kaubanduse (Fairtrade) toodete nõudmine • Uutele hoonetele ja suurematele renoveerimisprojektidele rangete enrgiatõhususe standardite kehtestamine • Nende teenusepakkujate valimine, kes värbavad ebasoodsas olukorras töölisi • Taastuvenergia eelistamine

  6. Mida saavutatakse KHRHga? • CO2 emissioonide oluline vähendamine– passiivmajad, „targa maja“ lahendused, energiasäästlikud tehnikalahendused • Uute keskkonnatehnoloogiate ja uudsete teenustearendamine – elektritakso • Õhu- ja veekvaliteedi parandamine, jäätmetekke vähendamine – väiksema heitega sõidukid, bioloogilised tooted • Kulude kokkuhoid– vajadused saab rahuldatud efektiivsemalt, lisaks ei tähenda väiksem hind alati tegelikult odavamat toodet, kui arvestada kogu toote elutsüklit • Sotsiaalsed eelised –tekitatakse uusi töökohti, tõstetakse töötajate kvalifikatsiooni ja teadlikkust läbi koolituste, propageeritakse ja edendatakse õiglaseid ja võrdseid võimalusi, toetatakse VKE-sid ning sotsiaalseid ettevõtteid

  7. Kas see reaalselt toimib ka kuskil? • Viini linn säästis aastatel 2004-2007 €44.4 mln ja vähendas CO2 emissiooni üle 100000 tonni tänu oma Ökokauf programmile • Barcelona linn: kulutas aastal 2010 €43 mlnrohelistele toodetele ja €92 mln “rohelistele” teenustele (nt.valgustus) • Rooma linn: 69%144000 iga päev linna serveeritud einest sisaldavad mahetoitu • Venelles’i linn(Prantsusmaa): Suurem osa kasutatavatest puhastusvahenditest on ökomärgistega ja biolagunevad

  8. Kõige levinumad probleemid: • Vähene teadlikkus ja oskused KHRHsid ellu viia • Puuduv poliitiline tugi • Vähene teadlikkusturul pakutavatest alternatiivsetest lahendustest ja suhtlemine tarnijatega väljaspool hankeprotsesse • Ebakindlus KHRHsid puudutavates juriidilistes küsimustes • Puudulik kogemuste vahetamine erinevate asutuste vahel

  9. Mis toimub EL tasemel? • EL hankedirektiivide uuendamine • EL keskkonnahoidlike riigihangete teatised • EL toetus: keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid, käsiraamatud, kasutajatugi, uudised-teated • EL kohustused: Keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv, Hoonete enrgiatõhususe direktiiv, Energy Star’i programm

  10. EL hankedirektiivide uuendamine • Direktiivid 2004/17/EÜja 2004/18/EÜ, mis reguleerivad riigihangete läbiviimist, on hetkel uuendamisel • Euroopa Komisjon avaldas ettepanekud 2011. detsembris. Peamised eesmärgid: • parandada praeguste protseduuride efektiivsust • edendada läbi riigihangete senisest enaminnovatisiooni

  11. Hankedirektiivide muudatused KHRHde osas (I): • Laiendused hankelepingute sõlmimisel ettevõtetega, kes pakuvad tööd puuetega või ebasoodsas olukorras töölistele (artikkel 17) • Hangete tehnilised kirjeldused võivad sisaldada viiteid tootmisprotsessile või ükskõik millisele etapile toote elutsüklis(artikkel 40) • Võmalus viidata spetsiifilistele keskkonna- või sotsiaalsetele märgistele hangete tehnilistes kirjeldustes (artikkel 41) • Võimalus pakkujaga lepingu sõlmimisest keelduda, kui pakkuja ei täida EL või rahvusvahelisi sotsiaal- ja keskkonnaseaduseid (artikkel 54.2)

  12. Hankedirektiivide muudatused KHRHde osas (II): • Võimalus pakkuja konkursilt kõrvaldada kui pakkuja ei täida EL või rahvusvahelisi keskkonna ja sotsiaalseid kohustusi (artikkel 55.3(a)) • Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks võib olla olelusringi maksumus (Life Cycle Costing - LCC), sealhulgas keskkonnakaitsega seotud väliskulud; reeglite kehtestamine LCC arvutamiseks (artikkel 67) • Tunnustamine (nagu praeguses direktiivis), et lepingutingimused võivad sisaldada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid nõudmisi (artikkel 70)

  13. Euroopa Komisjoni teatis Keskkonnahoidlike riigihangete teatis (KOM (2008)400) • Eesmärk suurendada KHRHde osa EL peale kokku 50%-ni aastaks 2010 • Peamised tööriistad, millega KHRHsid tagant tõugata: • Ühtsed rohelise hanke kriteeriumid • Olelusringi maksumuse kasutamine (LCC) • Selgemad õiguslikud juhendid, kuidas KHRHd rakendada

  14. EL ühtsed KHRH kriteeriumid • 19 toodet ja teenust praeguseks kaetud – saadaval kõikides EL liikmesriikide keeltes • Kriteeriumid on väljatöötatud ja ajakohastatud huvitatud osapooltega konsulteerides • Kahte tüüpi kriteeriumid: • põhikriteeriumid – liikmesriikides iga hankija poolt kasutamiseks sobivad kriteeriumid ja neis käsitletakse põhilisi keskkonnamõjusid. Need on ette nähtud kasutamiseks minimaalse täiendava kontrolli või lisakuludega • üldkriteeriumid – nendele, kes soovivad osta parimaid turul saada olevaid keskkonnatooteid. Need võivad vajada täiendavat kontrollimistööd või veidi suuremaid kulusid võrreldes teiste sama funktsionaalsusega toodetega.

  15. ELi ühtsed KHRH kriteeriumid: • Kasutamiseks otse hankedokumentides • Koos tehnilise taustainfo aruannetega, milles on esitatud peamised keskkonnamõjud, mida on kriteeriumide formuleerimisel arvesse võetud • Peamiselt tehnilised kirjeldused, vähemal määral ka mõningad hanke- kriteeriumid ja lepingu klauslid. Lisaks teave kontrollmeetodite kohta.

  16. ELi KHRH kohustused: Keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv (2009/33/EÜ): • Kohustus arvestada energiatõhusust ja emissioone (CO2, NOx, metaanist erinevate süsivesinike, tahkete osakeste, müra) • Kohustus seada kas miinimumnõuded tehnilises kirjelduses tingimustes või anda eraldi lisapunkte hindamise käigus (või mõlemad) • Annabolelusringimaksumusearvutusmeetodi – rahaline väärtus mõjudele

  17. ELi KHRH kohustused: Energy Starimäärus (106/2008): • Keskvalitsusasutuste ostetud IT seadmed peavad vastavama kõige uuematele energiatõhususe miinimumnõuetele Hoonete energiatõhususe direktiiv (2010/31/EL): • Miinimumnõuded hoonete energiatõhususele rahvuslikul tasemel, nii uute hoonete ehitamise kui ka suurte renoveerimistööde tarvis • Aastaks 2018 peaksid kõik uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned

  18. Kust saada lisainformatsiooni? • Euroopa Komisjoni:Keskkonnahoidlik ostmine – keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamat, 2011 (teine väljaanne):http://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/handbook_et.pdf • Euroopa KHRH kriteeriumid 19le toodete ja teenuste grupile:http://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm • Procura+käsiraamat – juhised kuluefektiivseks keskkonnahoidlikuks riigihankeks (ei ole eesti keelset versiooni):http://www.procuraplus.org/en/about-procura/procura-manual/

  19. Procura+kampaania: eesmärk on jagada keskkonnahoidlike riigihangete kogemusi piiriüleselt ja toetada üksikuid kohalikus rakendamises osalejaid. Rohkem infot: http://www.procuraplus.org • Koolitused:ICLEI teostabkeskkonnahoidlike riigihangete koolitusi terves Euroopas, sealhulgas ulatuslikkoolitusprogrammSaksaKeskkonnaagentuurile

  20. Keskkonnahoidlik riigihange Kuidas seda edukalt teha?

  21. 360°lähenemine Procura+„milestone“ meetod:

  22. “ÖkokaufWien” • Edu tegurid: • Lähtepunkt (poliitika): Kliima kaitse programm(“KliP Wien“) • Koostöö erinevate omavalitsusosakondade vahel • Turundusel suur rõhk(videod, mängud koolides, teadlikkuse tõstmine) • Huvigruppide kaasamine(180 munitsipaaltöötajat kaasatud toodete kriteeriumite väljatöötamisse) • Siduv kokkulepe muuta „Ökokauf Wien“ kriteeriumid hangetel kohustuslikuks Allikas: www.oekokauf.wien.at

  23. Projekti skeem

  24. Tööstruktuur & kriteeriumid • 1 peakomitee & 3 konsulteerivat komiteed (juriidiline; suhtekorralduslik; organisatoorne) • Toodetepõhised töögrupid (WG): • WG1 Valgustus • WG2 Desinfektsioon • WG3 Trükkimine, kirja- ja kontoritarbed • WG4 IT seadmed ja kodumasinad • WG5 Autopark • WG6 Insenerteenused • WG7 Ehitustööd • WG8 Sisekujundus • WG9 Toit • WG10 Puhastusvahendid • WG11 Ühistransport • WG12 Vesi • WG13 Talvised teenused • WG14 Ennetustegevus (PVC-vaba; vähem paberit) • WG15 Planeerimine • WG16 Üritused • WG17 Värvid ja lakid • WG18 Tulekustutid • WG19 Mööbel • WG20 Tekstiilitooted • WG21 Jäätmekäitlus • WG22 Ehituse ja keskkonnalogistika • WG23 Nanotehnoloogiad • WG24 Lasteaiad • WG25 Rohealad ja avalik ruum • WG25 Aiandustooted

  25. Toidu töögrupi edulugu • 2009 aastal oli mahetoit: • 30% avalikes haiglates • 12% koolides • 18% vanadekodudes • 51% avalikes lasteaedades

  26. Üldine edukus Aastatel2004-2007: • Säästeti 44,4 mln EUR(ca. 17 mln EUR/aastas) • Vähendati CO2 heidet 103000 tonni

  27. Milline võiks olla Eesti potentsiaal? foto: Margus Luik

More Related