1 / 23

Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE MASTIIDITEKITAJATESSE. Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik. SISSEJUHATUS.

saxton
Download Presentation

Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE MASTIIDITEKITAJATESSE Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

  2. SISSEJUHATUS • Piimakarjakasvatus on olnud Eestis üks kesksemaid põllumajandusharusid. Lüpsikarja tervis ning piima hea kvaliteet peaks olema eesmärgiks kõigile piimatootjatele ning samuti ravimeid tootvatele ja turustavatele firmadele. • Vaatamata laiaulatuslikele teaduslikele uurimustele ja profülaktikameetmetele on mastiit kõige enam levinud infektsioonhaigus lüpsilehmadel (Taponen ja Myllys, 1996).

  3. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi andmetel on Eesti lüpsikarjades kõige sagedasemateks kliinilise mastiidi tekitajateks grampositiivsed bakterid. • Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiite ravitakse enamasti penitsilliini preparaatidega. • Seni ei ole aga veel uuritud ravimi manustamisviisi mõju ravi efektiivsusele kliinilise mastiidi korral.

  4. Kliiniline mastiit • udarapõletik, mille korral vähemalt üks järgnevalt loetletud tunnustest on kliinilisel uurimisel nähtav: • lokaalsed sümptomid: udara paistetus, valulikkus, soojus • üldhaigestumise tunnused: palavik, isutus, apaatia • makroskoopilised muutused haigestunud udaraveerandi piimas: vesisus, helbed, tükid(Pyörälä, 1996).

  5. Kuigi kliinilist mastiiti on ravitud antibiootikumidega juba üle 50 aasta, pole tänaseni kindlat seisukohta ravi efektiivsuse kohta (Pyörälä, 2006). • Samas on kliiniline mastiit kõige sagedasem antimikroobsete ravimite kasutamise põhjus lüpsikarjades.

  6. Antibakteriaalne ravi • Eesmärgiks on mastiidipatogeenide võimalikult kiire eemaldamine organismist ning seeläbi udarakoe kahjustuse vältimine.

  7. Intramammaarne ravi • Kõige enam kasutatakse mastiidi ravis intramammaarset ravimi manustamist. • EELISED: antibakteriaalse aine jõudmine udarakoesse kõrgetes kontsentratsioonides ning ravimi vähene manustamiskogus (Gruet et al., 2001). • PUUDUSED: ebaühtlane ravimi jaotumine udaras, saastumisrisk manustamisel ja ravimist põhjustatud võimalikku kudede ärritus (Gruet et al., 2001).

  8. Parenteraalne ravi • kasutamine on laialdaselt levinud Põhjamaades, aga selle paremust lokaalse ravi ees ei ole siiani tõestatud. (Ekman et al., 1994). • Ravimite süsteemne manustamine mastiidi puhul on problemaatiline. On keeruline saavutada ja säilitada terapeutilist kontsentratsiooni piimas või udarakoes. • On leitud, et süsteemne ravi on kindlalt näidustatud S.aureuse ja Str.uberise põhjustatud kliiniliste mastiitide korral.

  9. TÖÖ EESMÄRK • Võrrelda parenteraalselt ja intramammaarselt manustatud penitsilliini efektiivsust grampositiivsete patogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis.

  10. MATERJAL JA METOODIKA 1 • Katse toimus kahes lüpsikarjas.

  11. Materjal ja metoodika 2 • Kliinilise mastiidi esmane diagnoosimine toimus lüpsi ajal lüpsjate või farmi loomaarsti poolt. • Kliiniliseks mastiidiks loeti olukord, kui piima välimus oli muutunud, udaraveerand oli turses või lehmal esines üldseisundi muutusi. • Pärast haiguse diagnoosimist ja enne ravi alustamist võeti haigestunud udaraveerandist piimaproov. • Esmane ravivalik tehti vastavalt lehma identifitseerimise numbrile

  12. Materjal ja metoodika 3 • Penitsilliiniresistentne stafülokokk - kloksatsilliin (Wedeclox, 50 mg/ml, WDT/ Vetcare Oy ) üks originaal IMM; üks kord päevas 5 päeva. • Ravi muudeti ka gramnegatiivsete bakterite isoleerimisel. • Kolimastiit - Enrobioflox (enrofloksatsiin) või Cobactan 2,5% (tsefkinoom)süstelahus. Üks kord päevas kolm päeva. • Toetav ravi - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja vedelikteraapia • Kortikosteroidide kasutamine oli keelatud.

  13. Piimaproovide esmane bakterioloogiline uurimine toimus Eesti Maaülikooli Loomakliiniku laboratooriumis. Uuringu eesmärgiks oli esmase haigustekitaja määramine ning penitsilliinile resistentsete stafülokokkide leidmine Esimene kontrollproov võeti 3 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Võimalikud muutused udaraveerandis registreeriti. Teine kontrollproov võeti 4 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Hinnati udaraveerandi kliinilist paranemist. Proovid transporditi 3 kuu jooksul Helsinki Ülikooli Saari kliinikusse, kus toimus lõplik bakterioloogiline uuring.

  14. Piimaproov 37 °C vähemalt 12 tundi 5% KOH test Lima ei teki G+ bakterid Tekib lima, G- bakterid Katalaasitest, 3% vesinikperoksiidiga Mikroskoopia Vahtu ei teki, sterptokokid Vahu teke, stafülokokid Mikroskoopia Nitrotsefiinitest Pen.resistentne Pen.tundlik

  15. Materjal ja metoodika 4 Mastiit loeti pärast esialgset ravi kliiniliselt tervistunuks, kui pärast ravikuuri lõppu ei esinenud kliinilise mastiidi tunnuseid. Kui ravi pikendati, muudeti, veerand jäeti kinni või loom praagiti, loeti esialgne ravi ebaõnnestunuks. • Bakterioloogiliselt tervistunuks loeti lehm siis, kui kontrollproovides ei esinenud enam algset patogeeni. Ühes või mõlemas kontrollproovis esineva sama patogeeni olemasolu korral ei loetud looma bakterioloogiliselt tervistunuks.

  16. TULEMUSED 1 • Kokku uuriti katseperioodi jooksul 206 piimaproovi, millest 100 proovi oli võetud enne ravi alustamist. Esimesi kontrollproove kogunes 75 ja teisi 31. • Kokku isoleeriti katseperioodi jooksul 11 erinevat mastiidipatogeeni.

  17. Kliinilise mastiidi bakterioloogilise uuringu tulemused kahes erinevas farmis enne ravi alustamist

  18. Ravi efektiivsus • Intramammaarne ravi penitsilliiniga oli efektiivsem grampositiivsete mastiidipatogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis, kliiniliselt tervistus 85 % (n=24) ravitud udaraveeranditest. • Süsteemse penitsilliiniravi korral oli tervistumine 54,2 % (n= 20) • Logistilise regressioonimudeli põhjal oli see erinevus statistiliselt oluline. • Ravi šansside suhe (OR) oli 7,0

  19. * statistilises mudelis kasutatud andmed penitsilliini süsteemse ja paikse ravi efektiivsuse hindamiseks grampositiivsete bakterite põhjustatud kliiniliste mastiitide korral (A; n = 24 ja B; n = 20).

  20. Järeldused • Kui farmis domineerivad enam nakkuslikud mastiidipatogeenid, on keskkondlike mastiiditekitajate osakaal selles farmis võrdlemisi madal. • Bakterioloogilise leiuta proove võib seostada E.coli infektsioonide esinemisega farmis. • Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiitide ravis on intramammaarne penitsilliini manustamine võrreldes süsteemse raviga efektiivsem.

  21. JÄRELDUSED • Str.agalactiae ja Str.dysgalactiae mastiidi raviks sobib ainult intramammaarne ning Str.uberis mastiidi korral nii süsteemne kui ka intramammaarne ravimite manustamine. • Olenemata manustatud ravimist oli E.coli põhjustatud kliinilise mastiidi tervistumine 50-60%, seega lehma tervistumine kolimastiidi korral ei sõltu antibiootikumiravist.

  22. Tänan tähelepanu eest!

More Related