II. Tervislik eluviis (5 tundi)

II. Tervislik eluviis (5 tundi) 5. (9.) tund

*Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni . (2 tundi) • Õppesisu: • Teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid. • Oskab hinnata oma päevakava,lähtudestervisliku eluviisi komponentidest. • Hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses. • Väärtustab tervislikku eluviisi • Õppetegevusi: • F- loeng-diskussioon, selgitus, film ja video • K-rollimäng, rühmatöö, ajurünnak, demonstratsioon, juhtumianalüüs, ümarlaud • I: individuaalne töö, loovtöö, esitus • Lõiming: • Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus • L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus • T: kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest) • Õpitulemused: • Teab ja oskab hinnata oma kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevatele aspektidele ning analüüsib enda päevakava, igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist, lähtudes tervislikust eluviisist

Kontrollime kodust tööd- vasta küsimustele Nädalas sai keha füüsilist koormust ………… korda. Erinevaid tegevusi oli ………..(mitu?). Koosta kirjalik kokkuvõte. Kas sa pead oma liikumisharjumusi muutma või mitte. Põhjenda.

Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana Kehalise töö ja sportimise tulemusena kasvavad lihased ja paraneb liigutuste sooritamise kooskõlastus ehk koordinatsioon. Treenitud lihased on tugevamad. Lihaste kokkutõmbumine parandab vereringet. Koormus tugevdab südamelihaseid. Süda peab aeg-ajalt saama suuremat kehalist koormust, mis paneb ta kiiremini põksuma (140-150 lööki minutis- ujumine, rattasõit, suusatamine, sörkjooks)

Kehaline koormus parandab inimese hingamist (hingamislihased tugevnevad, paraneb kopsumaht) • Pidev mõõdukas treening suurendab organismi vastupanuvõimet südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustele. • Liikumiselundite arengust sõltub inimese rüht (kehahoid) NB! Õppimiskoht, raskuste kandmine, teleri vaatamise asend, voodi jm

Passiivne kehahoiak Vildakselgsus Istumise asendid

Vale rüht

Testi iseennast! Kõigepealt kuula tööjuhis ja siis alles tegutse! • Võta koolikott selga ja mine saali. • Tee mõned sammud. Pane kott maha. • Tõsta kott uuesti selga kuid nüüd teise käega. Tee jälle paar sammu. • Korda ülesannet veelkord nii vasaku kui parema käega. Jälgi kas mõlema käega on ühtviisi hea kotti selga tõsta. Tule tagasi klassi.

Tee järeldus: Kui märkasid, et ühe käega on kotti mugavam selga tõsta kui teisega, siis oled seda selle käega rohkem teinud. See on sinu harjumus, mis võib mõjutada ka selgroo asendit. Hakka jälgima, et • Tõstaksid kotti ka selle käega, millega seda vähem teinud oled • Kannaksid seljakotti kahel õlal Kirjuta järeldus vihikusse: Mina…

Mõõdukas kehaline koormus tugevdab kogu organismi. • Tegelemine tervisespordiga aitab hoiduda stressist ehk vaimsest ülepingest.

Kehalise aktiivsuse põhimõtted: • Heas kehalises vormis olemiseks on vaja treenida pidevalt • Arendada on vaja nii südant kui lihaseid. • Treenida tuleb järjekindlalt, milleks läheb vaja tahtejõudu. • Treening peab olema parajalt pikk, pingeline ja väsitav. • Kehalist tegevust annavad lisaks treeningutele näiteks ka sõpradega õues liikumine, trepist kõndimine ja jalgsi koolitee läbimine

Kehaline tegevus parandab tervist, kui • arendad kehalisi võimeid mitmekülgselt, • osaled aktiivselt mõne spordiala treeningutes, • liigud vabal ajal võimalikult palju jalgsi, sõidad jalgrattaga, suusatad, ujud, • jälgid, et rüht on õige, • arvestad treenides oma tervisenäitajaid.

Pane kirja oma tervisenäitajad • Mõõda ja pane kirja. Minu pikkus: Minu kehakaal: Minu pulss rahuolekus: Minu pulss pärast kerget koormust: B. Hinda oma subjektiivseid tervisenäitajaid. Söögiisu- väga hea, hea, rahuldav, halb Väsimus-puudub, kerge, mõõdukas, tugev Uni- väga hea, hea, rahuldav, halb C. Jälgi oma päevakava Ärkan tavaliselt kell: Heidan tavaliselt magama kell:

UNI Koostas: Kristel Mäekask

Uni Uni on organismi füsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Und iseloomustab toimiva teadvuse puudumine.

Unevajadus Keskmiseltmagabinimene 5-9 tundiööpäevas. • Imikud - 16 tundi; • Noorukid - 9 tundi; • Täiskasvanud 7 - 8 tundi; • Vanemaealised(üle 65 - 70a) 6 tundijavähem. Vähemagajate (alla 4-5 tunniööpäevas) keskmineeluiga on lühemkuitavalistelmagajatel (7-8 tundi)

Unefaasid Rahulik uni ehk sügav uni (80-85 % uneajast) Imikutel vaid 50%, mis suureneb vanusega. Kiire uni ehk REM (rapid eye movement) uni. Kui inimene äratada REM une ajal (silmamunad liiguvad) siis 80% inimestest mäletab, mida ta unes nägi.

Unenäod Unenägusid näeme kiire une faasis. Unenägusid näevad ka teised imetajad ja linnud. Video: oravapoja REM uni

Unefaasidevaheldumine • rahulik uni (umbes tund); • kiire uni (5-20 minutit); • edasi rahulik uni (umbes 90 min); • siis jälle kiire uni ja • nii 5-6 korda öö jooksul. Hommikupoole kiire une osakaal suureneb.

Une tähtsus • närvirakkude taastumine (peamiselt sügav uni); • lihaste ja meeleelundkonna töövõime taastumine; • info talletamine (peamiselt REM uni); • ajuripats toodab kasvuhormooni; • mittevajaliku info kustutamine.

Uniaitabõppida Õpitu on paremini meeles peale magamist.

Unehäired • insomnia – unetus • narkolepsia – tahtmatu uinumine (päevasel ajal) • uneskäimine • õudusunenäod Video: unehäiretega koer

Unedefitsiit • nõrgestabimmunsüsteemi; • stress; • unisus, keskendumisvõimehalvenemine; • halvenenudvõimesooritadatäpseidjakoordineeritudliigutusi; • vaimsetöövõime (ka õppimisvõime) vähenemine; • kestvaunepuudusekorraltekivadkuulmis- janägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus);

Kasutatudmaterjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sleeping_angel.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/04/Fliegergriff01.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bc/Ramphastos_swainsonii_-sleeping_-Animal_Kingdom-6.jpg http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51uni.htm http://consumer.healthday.com/Article.asp?AID=645359 http://et.wikipedia.org/wiki/Uni http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Koala_sleeping.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sleeping_Pups.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sleeping_cat_on_her_back.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sleeping_the_day_away_-_3087394718.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/de/Sleeping_while_studying.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fb/Effects_of_sleep_deprivation.png http://3.bp.blogspot.com/_Tg1Dhr8kbc8/TJ0Gh5DiqNI/AAAAAAAAAxQ/PqxlF2AViZc/s400/sleepwalking.gif http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Smiley_green_alien_deep_sleep.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Being_a_twin_means_you_always_have_a_pillow_or_blanket_handy.jpg Bachmann, T; Maruste, R; Psühholoogia alused; 2001; Ilo

Kasutatud kirjandus: • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet http://sites.google.com/site/maieanne/r%C3%BChtjar%C3%BChih%C3%A4ired http://www.google.ee/search?q=r%C3%BCht&start=10&hl=et&client=firefox-a&sa=N&rls=org.mozilla:et:official&prmd=ivns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ei=3PpYTuD6Gc-WOsf4vKEM&ved=0CDwQsAQ4Cg&biw=1366&bih=552

II. Tervislik eluviis (5 tundi)