II. Tervislik eluviis (5 tundi)

1. II. Tervislik eluviis (5 tundi) 3. tund

2. *Tervisliku eluviisi komponendid.Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid (3 tundi) • Õppesisu: • 1. Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus. • 2. Kirjeldab tervisliku toitumise • 3. Selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega. • 4. Kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut. • Õppetegevus: • F: loeng, kontrollitud diskussioon, film ja video • K: paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, juhtumianalüüs, õppemäng • I: päeviku pidamine, enesevaatlus, individuaalne töö, mõistekaart, loovtöö • Lõiming: • Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus • L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus • T: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene) • Õpitulemused: • 1. Analüüsib tervisliku eluviisi erinevaid komponente igapäevaelus: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport • 2. Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid ja valikuid, seostades neid omandatud teadmistega

3. Koduse töö kontroll Iseseisev töö töölehe põhjal. (TV lk 23-24 paljundus)

4. Toit annab inimesele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid Toiduaineid tarvitab inimene toiduks. Toiduained sisaldavad toitaineid. Toitained on: • süsivesikud • Valgud • Rasvad • Vitamiinid • Mineraalid • Vesi

5. Süsivesikud on energiaallikaks, nendest saab organism kõige kiiremini ja lihtsamalt energiat Varu organismis väike, tuleb süüa iga päev Olulised aju ja lihaste töös. Süsivesikurikkad on suhkur, mesi, maiustused, koogid, täisteraviljatooted ning puu-ja juurviljad. Eelista värskeid puu-ja juurvilju ning teraviljatooteid.

6. Kiudained • Teraviljatooted ja köögiviljadsisaldavad kiudaineid. Kiudained seedimisel ei lagune ja soodustavad seetõttu soolestiku tegevust. (hoiavad ära kõhukinnisuse) • Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt täisteraviljatoodetes, kaunviljades, puu-ja juurviljades ning marjades. Täisteraviljatooted valmistatakse koorimata viljateradest. Olulised kiud- ja mineraalained paiknevad just tera väliskihtides.

7. Toiduained, mis sisaldavad rohkesti süsivesikuid.

8. Valgud vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust • Koos süsivesikutega aitavad energiat toota. Valgurikkad on: • liha • Kala • Piimatooted • Pähklid Inimese organism omastab valku paremini lihatoodetest kui taimedest.

9. Valgurohked toiduained

10. Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust • Toidu valmistamisel säilitavad toidu värvuse ja lõhna. • Rasvarikkad toiduained on: • Õli • Või • Vorst • Sealiha • Juust • Pähklid

11. Rasva peab tarbima, kuid liialdada ei tohi

12. Vitamiine vajab organism vähe, kuid on siiski hädavajalikud. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, kuid mõningaid vitamiine toodetakse ka organismis, näiteks K vitamiini ja D vitamiini. Vitamiinipuuduse tulemusena võib suureneda väsimustunne, langeb vastupanuvõime haigustele ja pidurdub kasv.

16. Vesilahustuvad B C PP Rasvlahustuvad A D E K VITAMIINID JAGUNEVAD:

17. VAJALIK: silmadele nahale kehakasvuks elujõuks LEIDUB: porgandis paprikas maksas võis munas A vitamiin

18. VAJALIK: Ca ja P ainevahetuseks luude arenguks LEIDUB: kalamaksaõlis munas piimas maksas võis päikesevalguses D vitamiin

19. VAJALIK: aneemia vältimiseks näärmete tööks LEIDUB: täisteraviljades idudes pähklites kalamaksas munas E vitamiin

20. VAJALIK: vere hüübimiseks lihastele valu vastu veresoontele LEIDUB. tomatis kaunviljades spinatis rohelises kapsas K vitamiin

21. VAJALIK: veresoontele immuunsüsteemile haavade paranemiseks luude ja hammaste kasvuks LEIDUB: värskes puu- ja köögiviljas tsitruselistes mustsõstras kibuvitsamarjades kiivis C vitamiin

22. VAJALIK: närvisüsteemile nahale juustele küüntele LEIDUB: täisteratoodetes kaunviljades piimas lihas pärmis mees B vitamiin

23. VAJALIK: Ainevahetuseks nahale seedeelunditele LEIDUB: pärmis maksas kanalihas sealihas leivas PP vitamiin

24. TEADMISEKS! • Mitmekesist segatoitu sööv laps saab vajaliku vitamiinikoguse igapäevase toiduga.

25. Mineraalained on organismile tähtsad, sest aitavad organismil omastada vitamiine. • Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. • Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi piima, jogurtit või keefiri päevas. Lisaks sööma veel kohupiima või juustu. 100 grammis kohupiimas on näiteks 120 milligrammi kaltsiumi, 100 grammis juustus aga olenevalt 400 – 1010 mg. • Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele.

26. Vesi on organismile hädavajalik. Inimene vajab vett: • toidu seedimiseks • toitainete laialikandmiseks organismis • ainevahetuseks • rakkude elutegevuseks Toiduta võib inimene olla üle 30 päeva, veeta vähem kui nädal. Janutunne annab märku organismi veevajadusest.

27. Testi iseennast Igaüks saab ise arvutada ka individuaalse veevajaduse, milleks tuleb kehakaal jagada kaheksaga. Saadud arv näitab, mitu klaasi vett tuleb päevas juua. Näiteks 36 kilogrammi kaaluval lapsel soovitatakse päevas tarbida üle 4 klaasi vedelikku. • Arvuta, kui palju vajaks sinu keha päevas vedelikku • Jälgi, kui palju sa tegelikult päevas vedelikku tarbid. Otsusta, kas sa jood päevas piisavalt palju vett, mahla jms.

28. Kodus: Koosta enda toidupüramiid. Joonista või lõika ja kleebi toidupüramiidile järgmised toiduained: piimatooted, köögiviljad, kartul, teraviljatooted, puuviljad, liha, kala, munad, suhkur, maiustused ja lisatavad toidurasvad. Paiguta need nii, et saad ülevaate, millises koguses toiduaineid päevas vajad ja milline peab olema toidurühmade vahekord.

29. Kasutatud kirjandus: • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis!” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik • Internet • http://www.tervitus.ee/index.php?page=vitamiinid http://koolielu.ee/pg/waramu/download?rid=13b81da2c4bdecdf40482e636e41ce1385ebf4ff • http://www.daigo.ee/artiklid/mineraalained.htm