Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine

1. Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 29.08.2012 Marika Lillemets Jäätmeosakonna peaspetsialist Keskkonnaministeerium marika.lillemets@envir.ee

2. Üldpõhimõtted 1 Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast, mille kohaselt on olulisim jäätmetekke vältimine, seejärel jäätmete korduskasutus ja ringlussevõtt. Vähem eelistatum on muu taaskasutamine nagu energiakasutus ning jäätmete kõrvaldamine. Eestis taaskasutati 2010. aastal Keskkonnateabe Keskuse andmetel keskmiselt 37% tekkinud jäätmetest.

3. Üldpõhimõtted 2 Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Niisiis loetakse taaskasutuse hulka ka jäätmete kogumist töötlemiseks, segajäätmete sortimist ja jäätmete purustamist. Jäätmekäitluses kehtiva üldise saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega seotud kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik.

4. Strateegilised dokumendid ja õigusaktid Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 – kaugemad suunad ja eesmärgid; Eesti keskkonnategevuskava 2007–2013 – tegevused koos maksumustega; Elukeskkonna arendamise rakenduskava – suunab ERF ja ÜF vahendite kasutamist (antud eesmärgid ning indikaatorid); Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik strateegia (üldised suundumused); Jäätmedirektiiv 2008/98/EÜ; Riigi jäätmekava 2008-2013; Jäätmeseadus

5. Jäätmedirektiiv 2008/98/EÜ 2008/98/EÜ Direktiivi põhieesmärk on aidata kaasa jäätmetekke vältimiseks võetavate meetmete rakendamisele, edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist ning muuta selgemaks jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused. Direktiiviga püütakse kehtestada lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb – keskendudes jäätmete tekitamisest ja käitlemisest tuleneva keskkonnamõju vähendamisele – arvestada toodete ja materjalide kogu olelusringiga, mitte ainult jäätmeetapiga. Põhimõtteks on, et tuleb arvesse võtta ressursi olelusringi kõik etapid, sest eri etapid võivad olla omavahel seotud ning ühe etapi keskkonnamõju vähendamise meetmed võivad suurendada keskkonnamõju teisel etapil.

6. Elukeskkonna arendamise rakenduskava Alasuund: Jäätmekäitluse arendamine Eesmärgid: Jäätmetekke vähendamine, jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate sulgemine ja korrastamine Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine ja korrastamine Regionaalsetetavajäätmeprügilatevõrgustiku välja arendamine Jäätmete taaskasutust puudutavate indikaatorite sihttasemete saavutamine eeldab erinevate tasandite koostööd.

7. Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine Eelarve: 46 016 387 eurot Rahastusotsustega kaetud: 23 464 890 eurot ehk 51% meetme eelarvest Väljamaksed: 6 222 398 eurot ehk 14% meetme eelarvest Toetuse andmise eesmärk on tagada nõuetele vastav jäätmete käitlemine ning suurendada jäätmete taaskasutamist 16.04.2011 jõustus määruse muudatus, mille tulemusena laiendati oluliselt meetmest toetatavate tegevuste ringi. Määruse muudatusega kaasnes ka oluliselt suurem huvi meetmest toetust taotleda. Positiivne: Välja on kuulutatud neli taotlusvooru. 2011 a. IV vooru esitati tähtaegselt 27 taotlust, millest 19 said positiivse rahastusotsuse (kogusummas 13 799 278,69 eurot).I-III taotlusvoorus kokku on rahastatud 13 projekti. Negatiivne: Mõned rahastusotsuse saanud projektid on aeglaselt käivitunud või pole üldse käivitunud. Projektide rakendamist mõjutavad majanduslangusega kaasnevate äririskide suurenemine, piisava omafinantseeringu saamine ja toorme (jäätmevoogude) vähesus.

8. Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine V taotlusvoor Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava vooru eelarveks on 20 miljonit eurot, mis jaguneb kahe toetussuuna vahel. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. september 2012. Toetuse taotleja (meetme määruse § 10): * kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik; * Eestis registreeritud äriühing, juhul, kui toetust taotletakse meetmemääruse §5 lõike 2 punktides 2-8 nimetatud tegevusteks; * tootjate ühendus («Jäätmeseaduse» § 23 lõike 3 mõistes) ja taaskasutusorganisatsioon («Pakendiseaduse» § 101 mõistes), juhul, kui toetust taotletakse meetmemääruse §5 lõike 2 punktides 2-8 nimetatud tegevusteks

9. Toetatavad tegevused 1 1) jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot; Jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid,sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Samuti võib jäätmejaam olla rajatud perspektiiviga kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats jne) 2) liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine; Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed 3) jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamine, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvude täitmisega; Jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvud on erinevates õigusaktides seatud pakendijäätmete, patarei- ja akujäätmete, romusõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete taaskasutamisele ja ringlussevõtule.

10. Toetatavad tegevused 2 4) liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- ja papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetust ei anta jäätmete termilise töötlemise (põletamine, sh masspõletamine, pürolüüs jms) süsteemide arendamiseks ja jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitletakse näiteks jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida olulisel määral kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks.

11. Tänan tähelepanu eest!