ÕPIME ÕPPIMA Eesti Lastevanemate Liit laps.ee Kristiine Vahtramäe Koolitusjuht

1. ÕPIME ÕPPIMA Eesti Lastevanemate Liit www.laps.ee Kristiine Vahtramäe Koolitusjuht

2. ELVLi põhiväärtused • Meie tegevuse aluseks on veendumus, et vanemad on ainsad, kes parimal moel tahavad, oskavad ja suudavad lapse eest vastutada. Seda vastutust — ning sellega kaasnevaid õigusi — saab mujale delegeerida vaid väga äärmuslikel juhtudel ning pärast väga põhjalikku kaalutlemist. • ELVL loodi 1998 aastal • 2012 aastaks on ELVL liikmeid üle 1600 Eesti Lastevanemate Liidu põhitegevus on avaliku arvamuse kujundamine.

3. KUIDAS HARIDUST OMANDATAKSE • Pesaharidus:avastades, katsudes. matkides, katsetades, mängides. Tekib MINA! TAJU- keskkonnaelemendist teadlik olemine läbi füüsilise aistingu ja kogemuse • Alusharidus:... Sotsialiseerudes, õpitakse esimesed tähed-numbrid • Algharidus: ... Maailm avardub raamatute jms. Info toel õpitakse lugema-arvutama-kirjutama • Põhiharidus: ... Saavad selgeks mõned võõrkeeled /sõnad ja avastatakse välismaailm seda igas mõttes • Keskharidus:tekib mina pilt ja “reaalne” ettekujutus maailmast • Kõrgharidus:...oletatavate unistuste realiseerimise algus • Elukestev õpe: .... Mida rohkem õpid ja koged seda lollimana end tunned. Saab luua uut teadlikust.

4. LAPSE SUURIM UNISTUS! • Lapse suurim soov on teha lapsevanem õnnelikuks!!! • MEIL KÕIGIL ON VAJA OLLA VÄÄRTUSLIK. TUNDA, ET MIND VAJATAKSE JA HINNATAKSE .... KA LAPSEL. TUNNE, ET OLEN VÄÄRTUSLIK ON LIIKUMA PANEV JÕUD!

5. Vaimne- (teadmised, silmaring, eetilisus, intelligentsus, haritus) Sotsiaalne- (eneseteenindus, toimetulek, suhted) Füüsiline-(jõulisus, kiirus, tugevus, sitkus, vastupidavus) Küpsus Küpsus ehk valmidus

6. VANEMA PÕLVKONNA TAOTLUS? • Aidata noortel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustavaks ja tegutsevaks isiksuseks, kes tahab ja suudab tegutseda ning vastutada.

7. VABADUS • Vabaduse eeldus on kord. • Kord on kokkuleppeline ühiste normide ja reeglite kogum. • Minu vabadus piirneb sinu vabadusega. • Demokraatia alus – lubatud on kõik,mis ei ole keelatud!

8. Õpetaja osa laste/noorte käitumise kujundamises • noorte aktsepteerimine sellistena nagu nad on • selgete käitumisnormide kehtestamine ja nendest järjekindel kinnipidamine • positiivsed ootused laste/noorte suhtes (koostöö vanematega ja nende toetamine) • nõuete põhjendamine ja selgitamine (tekib arusaam reeglite hädavajalikkusest) • eeskuju • laste/noorte eneseregulatsiooni arendamine (aidata saada iseseisvaks ja ennast usaldavaks õppijaks – mõnikord on õpetaja mittevajalik kui laps on väga iseseisev).

9. Enesehinnang • Tunnetuslik ja kujuneb saadud tagasisidest • Laps/täiskasvanu võrdleb end teiste inimeste, nende saavutuste, oskuste, teadmistega • Laps/täiskasvanu võrdleb ennast, oma tulemusi ja saavutusi oma varasemate tulemuste ning saavutustega.

10. Enesekontseptsiooni areng“Kes ma olen?” • Tunnustuse vajadus • Eneseteadvus – missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. • MINA identiteet – selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud umbes 21-eluaastaks. • Internaalsed inimesed usuvad, et nad kontrollivad ise oma elu • Eksternaalsed usuvad, et kontroll nende käitumise üle asub neist väljaspool

11. Enesehinnang vs. rahulolematus • Kriitiline mõtlemine ei ole irisemine  vaid oskus ning julgus küsida ja kahelda! • Enesekriitika • Situatsiooni kriitika • Kriitilised suhted õpetajatega • Kriitilised suhted vanematega • Vägivald

12. Motivatsioon jaguneb • SISEMINE: vastabväitele: ma tahansedateha. • VÄLINE: vastabväitele: ma peansedategema.

13. ÕPISTIILID Aktivistid õpivad kõige paremini tegevustes: • on uusi kogemusi, probleeme ja võimalusi; • saab süüvida lühiajalistesse, “siin ja praegu” tegevustesse (ettevõtlusmängud, rollimängu harjutused, konkureerivad ülesanded) • ollakse hästi nähtaval kohal; • nad visatakse vette tundmatus kohas ülesandega, mida nad ise peavad raskeks.

14. ÕPISTIILID Peegeldajad õpivadkõige paremini tegevustes: • julgustatakse tegevusi vaatlema, mõtlema ja neid läbi töötama; • on võimalus enne tegutsemist ja arvamuse avaldamist asja üle põhjalikult mõelda; • on võimalus üle vaadata, mis on juhtunud ja mida on õpitud; • võib otsustada omal ajal vastavalt oma tempole ilma surve ja lühikeste tähtaegadeta.

15. ÕPISTIILID Teoreetikud õpivadkõige paremini tegevustes: • on aega metoodiliselt uurida ideede, sündmuste, olukordade vahelisi seoseid ja vastastikuseid suhteid; • ollakse kindlate eesmärkidega struktureeritud olukordades; • on võimalus algne metodoloogia, eeldused või millegi taga olev loogika kahtluse alla seada ja seda uurida; • ollakse intellektuaalses pinges.

16. ÕPISTIILID Pragmaatikudõpivad kõige paremini tegevustes: • on ilmne seos käesoleva teema ja tööl oleva võimaluse või probleemi vahel; • neile näidatakse tehnikaid asjade tegemiseks, mis ilmnevad praktikas eelistatumaks kui seni töös rakendatud; • on võimalus tehnikaid proovida ja praktiseerida, saades tagasisidet eksperdilt; • on võimalus kontsentreeruda praktilistele tegevustele.

17. Õpistiil on meie päriliku “varustatuse”, meie eelnevate elukogemuste ja praeguse keskkonna nõuete tulem. Dewey’le, K. Lewinile, J. Piaget’le, L. Võgotskil Kui inimene õpib, teeb ta seda temale ainuomasel viisil – see ongi inimese õpistiil. Ene-Silvia Sarv

18. Individuaalsed tegurid • Iseseisvus – võime tegutseda ilma sunnita; • õpimotivatsioon – põhjendatud soov ja tahtmine midagi omandada; • eesmärgikindlus – ettekujutus sellest, mida tuleb teha (noorematel lastel pole see püsiv, vaid muutub töö protsessis); • õpioskused – oskus valida, kavandada ja teostada kõige tulemuslikumalt (vajab pidevat õppimist ja harjutamist ning kujuneb kogemuslikult koos eneseteadvusega); • järjekindlus, visadus – säilitada motivatsiooni ja valmisolek taluda raskusi

19. Mälu • Lühimälu ja pikaajaline mälu. • Lühimälus püsib materjal mõnest sekundist- poole minutini - maht väike. • Pikaajalises mälus püsib info kaua ja on piiramatu (me ei tea endi võimeid) • Herman Ebbinghausi koostatud unustamiskõvera järgi unustame paari tunni jooksul ligi 50% omandatust seega on tähtis materjali kordamine.

20. „RÄÄGI TASA MINUGA“ Betti Alver Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem.Räägi tasa minuga,tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmitunnen-taban läbi tuule.Aga surnud sõnalärmikuuldeski mu kõrv ei kuule.

21. Õppimisviis ja isikuomadused • Edule suunatud õppijad – eelistavad pingutust nõudvaid ülesandeid; • suhtlejatüüpi lapsed – pole niivõrd huvitatud õppimisest kui suhtlemisest, kuid võimekatena eelistavad nemadki raskemaid ülesandeid; • sõltuvad lapsed – olles tagasihoidlike võimetega, meeldivad neile ülesanded, millega toime tullakse; • võõrandunud õppijad – õppimises kaaslastest mahajäänumad, väldivad ülesandeid, mille lahendamine võib ebaõnnestuda; • viirastuslikud – tagasihoidlikud, silmapaistmatud, kes eelistavad mõõduka raskusastmega ülesandeid (Krull 2000).

22. Mõtlemise liigitamine • Konkreetne– piltlik mõtlemine; • Abstraktne – sõnalis-loogilise üldistava iseloomuga; • Divergentne– hargmõtlemine, erinevate ideede ja lahenduste tekkimine; • Konvergentne– koonduv mõtlemine, otsusele jõudmine; • Kriitiline – iseseisev loogiline mõtlemine, mis on osaliselt seotud ealise arengu ja soolise erinevusega; • Loovmõtlemine – unikaalsete lahendusteni jõudmine, silmapaistev eripära ja ainulaadsus.

23. Mis on oluline? • Õppetööga on võimalik tegelda vaid siis, kui laps õpib juhtima oma käitumist ja psühhilisi protsesse tervikuna. See annab võimaluse mitte alluda oma soovidele ja teha seda, mida parasjagu on vaja. • Õppimine kui refleksioon – uurides ja analüüsides kriitiliselt seniseid käsitusi, hinnatakse seda tausta, kus teadmine sündis. Refleksiivsel (ise analüüsival) õppimisel toimub senistest käsitustest vabanemise teel jätkuv iseseisvumine.

24. Kokkuvõtte asemel • MIS JÄI MEELDE? • MIS OLI PÕNEV? • MIDA MA TUNDSIN? • MIDA MA ÕPPISIN?

25. Tänan Teid!http://www.opetajakuu.ee/ Kristiine Vahtramäe ELVL koolitusjuht KODULEHT: www.laps.ee Kristiine.vahtramae@laps.ee