Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 74

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse) PowerPoint PPT Presentation


  • 79 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse). Kalle Küttis HTM 05.11..09 Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa koolijuhid Viljandis. Eesti hariduse märksõnad üld-ja kutsehariduses. Elukestva õppe strateegia väljatöötamine

Download Presentation

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

SISU VÕI VORMI MUUTUS?(Mõningaid tendentse)

Kalle Küttis

HTM

05.11..09

Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa koolijuhid

Viljandis


Eesti hariduse m rks nad ld ja kutsehariduses

Eesti hariduse märksõnad üld-ja kutsehariduses

  • Elukestva õppe strateegia väljatöötamine

  • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste vastuvõtmine ja haridusseadustiku edendamine

  • Riikliku õppekava arendus

  • Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena

  • Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses

  • Kvaliteeditagamine kõrghariduses

  • Täiend- ja ümberõppevõimalused täiskasvanuhariduses


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • 1. Õppekavaarendus

  • 2. Koolikorralduslikud muutused


1 ppekavaarendus

1. Õppekavaarendus


L hte lesandest p hikooli ja g mnaasiumi riiklikule ppekavale aastatel 2008 2011

Lähteülesandest põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale aastatel 2008-2011

Üldharidussüsteemi vajadused:

  • Koolist väljalangevuse vähendamine ja hariduslike erivajadustega (sh andekad) laste toetamine

  • Turvalise koolikeskkonna saavutamine

  • Suurem kompetents ja huvi kasvatamine täppis- ja loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkondades

  • Eetilised, vastutustundlike ja aktiivsete kodanike kujundamise toetamine

  • Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste toetamine

  • Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Õppekava üldosa lähteülesandest

Ainekavades:

  • vähendada õpilaste koormust, suunata kasutama aktiivseid õppemeetodeid

  • lõimida ainekavad valdkondlikult

  • lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades õppekavade alusväärtusi, üldpädevusi, läbivaid teemasid ning teisi nõudeid ja põhimõtteid

  • arvestada asjassepuutuvates riiklikes strateegiates, arengukavades ning lepingutes toodut


Ajakava

Ajakava

  • Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava üldosade ja ainekavade versioonid on kättesaadavad www.oppekava.ee

  • Rakendumine algab 01.09.10, sh

    • 1., 4. ja 7. kl 01.09.11

    • 2., 5. ja 8. kl 01.09.12

    • 3., 6., 9., 10.-12. kl 01.09.13


Petaja toetusmeetmed

Õpetaja toetusmeetmed

  • Lähtetoetus

  • Õpetaja toetusmeede ESFi vahenditest (stipendium)

    • kutsutakse ellu 2009/2010 õppeaastast , et motiveerida õpetajaid asuma tööle üld- või kutseharidussüsteemis

    • rakendatakse Inimressursi arendamise prioriteetse suuna programmis „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ (elluviija Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Stipendium on kavandatud ajutisena ja seda rakendatakse 2011 aastani ning selle arvestuslik kogumaksumus on 25-30 miljonit

  • Sihtgrupi arvestuslik suurus meetme avamisel 350 taotlejat

  • Stipendiumi arvestuslik suurus on 12 000 krooni aastas, mis makstakse välja poolaasta kaupa kahes osas


Sihtgrupp

Sihtgrupp

  • I Koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajad, kes on lõpetanud alates 01.07.2008. a nõutud tasemel tasemehariduse õpingud ning asunud tööle lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses

    • Stipendiumi saajate hulka ei kvalifitseeru õpetaja riiklikku lähtetoetust saavad õpetajad

    • Sihtgrupi arvestuslik suurus 230 õpetajat


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • IIPõhikooliõpetajate teise või kolmanda aine (st lisaeriala, 40 AP) koolituse omandamist läbivad õpetajad

    • Kvalifitseeruvad töötavad, kvalifitseeritud (põhikooli-) õpetajad, kes on alustanud lisaeriala õpinguid alates 2008. a ja 2009.a ning põhikooliõpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist 2010.a ja 2011.aastal

    • kvalifitseeruksid ka lähtetoetuse saanud õpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist

    • Sihtgrupi arvestuslik suurus 120 õpetajat


Ldeesm rk

Üldeesmärk

  • Liikuda selles suunas, et põhikool muutuks ainekesksest gümnaasiumi farmkoolist iga õpilase võimeid ja huvisid arvestavaks õpilaskeskseks eluks toimetulekut tagavaks iseseisvaks lõpetatuks haridustasemeks

    • Eraldi õppekavad põhikoolile ja gümnaasiumile

    • Defineerida gümnaasiumitaseme (üldharidus+kutseharidus) hariduse mõiste

    • Lahutada põhikool ja gümnaasium ka institutsionaalselt


Pilaste jagunemine kutse ja ldkeskhariduses

Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

2. Koolikorralduslikud muutused

Mis pilt see on?


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Kodulähedus

Efektiivne toimetulek

Akadeemiline valikuvõimalus

http://mv.viljandimaa.ee


M toloogiast

Mütoloogiast

  • Üldsuses on levinud mitmeid sotsiaaldarvinistlikke müüte, mida kasutatakse tihti demagoogiliselt

http://mv.viljandimaa.ee


1 muutuste p hjus on pilaste arvu v henemine

1. Muutuste põhjus on õpilaste arvu vähenemine

  • Tegelikult on põhjus õppekava muutmise vajalikkuses

  • Õpilaste arvu vähenemine ja raske majanduslik seis on ajendid muutuste kiiremaks läbiviimiseks just praegu


P hikool ja g mnaasium erinevad hariduslikud dominandid

Põhikool ja gümnaasium – erinevad hariduslikud dominandid

  • Alg- ja põhikool:

    • esiplaanil kasvatusprotsess

    • õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine

    • lapse kui terviku arendamine

  • Gümnaasium:

    • esiplaanil maailmapildi süvendamine

    • iseseisva töö harjumuse kujundamine

    • ainekeskne õppekava

http://mv.viljandimaa.ee


Petaja rolli erisus

Õpetaja rolli erisus

Põhikoolis:

õpetaja kui kasvataja

õpetaja lähtub lapsest, tema individuaalsusest

tihe side koduga

Gümnaasiumis:

ainekeskne lähenemine

vooruloeng, seminar, praktikum

iseseisva töö juhendamine

http://mv.viljandimaa.ee


Pir nne ldhariduse p evane ppevorm 3 kooliaste 2007 2008 ppeaastal

Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 3. kooliaste 2007/2008.õppeaastal


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Kuidas suhtuda progümnaasiumiga gümnaasiumi loomisesse?

    • See ahvatlev, sest võimalik paremini pakkuda õpetajatele koormust

    • Samas tõmbab tühjaks ümberkaudsete põhikoolide 3.astme


2 m ida v hem on klassis lapsi seda parem on petada

2. Midavähem on klassis lapsi, sedaparem on õpetada

  • See on tõde, kuid mitte kogu tõde

  • Selleks, et korralikult õppeprotsessi korraldada, on tarvis teatud kriitilist massi õpilasi

  • Põhikooli vanemas astmes muutub kooli kodulähedusest olulisemaks seal antav hariduse kvaliteet

  • Kool ei ole ju ainult õppimise koht

    • Seal toimub sotsialiseerumine, saadakse esimesed demokraatiakogemused

    • Vastatikuses suhtluses areneb emotsionaalne sfäär

http://mv.viljandimaa.ee


3 k oolidevaheline konkurents on edasiviiv j ud

3. Koolidevaheline konkurents on edasiviiv jõud

  • Darwin: looduslikus valikus jäävad tugevamad ja targemad ellu,

    • Me ei saa kõiki loomariigi reegleid otse ühiskonda tuua

    • “Pehmetes” valdkondades (N. haridus ja meditsiin) pole mõtet puhtalt konkurentsist edu oodata

http://mv.viljandimaa.ee


Pir nne ldhariduse p evane ppevorm 4 kooliaste 2007 2008 ppeaastal

Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 4. kooliaste 2007/2008.õppeaastal


Pir nne

Õpiränne

  • ei tulene ainult kooli tüübist

    • olulised on valikuvõimalused – ka õpitulemustest mõjutatud

    • traditsioonid suguvõsas

    • asumis väljakujunenud teenuste struktuur

    • rahvastiku koosseis (vanusjaotus, suhtluskeel ..)


R nde osakaal kov l ikes g mnaasium

Rände osakaal KOV lõikes, gümnaasium

http://mv.viljandimaa.ee


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Allikas: Tiina Annus ja Priit Laanoja HTM

http://mv.viljandimaa.ee


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Aastatel 2006 - 2008 Saare maakonnas põhikooli järgselt jätkanud õpilaste liikumine põhikooli lõputunnistuse keskmine hinde alusel.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Gümnaasiumiastmega koolides põhihariduse omandanud õpilaste ränne Saare maakonnas aastatel 2006-2008, üld- ja kutseharidus.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

Õpiränne Pärnu maakonnas. Üldhariduse päevane õppevorm, gümnaasium 2007./2008. õppeaastal


Koolide efektiivsuse varieeruvuse p hjused kristina seepter 2009

Koolide efektiivsuse varieeruvuse põhjused (Kristina Seepter, 2009)

  •  Erinevate koolide ja klasside akadeemilise edukuse erinevuste peamiseks aluseks on laste valik

  • Koolid ei eristu õpetajate kvaliteedi mõttes

    • Järelikult on koolide erineva efektiivsuse aluseks eelkõige laste arengupotentsiaal, mitte aga koolide poolt loodud „lisaväärtus“

    • Teisisõnu, paremate õpitulemustega koolid ei ole paremad koolid; nendes koolides vaid õpivad kõrgema arengupotentsiaaliga lapsed


E ol haridusplatvorm

EÕOL- haridusplatvorm

  • Kesk- ja kutsehariduse tasemel reorganiseerida koolivõrk riiklikult

  • Koolivõrgu reorganiseerimisel lähtuda põhimõttest, et algkool peab asuma õpilastele võimalikult lähedal

  • Põhikool võib asuda kaugemal, kuid kohalik omavalitsus peab korraldama koolitranspordi

  • Keskkoolid peaksid kvaliteedi tõstmise eesmärgil asuma keskustes ning töötama ainult gümnaasiumitena (10 – 12 klass) või progümnaasiumitena (7 – 12).


4 kool on kohaliku kultuuri kandja ja traditsioone ei tohiks l hkuda

4. Kool on kohaliku kultuuri kandja ja traditsioone ei tohiks lõhkuda

  • Seepärast tuleks säilitada 1-12.klassiline

    koolisüsteemi ülesehitus

    • Jällegi tõde, kuid mitte kogu tõde

    • See traditsioon sama vana kui kolhoosikord

  • Eesti kooli tegelik vanus üle 300 aasta

http://mv.viljandimaa.ee


5 h vitatakse maakool

5. Hävitatakse maakool

  • Kool ei ole institutsioon iseenesest

  • Arvatakse , et kool on pakihoiuruum, kus lapsi peaks hoidma teatud aja, et maailma pahed nendeni ei jõuaks

    • Kool on asutus, kus tähtsaim on lapsed ja nende arenguvõimalused

    • See on nagu koolitoiduga

      • Arvame, et pakume kasulikku toitu, kuid see on söödav ainult siis kui see on maitsev!

  • Tegelikult maahariduse päästeprogramm

    • Tasaarvelduse kaotamine


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • 2009. aastal toetati omavalitsusi õpetamiskulude katmisel järgmiselt:

  • iga gümnaasiumiõpilase kohta eraldati 14650 krooni,

  • - iga III kooliastme õpilase kohta 16 546 krooni.

  • Seega kas gümnaasiumis 20 õpilast on ühes klassis või jagunevad kahe kooli peale pooleks, ei mõjuta riigi kulusid (küll aga omavalitsuste kulusid).

  • Põhikooli osas on aga ka riigi kulud mõjutatud sellest, et milline on klassi täituvus koolis.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Ühe pedagoogi miinimum palgakulu on  10329 (astmepalkade keskmine miinimumpalk) * 12 (kuud) *1,33875 (keskmine maksukoormus) *1,03 (koolitus) = 170 913 krooni.

  • 30 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 439 500 krooni:

    • astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb puudu 415 065 krooni

  • 60 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 879 900 krooni

    • astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb täiendava õppe korraldamiseks ja palkade diferentseerimiseks üle 24 435 krooni


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt kaks paralleeli, st vähemalt 6*21=126 õpilast.

  • astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb siis täiendava õppe korraldamiseks ja palkade diferentseerimiseks üle 136 770 krooni


Milline m ju v iks sellisel uut moodi g mnaasiumil olla p hikoolidele

Milline mõju võiks sellisel uut moodi gümnaasiumil olla põhikoolidele?

  • Suureneb põhikooli kui lõpetatud haridustaseme prestiiz

    • Linnalähised põhikoolid ei jookse tühjaks

  • Gümnaasiumi sisseastumisel oleksid linna- ja maalapsed võrdsed

  • Lapsevanemad peavad hakkama järeltulijate tuleviku üle rohkem juurdlema

    • Viljandi maakonna iseseisvatest põhikoolidest läks edasi gümnaasiumi õppima 43,9 protsenti lõpetanutest, aga gümnaasiumides tegutsevatest põhikooli klassidest tervelt 72,8 protsenti

  • Omavalitsustel rohkem võimalusi oma põhikooli toetada

http://mv.viljandimaa.ee


G mnaasiumiaste

Gümnaasiumiaste

  • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks.

    (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

  • Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse.

    (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)


6 muutusi tahetakse teha ilma piisavate uurimusteta

6. Muutusi tahetakse teha ilma piisavate uurimusteta

  • Alati võib öelda, et vähe uuritud

  • Sellega omavalitsustes tegeldud üsna palju

  • Probleemiks on hoopis voluntarism- nähakse soovitavat tegelikkusena

http://mv.viljandimaa.ee


Projekt ldhariduskoolide tulemuslikkus

Projekt - üldhariduskoolide tulemuslikkus

  • Projekt:Üldhariduskoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavate tegurite analüüs - 01.09.2008-15.08.2011 a.

  • Taotleja: EV Haridus- ja Teadusministeerium

  • Partner: Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja Tartu Ülikooli haridusteaduskond

  • Tartu Ülikooli teadlased on uurinud koolide juhtimise ja haridusökonoomika erinevaid aspekte ning uurivad nüüd kompleksselt üldharidus- ja kutsekoolide tulemusjuhtimise (sh kvaliteedi‑ ja finantsjuhtimise küsimusi.


Projekti tulemused

Projekti tulemused

  • Koolide finants-, kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise (sh õpetajate hindamise ja tulemustasustamise) süsteemide metoodiliste põhimõtete välja töötamine.

  • Koolivõrgu arendamise mudeli ja metoodika välja töötamine- võimaldab hinnata koolide tõhusust ja jätkusuutlikust ning kavandada meetmed selle tagamiseks.

  • Soovitused koolivõrgu arendamiseks ja hariduse kvaliteedi tõstmiseks.

  • Riiklike institutsioonide, KOV-de, maakondade ja koolide strateegiliste arenguplaanide ja otsuste tegemise nõustamine.

  • Koolide enesehindamise kvaliteedi tõstmine.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Projekt: Eesti põhikooli efektiivsus (EV HTM ning TÜ vaheline leping)

  • Projekti põhitäitja: Aaro Toomela, PhD


7 eesti haridus nii hea et pole vaja midagi muuta

7. Eesti haridus nii hea, et pole vaja midagi muuta

  • PISA uuringu tulemused

    • Uuring tehti põhikoolis ja tulemused väga ühtlased

    • Differentseerumine toimub gümnaasiumis

      • Tartu Ülikooli riigieelarvelised kohad täidavad aastate lõikes ühed ja samad 20 gümnaasiumi (A.Karis)


G mnaasiumil petajate edasi ppimine 2006 2008

Gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine 2006-2008


Riigi roll kooliv rgu optimeerimisel

Riigi roll koolivõrgu optimeerimisel

  • Adekvaatne ja võrreldav info maakonniti:

    • Õpilaste arvud, prognoos

    • Õpiränne vallas, valdade vahel, maakonnaülene

    • Õpetajate arvud, prognoos

    • Koolivõrgu prognoos kriteeriumidele tuginedes

  • Kokkulepped põhimõtetes, kriteeriumides, indikaatorites, erandites

    • Ekspertrühma ülesanne, töö jätkub

  • Gümnaasiumipiirkonnad kinnitab valitsus

  • Riik tagab kvaliteedi koolituslubade kaudu


Pgs i eeln us

PGS-i eelnõus

  • Gümnaasium defineeritakse õppekava võimekuse kaudu

  • Minimaalne suurus 120 õpilast saadud tagasiarvestusega, lähtudes teadmisest, kui palju on tarvis õpilasi, et seda kvaliteetselt korraldada

  • Igas maakonnas peab olema vähemalt 1 gümnaasium


Ajaline graafik lahutamisele leminekul

Ajaline graafik lahutamisele üleminekul

  • 01.06.2011 esitatavad KOVid ettepanekud gümnaasiumipiirkondade moodustamiseks HTMile

  • 01.09.2011  VV kehtestab gümnaasiumipiirkonnad

  • 01.01.2012 KOVid esitavad koolitusloa taotlused

  • 01.03.2012 koolitusload väljastatud (pilt selge) – vanemaid teavitatakse, kui gümnaasium tähtajatut koolitusluba ei saanud.

  • 01.09.2013 tegevust jätkavad gümnaasiumid, kellele väljastatud tähtajatu koolitusluba ja ka need, kellele väljastatud tähtajaline (kuni 2015. 1. September)

  • 1.09.2015 jätkavad tegevust vaid tähtajatute koolituslubadega gümnaasiumid


Pgs i eeln ust

PGS-i eelnõust

  • Kuni 2013. aasta 31. augustini võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena, kusjuures ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumis ei pea õpe toimuma kõigil põhikooli kooliastmetel


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Enne käesoleva seaduse jõustumist munitsipaalkoolidele väljastatud koolitusload õppe läbiviimiseks gümnaasiumis loetakse kehtetuks alates 2013. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade väljastamisel gümnaasiumidele lähtutakse § 13 alusel kehtestatud gümnaasiumipiirkondadest ja  maksimaalsest munitsipaalgümnaasiumide arvust gümnaasiumipiirkondades ning teistest käesoleva seadusega sätestatud koolitusloa väljastamist tingimustest


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Tegutsevale koolile väljastatakse pidaja taotlusel uus tähtajatu koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, kui  gümnaasiumipiirkonda kuuluvad vallad ja linnad on kokku leppinud selle kooli tegevuse jätkamises gümnaasiumina ja on volikogu otsusega andnud oma nõusoleku koolitusloa taotlemiseks.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Tegevuse jätkamiseks gümnaasiumina peale 2013. aasta 31. augustit, tuleb kooli pidajal esitada koolitusloa taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks

  • Haridus- ja teadusminister vaatab koolitusloa taotlused läbi hiljemalt 2012. aasta 1. märtsiks

  • Kui koolile ei ole 2012. aasta  1. märtsiks väljastatud tähtajatut koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, peab kooli pidaja teavitama sellest õpilasi ja vanemaid ja kooli sisseastujaid


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • (3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsenud üldkeskhariduse omandamist võimaldavale munitsipaalkoolile, mille osas gümnaasiumipiirkonda kuuluvad vallad ja linnad ei ole kokku leppinud  tegevuse jätkamises gümnaasiumina peale 2013. aasta 31. augustit, väljastatakse pidaja taotlusel tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni kaks aastat, kui pidaja on vastava taotluse esitanud enne 2012. aasta 1. jaanuariks

  • Kooli puhul, millele on käesoleva lõike alusel väljastatud tähtajaline koolitusluba õppe läbiviimiseks gümnaasiumis, võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena kuni 2015. aasta 31. augustini. Käesolevas paragrahvis kirjeldatud kooli gümnaasiumiastmele ei tohi peale 2013. aasta 1. aprilli uusi õpilasi vastu võtta.


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • (5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse § x lõikes x sätestatud gümnaasiumipiirkonnad 2011. aasta 1. septembriks

  • Gümnaasiumipiirkondade määramisel arvestab Vabariigi Valitsus valdade ja linnade volikogude tehtud ettepanekutega gümnaasiumipiirkondade moodustamise kohta, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud enne 2011. aasta 1. juunit

  • Vabariigi Valitsus võib gümnaasiumipiirkondade kehtestamisel kalduda kõrvale valdade ja linnade ettepanekutest, kui see on oluline tasakaalustatud gümnaasiumide võrgu kujundamise seisukohalt.


Riigi roll kooliv rgu optimeerimisel1

Riigi roll koolivõrgu optimeerimisel

  • Adekvaatne ja võrreldav info maakonniti:

    • Õpilaste arvud, prognoos

    • Õpiränne vallas, valdade vahel, maakonnaülene

    • Õpetajate arvud, prognoos

    • Koolivõrgu prognoos kriteeriumidele tuginedes

  • Kokkulepped põhimõtetes, kriteeriumides, indikaatorites, erandites

    • Ekspertrühma ülesanne, töö jätkub

  • Gümnaasiumipiirkonnad kinnitab valitsus

  • Riik tagab kvaliteedi koolituslubade kaudu


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

http://mv.viljandimaa.ee


Sisu v i vormi muutus m ningaid tendentse

  • Tänan kuulamast!

http://mv.viljandimaa.ee


  • Login