Riigikontrolli audit keskkonnaprojektide rahastamine sa keskkonnainvesteeringute keskus kaudu
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 17

Riigikontrolli audit “Keskkonnaprojektide rahastamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu" PowerPoint PPT Presentation


  • 80 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Kas keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha jaotussüsteem on läbipaistev ja tagab eraldatud raha sihipärase ja tulemusliku kasutamise? Peakontrolör Tarmo Olgo 25.10.2008. Riigikontrolli audit “Keskkonnaprojektide rahastamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu".

Download Presentation

Riigikontrolli audit “Keskkonnaprojektide rahastamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu"

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Riigikontrolli audit keskkonnaprojektide rahastamine sa keskkonnainvesteeringute keskus kaudu

Kas keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha jaotussüsteem on läbipaistev ja tagab eraldatud raha sihipärase ja tulemusliku kasutamise?

Peakontrolör Tarmo Olgo

25.10.2008

Riigikontrolli audit “Keskkonnaprojektide rahastamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu"


Auditeeritud valdkonna levaade

Auditeeritud valdkonna ülevaade

Keskkonnatasude seadus näeb ette, et keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuv tulu suunatakse sihtotstarbeliselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle kaudu toetatakse looduskeskkonna säilitamisele ja parandamisele suunatud projekte.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse asutajaõigusi teostab Rahandusminister.


Riigikontrolli audit keskkonnaprojektide rahastamine sa keskkonnainvesteeringute keskus kaudu

Raha

  • Aastatel 2000–2007 on KIK toetanud üle 10 000 keskkonnaprojekti kogusummas 3,3 miljardit krooni.

  • 2007. aastal eraldas KIK toetust 1392 projektile kogumaksumusega ligi 686 miljonit krooni.


Keskkonnaprojektide rahastamine perioodil 2005 2007 suurenes 1 5 korda

Keskkonnaprojektide rahastamine perioodil 2005-2007 suurenes 1,5 korda


Suure osa kiki toetustest saab keskkonnaministeerium

Suure osa KIKi toetustest saab Keskkonnaministeerium

KIKist on toetust saanud põhiliselt ministeeriumi ning keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega seotud valitsemisala projektid.


Keskkonnatasudest laekuva raha jaotuse korraldus

Keskkonnatasudest laekuva raha jaotuse korraldus

  • Kuigi KIK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv iseseisev juriidiline isik, on KIKile eraldatud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise suunamisel keskkonnatasude seaduse kohaselt keskne roll keskkonnaministril.

  • Rahandusministeerium on KIKi suhtes küll valitsev ministeerium, aga tal ei ole sellest valdkonnast ülevaadet ning järelevalvetoiminguid ta selles valdkonnas ei teosta.

  • Raha sihtotstarbelist kasutamist korraldavad riigi sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.


Keskkonnatasudest laekuva raha jaotuse korraldus1

Keskkonnatasudest laekuva raha jaotuse korraldus


Auditi p hik simused

Auditi põhiküsimused:

  • Kas keskkonnatasudest laekuvate rahade jaotussüsteem on läbipaistev ja tagab rahade sihipärase ja tulemusliku kasutamise?

  • Kas KIK sisekontrollisüsteem toimib selliselt, et on tagatud keskkonnaprojektideks eraldatud rahade sihipärane ja tulemuslik kasutamine?


Kas keskkonnatasudest laekuvate rahade jaotuss steem on l bipaistev

Kas keskkonnatasudest laekuvate rahade jaotussüsteem on läbipaistev?

Hindamiskriteerium:

  • Keskkonnatasudest laekuvat raha jaotatakse keskkonnavaldkondade vahel selgete põhimõtete alusel ning valdkonna rahastamise ulatuse määramisel lähtutakse Eesti keskkonnastrateegiast ning keskkonnategevuskavast.

  • Keskkonnavaldkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamine toimub vastava ala spetsialistide poolt ühetaoliste ja selgete reeglite alusel, tagades projektide hindamise sõltumatuse


Keskkonnavaldkondade vahelise rahastamise proportsioonide m ramine

Keskkonnavaldkondade vahelise rahastamise proportsioonide määramine.

  • Keskkonnavaldkondade rahastamise proportsionaalse jaotuse ja keskkonna arengukavade vaheline seos ei ole jälgitav

  • Valdkondade rahastamisettepaneku koostamise käik on läbipaistmatu. Ettepaneku koostamiseks puuduvad ministeeriumis selged põhimõtted ja ühtsed reeglid

  • Rahastamisettepanekute tegemisel lähtutakse valdkonna eelmiste aastate osakaalust ning ministeeriumi valitsemisalale pandud riiklikest keskkonnakaitsealastest kohustustest, mida peab täitma, kuid milleks ei ole riigieelarvest raha ette nähtud ja/või mida on varasematel perioodidel rahastatud KIKist projekti­põhiselt.


Rahastatavate projektide hindamine keskkonnaministeeriumis

Rahastatavate projektide hindamine Keskkonnaministeeriumis

Auditi tulemusel leiti:

  • Projektitaotlusi hindavad hindamisrühmad ühetaoliste hindamiskriteeriumite alusel.

  • Hindamisrühmad on komplekteeritud KKMi ja selle valitsemisala ametnikest. Ministeeriumi väliseid osapooli ei kaasata.

  • Projektitaotluste hindamise sõltumatus ei ole alati tagatud. Projektide hindajad hindavad iseenda koostatud projekte.

  • Ministeeriumis puuduvad kontrollisüsteemid hindamisrühmade töö üle.


Miks on keskkonnaministeeriumi valitsemisala toetamine kikist taunitav

Miks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisala toetamine KIKist taunitav?

Ministeeriumi toetamine KIK-st:

  • hägustab keskkonnaministri vastutust keskkonnavaldkonna korraldamise eest ning võimaldab ministril katta olulise osa ministeeriumi valitsemisala kuludest ministeeriumi eelarve väliselt

  • muudab ministeeriumi eelarve läbipaistmatuks, kuna osa tegevusi ja nende täitmiseks vajalikke kulutusi jäävad eelarves kajastamata

  • tekitab põhjendamatut bürokraatiat ja lisakulutusi. Ametnike aeg kulub projektide koostamisele ja nende hilisemale hindamisele. Looduskaitsekeskuse hinnangul kulub selleks ligi 1mln krooni aastas

  • vähendab ministeeriumiväliste projektide võimalusi saada KIK-st toetust. Ministeeriumi ja ministeeriumi välise projekti konkureerimisel soosib süsteem ministeeriumi projekte.

  • halvendab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste eelarve distsipliini. KIKist rahastatavate tegevuste planeerimisse suhtutakse pealiskaudselt ning ei peeta kinni KIKi esitatud nõuetest.


Toetuste eraldamine ja j relevalve kik s

Toetuste eraldamine ja järelevalve KIK-s

Hindamiskriteerium

  • On tagatud kõigi rahastatavate projektide ühetaoline kohtlemine, rahastamiseks tehtud otsuste üheselt mõistetavus ning kogu protsessi läbipaistvus.

  • Projektide rahastamist reguleerib KIK nõukogu kehtestatud finantseerimiskord


Toetuse eraldamine ja j relevalve kik st

Toetuse eraldamine ja järelevalve KIK-st

Auditi tulemusel leiti:

  • Projekte rahastatakse sageli erinevalt nõukogu kehtestatud finantseerimiskorrast.

  • Alati ei olnud järgitud: rahastamise ajalist piirangut; maksegraafikuid;nõudeid projektide rahastamiseks tehtavate ettemaksete suuruse kohta.

  • Rahastatud kulud ei vastanud mõnel juhul abikõlblike kulude määratlusele

  • Projektide kohapealne kontrollimine ei andnud sageli kindlust, et projektikulud vastavad tegelikkusele


Keskkonnatasudest laekunud rahade m ju keskkonnale

Keskkonnatasudest laekunud rahade mõju keskkonnale

Hindamiskriteerium

  • Keskkonnatasude kasutamise mõju hinnatakse ning avalikkusel ja keskkonnapoliitikaid rakendavatel ametkondadel on tagasiside selle kohta, kas rahakasutuse kohta tehtud otsused on õiged.

  • Iga projekti lõppemisel hinnatakse projekti tulemuste ja keskkonnamõju vastavust lubatule.


Projektide tulemuslikkusele on v he t helepanu p ratud

Projektide tulemuslikkusele on vähe tähelepanu pööratud

Auditi tulemusel leiti

  • keskkonnaprojektidega saavutatud tulemusi ei hinnata, mistõttu ei ole teada kuidas on projektide rahastamine aidanud kaasa arengukavad kehtestatud keskkonnaeesmärkide täitmisele

  • projekti lõppemisel tuleb anda aru projekti kuludest, kuid mitte projekti keskkonnamõju vastavust lubatule

  • puuduvad reeglid keskkonnatasudest rahastatud projekti mõju hindamiseks pärast projekti lõppemist.


Olulised otsustuskohad

Olulised otsustuskohad:

  • Lõpetada Keskkonnaministeeriumi põhitegevuse rahastamine KIK-st, tagades ministeeriumi põhitegevuse stabiilse rahastamise riigieelarvest

  • Määrata Keskkonnaministeerium KIK asutajaõiguste teostajaks

  • Kaaluda KIK likvideerimist iseseisva juriidilise isikuna pärast 2013. aastat ning panna sihtasutuse ülesannete täitmine kohustuseks mõnele olemasolevale või vajaduse korral selleks otstarbeks loodavale Keskkonnaministeeriumi asutusele


  • Login