Vii termoregulatsioon
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 12

VII TERMOREGULATSIOON PowerPoint PPT Presentation


  • 73 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

VII TERMOREGULATSIOON. Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: 1. Väike rasvakiht 2. Karvkatte puudumine 3. Higinäärmed kogu keha nahas. HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Kuidas tekib meie soojus ?. soojus. valk.

Download Presentation

VII TERMOREGULATSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Vii termoregulatsioon

VII TERMOREGULATSIOON

Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks:

1. Väike rasvakiht

2. Karvkatte puudumine

3. Higinäärmed kogu keha nahas.

HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise.


Kuidas tekib meie soojus

Kuidas tekib meie soojus?

soojus

valk


K ik rakud toodavad sooja

Kõik rakud toodavad sooja

Millised rohkem?

Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30o C.

Miks saabub surm 42 – 44o C juures?

Miks tõuseb palavik?

Miks kiskjad ei higista?


Vii termoregulatsioon

Lisalugemine

Temperatuur: temperatuurishoki geenid.

Kui organismi väliskeskkonna temperatuur tõuseb, sünteesitakse kiiresti terve rida valke, mis aitaksid raku sisemust stabiliseerida, vältida valkude degradeerumist. Temperatuurishoki mõjul sünteesitud valke nimetatakse “heat-shock” valkudeks (HSP). HSP-sid leidub nii prokarüootsetes kui ka eukarüootsetes  organismides: E. coli ja Drosophila HSP-d on 40 – 50% ulatuses identsed.

 HSP valkude regulatsioon on kontrollitud transkriptsiooni tasemel. Temperatuuri tõus indutseerib otseselt vastavate geenide transkriptsiooni. Drosophila HSP70 on 70 kD suurune valk, mis on kodeeritud kahe geenide perekonna poolt, mis paiknevad ühes autosoomidest. Kokku on neid geene 6 koopiat. Kui väliskeskkonna temperatuur tõuseb üle 33°C, nagu see võib juhtuda kuumadel suvepäevadel, aktiveeritakse HSP70 geenide transkriptsioon. Transkriptsiooni aktiveerib valk HSTF (Heat-ShockTranscriptionFactor), mis temperatuuri tõusu korral on alternatiivselt fosforüleeritud. DNA järjestusi, kuhu HSTF seondub, nimetatakse HSE-deks (heat-shockresponseelements).


Ix treeningu f sioloogia

IX TREENINGU FÜSIOLOOGIA

Lihastel on 3 ATP allikat:

  • ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks)

  • ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek)

  • ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel


Vii termoregulatsioon

Maratonijooksja ja sprinter


Gl kogeeni laadimine

Glükogeeni laadimine

Kestvuspingutuseks:

6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku

(mitte süsivesikuid), et glükogeen ära kulutada.

3 – 0 päeva enne võistlusi: süüa süsivesikuid, et tekiks glükogeen.


L hiajalised vastused f silisele pingutusele

Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele:

  • Südame töö ..., sest…

  • Hingamine ..., sest …

  • Vereringe nahas ..., sest …

  • Soolad ja vesi ..., sest …

  • Glükogeen ..., sest …

http://farm4.static.flickr.com/3269/3118008370_d40ff62664.jpg


Treeningu pikaajaline m ju

Treeningu pikaajaline mõju:

  • Südamelihas ...

    2. Veresooned ...

    3. Kopsumaht ...

    4. Lihased suurenevad, sest...

    5. Mitokondrite arv lihastes..

    6. Verekapillaaride arv ...

    7. Erütrotsüütide arv...


Vii termoregulatsioon

Keerukad koordinatsiooni harjutused arendavad aju.


  • Login