Bijurgunn ja lubav potentsipuu -  ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 13

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst PowerPoint PPT Presentation


  • 83 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst Toomas Kukk, taimenimede komisjoni esimees [email protected] Eestikeelsete taimenimede komisjon Eesti looduseuurijate seltsi juures. Taimenimede komisjon on asutatud kas 1907 või 1912.

Download Presentation

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Bijurgunn ja lubav potentsipuu - ülevaade eestikeelsete taimenimede komisjoni tööst

Toomas Kukk, taimenimede komisjoni esimees

[email protected]

Eestikeelsete taimenimede komisjon Eesti looduseuurijate seltsi juures

Taimenimede komisjon on asutatud kas 1907 või 1912


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Esimene üleskutse rahvapäraste taimenimede kogumiseks ilmus ajalehes Postimees nr. 91, vana kalendri järgi 21. aprillil 1907, avaldaja

Eesti üliõpilaste seltsi loodusteaduse osakond


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

1912. aasta kevadel avaldas EÜSi loodusteaduse osakond “Üleskutse taimeteaduse oskussõnade asjus”

1918. ilmus Kodumaa taimed I. Jagu: Õistaimed – peale kodumaiste liikide oli nimetatud ka aiataimi, kokku 2227 liiki, esimeses lisas hulga tuttavamate ja sagedamate “wõõra maa” taimede, 371 liiki, nimed eesti, vene ja ladina keeles. Nelja aasta jooksul peeti üle saja koosoleku, koos istuti üle 270 tunni ja tulemus oli 138-leheküljeline ladina-, eesti-, saksa- ja venekeelse registriga teos.

1928 ilmus Eesti kirjanduse seltsi toimetustes “Eesti taimede nimestik”, mille koostas Teodor Nenjukov. Komisjoni põhimõtteiks oli 1) mõistetele vastav täpsus ja 2) eesti keelele omane tuletusviis.

1929 ilmus botaanika oskussõnastik


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

1938 Eesti looduste päeval moodustati uus komisjon taimenimede revideerimiseks, esimeheks valiti Karl Eichwald. Palvekiri looduseuurijate seltsi juhatuse 100 kr toetuse saamiskes.


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Taimenimede komisjoni on aegade jooksul kuulunud nii botaanikuid, teisi loodusteadlasi, aednikke kui ka filolooge

Aleksander Audova, Hendrik Bekker, Artur Luha, F. Pormeister, Hugo Kaho, Teodor Lippmaa, Gustav Vilbaste, Karl Eichwald, August Vaga, Erast Parmasto, Maret Kask, Viktor Masing, Aleksei Paivel, Jaak Palumets jpt.

Keeleteadlasi on komisjonis läbi aegade olnud kolm:

Johannes Voldemar Veski, komisjoni algusest kuni oma surmani 1968

Eduard Vääri, 1960ndatest kuni 2005

Sirje Mäearu, alates 2005. aastast


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

taimenimede komisjon 2008:

Erich Kukk, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, kuraator

Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja, Eesti maaülikooli botaanika osakonna vanemkuraator

Urmas Laansoo, Tallinna botaanikaaed, metoodik

Sirje Mäearu, Eesti keele instituut, vanemkeelekorraldaja

Ülle Reier, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond, teadur

Sulev Savisaar, FIE, aednik

Kersti Tambets, Tartu ülikooli botaanikaaed, botaanik


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Taimenimede andmebaasi kasutajad ja uute taimenimetuste vajajad

* tõlkijad: käsiraamatud, ilukirjandus, filmid, õigustõlkekeskus jt.

* toimetajad, ajakirjanikud

* taimede müüjad, kasvatajad, botaanikaaiad

* üliõpilased, botaanikud jt.


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Taimenimede komisjon peab koosolekuid 4–7 korda aastas, üks koosolek 4–5 tundi, suur osa tööst tehakse e-posti listis

Komisjoni otsused jäädvustatakse pabernimekirjadena ja EXCELi failina, mis komisjoni liikmetele pärast koosolekut kinnitamiseks saadetakse, nimed jõuavad umbes paari nädala jooksul pärast koosolekut veebi http://www.ut.ee/taimenimed/

Taimenimedel on vasteks ladinakeelne teaduslik nimetus. Teistes keeltes nimetusi on taimenimede komisjon kasutanud eestikeelse vaste väljamõtlemisel. Andmebaasis on ligikaudu 17 000 nimerida, selle hulgas on lisaks liikidele ka taimeperekondi ja -sugukondi.


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Kuidas moodustada uus nõuetekohane eesti vaste teadusnimele?

Neli põhilist moodust:

teadusnime translitereerimine, mugandamine vastavalt eesti keele struktuurile

näiteks aaloe, begoonia, bensoestüüraks, Blecheri ehhinoodor

nimetõlkimine võõrkeeltest (ladina, vene, inglise, saksa, vm.) arvestades nendes keeltes eelistatud epiteete, samuti taime iseloomulikke tunnuseid, levikut ja kasvukohta, kasutusviisi

näiteks jalgleht (Podophyllum)

nimeülevõtmine: taime kodumaal kasutatava ja rahvusvahelisse keelepruuki läinud nime võtmine võõrsõnana eesti keelde

näiteks soola-anabass ehk bijurgunn, kakiploomipuu, kepi-vengepuu

uue nime loomine või tuletamine eestikeelsete sõnatüvede liitmise või tuletusliidete kasutamise teel, samuti kasutusviisi jm. omaduste järgi

näiteks püharbik, lubav potentsipuu, jaagupõõsas, virvekäpp


Bijurgunn ja lubav potentsipuu levaade eestikeelsete taimenimede komisjoni t st

Taimenimetuste mõningad erinevused üldkeelest:

* Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid on suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk

* kohanimed on väikese algustähega ning kirjutatakse (seetõttu) häälduspäraselt, näiteks mississippi tseltis, kuid on ka erandeid, näiteks nizza märtsikelluke 

* komisjoni otsuse järgi on kasutajal vabadus pruukida taimede liiginimedes nii vorme "-õiene" kui ka "-õieline" (õiged on näiteks nii suureõieline kui ka suureõiene), "-hambaline" ja -"hambane", "-ogaline" ja "-ogane", "-viljaline ja -viljane", "väikeseõieline" ja "väikseõiene" jne.


  • Login