Tõlkijakoolitus Tallinna Ülikoolis Eurokeele uurimissuunad – mis tehtud, mis teoksil

1. Tõlkijakoolitus Tallinna Ülikoolis Eurokeele uurimissuunad – mis tehtud, mis teoksil

2. KIRJALIK TÕLGE • praktiline tõlkimine • kujundatakse välja strateegiad erinevate tekstitüüpide tõlkimiseks • terminoloogia • tõlketehnika tundmaõppimine

3. Tõlkimine toimub eesti keelde ja eeldame pigem head eesti keele oskust kui suurepäraseid teadmisi võõrkeeles.

4. ÜLDEESMÄRK • luua eeldused kujuneda professionaalseks tõlkijaks • tõsta tõlkija eriala prestiiži ühiskonnas • parandada avaldatavate tõlgete kvaliteeti

5. PEALE LÕPETAMIST Võimalus töötada: • kohalike või rahvusvaheliste tõlkebüroode juures • suurte organisatsioonide tõlkeosakondades • kirjastustes • FIE-na või oma bürood juhtides

6. VASTUVÕTUTINGIMUSED • bakalaureusekraad mistahes erialal • väga hea emakeele valdamine • hea võõrkeele oskus ja rahuldav inglise keele oskus • väga hea kirjalik väljendusoskus • analüüsivõime ja loogiline mõtlemine • üldteadmised ja motivatsioon

7. Eurokeele teemadel kaitstud magistritööd Tuuli Hallang „Tõlketüübid õigustõlke ajaloos empiirilise sissevaatega Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimisse” Kaitstud aastal 2005 Juhendaja Hille Saluäär

8. Töö koosneb neljast osast: • esimeses antakse ülevaade õigustekstide eripärast ja nende asetusest tekstitüpoloogias • teises kirjeldatakse õigustõlke ajalugu • kolmandas räägitakse Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise praktikast • neljandas kirjeldatakse läbiviidud empiirilist uurimust Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise kohta

9. Töö eesmärk • selgitada välja, kas tõlked on pigem sõnasõnalised või pigem idiomaatilised • kas eri keeltes on kasutatud sama tõlketüüpi

10. Uurimuse läbiviimiseks koostas autor järgmise korpuse: • Euroopa Komisjoni määrused, mille tekstid ja tõlked on avaldatud Euroopa Liidu veebilehel EUR-Lex (http://europa.eu.int/eur-lex/lex/en/index.htm) ajavahemikul 01.01. - 21.01.2005 (välja on jäetud lisad): • 18 ingliskeelset määrust (40 lehekülge, 11 401 sõnet) • tõlked eesti keelde (41 lehekülge, 8 717 sõnet) • tõlked saksa keelde (42 lehekülge, 10 625 sõnet) • tõlked soome keelde (40 lehekülge, 8 469 sõnet) • korpuse üldmaht on 39 212 sõnet

11. Järeldused • lausete arvu võrdlemisel selgus, et eesti tõlkijad on originaali laused tõlkinud üks-ühele • saksakeelsetes tõlgetes leidus kaks erinevust: ühel korral oli kolm lauset tõlgitud kaheks ja ühel korral üks lause kaheks • soomekeelsetes tõlgetes oli muudatusi viis. Kõigil viiel korral on originaali ühelauseline lõik tõlgitud soome keelde kahe lausena. Neli muudatust on tehtud preambulis ning üks regulatiivosas

12. funktsionaalsete sõnade tõlkimisel on originaali kõige rangemalt järginud eesti tõlkijad ja kõige vabamalt on suhtunud soome tõlkijad • eestikeelsetes tõlgetes oli funktsionaalsete sõnade väljajätte 14 korral • saksa keeles 18 korral • soome keeles 24 korral

13. Ingrid Hinojosa “Terminoloogiline adekvaatsus õigusaktide tõlgetes Euroopa Ühenduse toiduvaldkonna õigusaktide näitel” Kaitstud aastal 2006 Juhendaja Hille Saluäär

14. Töö koosneb kolmest osast • esimeses osas on antud lühike ülevaade oskuskeelest ja selle osast õigusaktide keeles • teine osa sisaldab lühiülevaadet Eesti liitumisläbirääkimistest Euroopa Liiduga • kolmanda peatüki juhatab sisse ülevaade toiduvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, nende eripärast ja tõlkimisest ning sisaldab uurimust Euroopa Ühenduse toiduvaldkonda reguleerivate õigusaktide tõlgete kohta

15. Töö eesmärk • selgitada välja, mis on adekvaatsus õigusaktide terminite tõlkimisel • mida tuleb tõlkimisel silmas pidada, et tulemuseks oleks tõlkes adekvaatne terminivaste • põhjendatakse, miks on adekvaatsete terminivastete leidmine õigusaktide tõlkimisel oluline

16. Järeldused • uurimuses toodud näidete põhjal võib öelda, et terminite tõlgetes on terminitele esitatud nõudeid rikutud Võimalikud põhjused: • tõlkija asjatundmatus, mis tähendab ka, et tõlkija ei ole osanud kasutada ja analüüsida olemasolevaid materjale • tõlkimisel on segadust tekitanud lähedased mõisted ja teiste valdkondade õigusaktides kasutusel olevad samakujulised terminid

17. Kadi Mihkla “Võõrsõnad Eesti õigusaktides ja Euroopa Liidu õigusaktide tõlgetes” Kaitstud 2010 Juhendaja Hille Saluäär

18. Töö koosneb kolmest osast • töö esimeses osas antakse ülevaade oma- ja võõrsõnade kasutamisest eestioskuskeeles • töö teises osas tuleb juttu võõrsõnaga tõlkimise probleemidest • töö kolmas osa sisaldab uurimust struktuuritoetusi käsitlevate ELiõigusaktide tõlgete ja Eesti õigusaktide kohta. Analüüsitakse võõrterminite asendamist uute omasõnaliste terminitega ja kas oma-võõrsõna sünonüümiapuhul eelistatakse oma- või võõrterminit (termini innovatsioon näitel).

19. Töö eesmärk • uurida, kuidas on rakendatud arusaadavuse aspekti, lähtudes oma-ja võõrsõna valikust • võrreldakse võõrsõnade esinemist ELi tõlgitud õigusaktides ja sama valdkonnariiklikes õigusaktides • analüüsitakse valikuid konkreetsete näidete varal Võrdluse aluseks on võetud struktuurifondide kodulehel avaldatud Euroopa Liiduõigusaktide tõlked ja sama valdkonna Eesti õigusaktid.

20. Järeldused Piiratud parameetrite alusel tehtuduurimusestselgus, et: • ELi õigusaktide tõlked ja riigiõigusaktid on väga sarnased võõrsõnade kasutussageduse poolest.

21. Koostamisel olevad eurokeele teemalised magistritööd • Mariliis Tamm “Euroopa Liidu keskkonnaalase terminoloogia loome” Juhendajad: Katrin Hallik, Katre Kasemets • Liisa Lokke “Õiguskeele maailm” Korpusmeetodit kasutades keeles esinevate spetsiifiliste nähtuste välja toomine õiguskeeles.

22. Koostamisel olevad eurokeele teemalised magistritööd • Heidi Saar “ELi institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste nimede kasutuse järjepidevus inglise, eesti, soome, rootsi ja taani keeles Euroopa Liidu kodulehe näitel” Juhendaja Hille Saluäär

23. Koostamisel olevad eurokeele teemalised magistritööd • Nele Otto. “Eurokeele paratamatused” Juhendaja Hille Saluäär Magistritöö uurib nõudmisi, mida täites ei saa järgida eesti keele head kasutust ja tava.