Aare Vabamägi, nõunik

1. Komisjoni talituste seisukoht ajavahemiku 2014–2020 partnerluslepingu ja programmide väljatöötamise kohta Eestis Aare Vabamägi, nõunik

2. Eesmärk • Suunata majandus tagasi püsiva kasvu teele. Kriisist väljumise strateegia eeldab riigi majanduskasvu tõhustavaid struktuurireforme ning kasvule ja töökohtade loomisele suunatud investeeringuid. • Ühise strateegilise raamistiku fondidel suur osa jätkusuutliku kasvu ning suurema tööhõive ja konkurentsivõime saavutamisel ning vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähendamisel liidu ülejäänud osadega. • Ühise strateegilise raamistikiga hõlmatud ELi fondid, st Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

3. Fondide eesmärk • Ühise strateegilise raamistiku fondide eesmärk on edendada konkurentsivõimet ja lähenemist õigete riigipõhiste investeerimispõhimõtete kehtestamise teel. Kulutused tulebüldiselt ümber suunata teadusuuringutesse ja innovatsiooni, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamisse, kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse, kvaliteetseid töökohti ja sotsiaalset ühtekuuluvust soodustavatesse kaasavatesse tööturgudesse, suurema tootlikkuse saavutamisse, kliimamuutustega seotud eesmärkide ühtlustamisse ning üleminekusse ressursitõhusale, vähese CO2-heitega majandusele.

4. Fondide kaasamine • Ühise strateegilise raamistiku fondid kujutavad endast seega olulist avaliku sektori investeeringute allikat ning toimivad majanduskasvu ja töökohtade loomisel katalüsaatorina, võimendades investeeringuid infrastruktuuri ja inimkapitali, ning tõhusa vahendina, millega toetatakse Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiste soovituste rakendamist.

5. EL Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohtasoovitabEestil võtta ajavahemikus 2012–2013 järgmisi meetmeid: • 1. Säilitada usaldusväärne eelarveseisund, rakendades väljatöötatud eelarvekavasid, tagades keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise hiljemalt 2013. aastaks ja kindlustades kulueesmärgist kinnipidamise. Täiendada kavandatud tasakaalus eelarve nõuet rohkem siduvate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames, jätkata avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamist ja tugevdada võitlust varimajandusega. • 2. Parandada tööstiimuleid, ühtlustades sotsiaaltoetuste süsteemi ning suurendades invaliidsus-, töötus- ja vanemahüvitiste määramise paindlikkust, tagades samal ajal piisava sotsiaalkaitse. Parandada sotsiaalteenuste osutamist, suunates samal ajal paremini pere- ja vanemahüvitisi ning tühistades sellised lastega seotud tulumaksuvabastused, mis ei ole otstarbekad. Suurendada noorte ja pikaajaliste töötute osalust tööturul. • 3. Siduda haridus ja koolitus tõhusamalt tööturu vajadustega ning edendada ettevõtete ja haridusasutuste koostööd. Suurendada madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi saada parem juurdepääs elukestvale õppele. Edendada teadustegevuse ja innovatsiooni süsteemide eelistamist ja rahvusvahelistamist. • 4. Parandada energiatõhusust, eelkõige hoonetes ja transpordisektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega, kaaludes ka selliseid stiimuleid nagu sõidukite maksustamine. Edendada taastuvenergia kasutamist, sealhulgas ajakohastades infrastruktuuri ja õigusakte. Jätkata piiriüleste ühenduste väljatöötamist, et kaotada turu suhteline isoleeritus. • 5. Suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust, parandades samal ajal nende tõhusust ning tagades teenuste tõhusa osutamise, eeskätt neile tugevamate ühinemis- või koostööstiimulite pakkumise kaudu. Ettepanekud asjakohasteks reformideks tuleks teha mõistliku aja jooksul.

6. Eesmärk • Käesoleva seisukoha eesmärk on kujundada raamistik komisjoni talituste ja Eesti vahelisele dialoogile partnerluslepingu ja programmide ettevalmistamise kohta, mis algas 2012. aasta sügisel. Dokumendis on täpsemalt kirjeldatud peamisi Eesti ees seisvaid probleeme ja tutvustatud komisjoni talituste esialgseid seisukohti seoses majanduskasvu suurendavate riiklike kulutuste põhiliste rahastamisprioriteetidega Eestis.

7. Eesti probleemid • Reformide elluviimisel tehtavad jõupingutused ei ole piisavad: jätkuvalt halvavad konkurentsivõimet suhteliselt nõrk innovatsioonisüsteem ning oskuste mittevastavus nõudlusele. Väikesed investeeringud transpordi- ja energiainfrastruktuuri nii riigisisesel kui ka piiriülesel tasandil piiravad kaupade ja tootmistegurite liikuvust. Töötus on jätkuvalt suur ja võib püsida sel tasemel veel mõnda aega. Energiamahukus on üks suurimaid ELis, samuti esineb lünki keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel. • Majandusareng on koondunud valdavalt Põhja-Eestisse, eeskätt Tallinna ümbrusse. Põhja-Eesti tööhõive ja sissetuleku näitajad ületavad riigi keskmist. Majandus- ja tööturuprobleemid on teravaimad Kirde-Eestis. Võttes arvesse märkimisväärseid erinevusi piirkondade vahel ja selliste erinevuste suurenemist Eestis praegusel programmitöö perioodil, kutsutakse riiki üles mõtlema selle üle, kuidas ta kavatseb selliste piirkondlike erinevustega toime tulla.

8. Eesti probleemid • Vaatamata üldisele majandusarengule esineb tõsiseid struktuurseid probleeme, mis tuleb Eesti majanduse arukamaks, jätkusuutlikumaks ja kaasavamaks muutmiseks lahendada. Eesti edusammude analüüsist 2020. aasta riiklike eesmärkide täitmisel ilmnevad lüngad peaaegu kõikides valdkondades ning eelkõige seoses riigi kulutustega teadusuuringutele ja innovatsioonile ning tööhõive määraga.

9. Eesti kõige pakilisemad probleemid järgmiste omavahel seotud valdkondadega: • erasektori teadustegevuse tugevdamine ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine; • infrastruktuuri ajakohastamine; • oskustööjõud, kõrge tööhõive tase ja kaasav ühiskond, aga ka keskkonnasõbralik ja ressursitõhus majandus.

10. Riigipõhised soovitused • Vastavalt Eesti riigi ees seisvatele probleemidele pakutakse välja neli vastastikku täiendavat ja tugevdavat rahastamisprioriteeti. Need kajastavad rahastamisvajaduste tähtsust ning võimalikku panust majanduskasvu saavutamisse ja töökohtade loomisesse. Rahastamisprioriteedid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras

11. Rahastamisprioriteedid • Erasektori teadustegevuse tugevdamine ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine • Infrastruktuuri ajakohastamine • Oskustööjõud, parem haridus, kõrge tööhõive ja kaasav ühiskond • Keskkonnasõbralik ja ressursitõhus majandus

12. Eeltingimused rahastamisprioriteetidele. Enne järgmise programmitöö perioodi algust peavad Eesti ametiasutused võtma meetmed vahendite eduka kasutamise eeltingimuste täitmiseks kõikides kõnealustes valdkondades. • Töötama välja Eesti aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegia, mis hõlmab digitaalset kasvu käsitlevat peatükki. Kõnealune strateegia peaks looma sidusa raamistiku suunatud investeeringutele ja ühise strateegilise raamistiku fondide toetusele ning võimendama erasektori teadus- ja innovatsioonikulutusi. • Töötama välja tõenditel põhineva kõikehõlmava riikliku transpordikava, milles on kirjeldatud vajalikke poliitikaalaseid prioriteete ja tulevasi reforme. Strateegia peaks sisaldama kavandatud projektide esitamise süsteemi, sealhulgas tähtsusjärjekorda vastavalt säästvusele ning kõikide asjakohaste juhtimis- ja rakendusorganite juhtimise täiendava tõhustamise korda. • Töötama välja vesiviljeluse strateegilise kava, tõhustama andmete kogumist seoses kalavarude majandamisega ning rakendama liidu kontrolli-, järelevalve- ja jõustamissüsteemi, minnes eelarve otseselt täitmiselt sujuvalt üle koostöös toimuvale haldamisele.

13. Lisa. • Lisas on kirjeldatud tõhusa programmitöö ja rakendamise korraldust ning esitatud hinnang temaatiliste eesmärkidega seotud rahastamisvajadustele ja haldussuutlikkuse konkreetsetele aspektidele.

14. A. Tõhusa programmitöö ja rakendamise korraldus - sobilikum programmide ülesehitus tuleb välja töötada koostöös Eesti sidusrühmadega ja komisjoniga läbi rääkides. • B. Temaatilistele eesmärkidele vastavate rahastamisvajaduste hindamine - Eesti probleemid ja rahastamisprioriteedid on seotud järgmiste temaatiliste eesmärkidega.. • C. Halduskorraldus

16. Näide temaatilise eesmärgi saavutuse soovitusest „Institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine ja tõhusa avaliku halduse tagamine“ osas. • 2012. aasta riigipõhine soovitus nr 1. Jätkata avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamist. • 2012. aasta riigipõhine soovitus nr 5. Suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust, parandades samal ajal nende tõhusust ning tagades teenuste tõhusa osutamise, eeskätt neile tugevamate ühinemis- või koostööstiimulite pakkumise kaudu. Ettepanekud asjakohasteks reformideks tuleks teha mõistliku aja jooksul.

17. EL poolt rõhutatakse, et Eestil on vaja suurendada KOV rahanduslikku võimekust ja kestlikkust. Järgmise rahastusperioodi tarbeks on see seatud eelduseks enamikes eelisrahastuse teemades.