1 / 43

KOPSUHAIGUSED e. PULMONOLOOGIA

KOPSUHAIGUSED e. PULMONOLOOGIA. Toivo Laks. Temaatika. Hingamisteede ja kopsude histoloogia ja anatoomia Hingamisteede ja kopsude füsioloogia Kopsufunktsiooni uurimine

gerodi
Download Presentation

KOPSUHAIGUSED e. PULMONOLOOGIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KOPSUHAIGUSED e. PULMONOLOOGIA Toivo Laks

  2. Temaatika • Hingamisteede ja kopsude histoloogia ja anatoomia • Hingamisteede ja kopsude füsioloogia • Kopsufunktsiooni uurimine • Erinevad hingamisteede ja kopsude haigused - põhjused (etioloogia) - haiguse kulg (patogenees, patofüsioloogia) - sümptomid - diagnoosimine - ravi ja profülaktika • Haigusjuht

  3. Hingamine • Hingamine e. respiratsioon – gaasivahetus, kusjuures hapnik siirdub õhust rakkudesse ja süsinikdioksiid siirdub rakkudest õhku • Kopsude ventilatsioon – õhuvool kopsu alveoolidesse ja sealt välja • Rakuhingamine – rakkude poolt hapniku omastamine koevedelikust ja süsinikdioksiidi loovutamine

  4. Hingamiselundid • Hingamisteed – liigub õhk • Kopsud – toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel

  5. Hingamisteed • Koosnevad: - ninaõõs: haistmisepiteel, õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine - kõrvalurked: mitu, õhku sisaldavad, kaetud epiteeliga, ühendus pisarakanali, kuulmetõrvega - neel: hingamisteed ristuvad seedekanaliga - kõri: koosneb kõhredest, kõripealisest, häälekurdudest, sulgub neelamisel, kõnelemisel, hääle tekitamine - hingetoru, bronhid: torujas-elastsed kõhrelised moodustised ühendades neelu alveoolidega • Histoloogiliselt – mitmekihiline ripsepiteel, mille peamine mehhanism on lima suunamine neelu suunas, kus see alla neelatakse (bakterid hävivad maomahlas)

  6. Kopsud • Paariline elastne elund - koosneb sinna suubuva bronhiharuga sagaratest ja segmentidest • Bronhid lõpevad 0.2 mm alveoolidega, mis on eraldatud sidekoe, silelihaskoe ja samas kulgevate veresoontega • Kopse ümbritseb kahelestmeline membraan – rinnakelme e. pleura, mille vahel on pleuraõõs • Kopsudevaheline ruum on keskseinand, milles paiknevad kõik muud rindkereelundid

  7. Kopsude ventilatsioon • Gaasivahetus välisõhu ja hingamiselundite vahel • Energia saadakse hingamislihaste tööst • Bronhides ja alveoolides on olenevalt hingamisfaasist kas ala- või ülerõhk – sissehingamisfaasis esinev alarõhk põhjustab õhu sissevoolu • Pleuraõõntes on väike alarõhk • Hingamissagedus 12-14 x/min, iga hingetõmme 500 ml. Hingamise minutimaht – 6-7 liitrit • Ventilatsiooni uuritakse – staatiline ja dünaamiline spiromeetria

  8. Staatiline spiromeetria • Inspiratoorne reservmaht: pärast tavalist sissehingamist kopsudesse aktiivselt lisaks sissehingatav õhuhulk (u. 3000 ml) • Ekspiratoorne reservmaht: pärast tavalist väljahingamist kopsudest aktiivselt väljahingatav õhuhulk (u. 1000 ml) • Residuaalmaht: õhuhulk kopsudes pärast maksimaalset väljahingamist (u. 1500 ml) • Vitaalkapatsiteet: õhuhulk, mida pärast maksimaalset sissehingamist on võimalik välja hingata (500+3000+1000=4500 ml) • Totaalkapatsiteet: vitaalkapatsiteet + residuaalmaht (4500+1500=6000 ml)

  9. Dünaamilinespiromeetria • Sekundikapatsiteet (FEV1): peale maksimaalset sissehingamist esimesel sekundil väljahingatav õhuhulk (norm 72-80% vitaalkapatsiteedist) • Ekspiratoorne tippvoolu kiirus (PEF): maksimaalne väljahingamiskiirus • Maksimaalne ventilatsioon: maksimaalne õhuhulk, mis läbib hingamiselundeid võimalikult kiirel ja sügaval hingamisel ühe minuti jooksul • Kopsude komplianss: (= järeleandvus so. antonüüm elastsusele) rõhk rindkereõõnes

  10. Gaasivahetus alveoolides • Õhu ja vere vaheline gaasivahetus põhineb gaaside liikumisel suuremalt osarõhult madalale • Ühe hingetõmbega asendub seitsmendik alveolaarõhust • 1 minutis imendub alveoolidest O2 250 ml (10 mmol) verre ja CO2 200 ml (8 mmol) välisõhku • Alveoolide üldpindala on 100 m2 ja verd on alveoolide seintes üheaegselt 100 ml • O2 läbib teekonna 1 µm: alveooli vedelikukiht ja epiteel, basaalmembraan ja kapillaari endoteel • 99% hapnikust ühineb veres hemoglobiiniga, mis tagab kudede hapnikuvarustuse, CO2 transport kudedest alveoolidesse toimub mitmeti

  11. Hingamise regulatsioon • Piklikaju hingamiskeskus reguleerib kopsude ventilatsiooni säilitades veres püsiva O2 ja CO2 osarõhu • Hingamiskeskust mõjutavad sinna verega kanduvad ained – humoraalne regulatsioon ja närviimpulsid – neurogeenne regulatsioon • Humoraalne: - CO2↑ → hingamine↑ ja vastupidi - O2↓ → hingamine↑. Reageerivad retseptorid paiknevad unearteri ja aordikaare ümbruses • Neurogeenne - Uitnärvi ärrituse ülekanne (lihastöö) kopsude venituselt piklikajju

  12. Ventilatsiooniga seotud termineid • Hüpoksia – hapnikuvaegus • Hüperkapnia – CO2 üleküllus • Asfüksia – üheaegne hüpoksia ja hüperkapnia • Tsüanoos – naha ja limaskestade sinakus, osaliselt O2 kaotanud hemoglobiin on sinakas • Düspnoe – hingeldus • Köha-, aevastus-, haigutus- ja luksumisrefleksid

  13. Kopsuhaigused • Ägedad haigused - äge bronhiit - äge pneumoonia - äge pleuriit • Kroonilised haigused - krooniline pneumoonia (emfüseem) - interstitsiaalsed kopsuhaigused (fibroosid)--- silikoos --- asbestoos --- eksogeen-allergiline alveoliit - bronhiektaasiad - bronhiaalastma - sarkoidoos - kopsuvähk

  14. Äge bronhiit (1) • Etioloogia: 1. viirused,bakterid külmetuse järel, 2. bronhiit teiste nakkuste foonil (nt. leetrid), 3. seened, 4. ärritavad ained (gaasid, tolm) • Patogenees: katarraalne (limaskesta turse) > limane > mädane eritis > nekroos > haavand • Kliinik: 1. köha ja nohu, 2. valu köhimisel ja kurguvalu, 3. rögaeritus, 4. palavik, 5. peavalu, 6. lihas- ja liigesvalu • Diagnoosimine: 1. kopsukuulatlus – kiuned, vilinad, harva räginad, 2. labor – 2.1. veres valgeliblede vähenemine (leukopeenia) või kerge lisandumine (leukotsütoos), 2.2. settereaktsiooni kiirenemine

  15. Äge bronhiit (2) • Tüsistused: 1. bronhopneumoonia, 2. sekundaarne (bakteriaalne) nakkus, 3. hüperreaktiivsuse kujunemine (astmaatiline) • Ravi: 1. köhavahendid: lahtistavad, veeldavad, pärssivad erineval kujul, 2. rindkerekompressid, 3. visa või bakteriaalse bronhiidi korral antibiootikumid, 4. hormoonid (glükokortikoidid) harva – hüperreaktiivsuse või ärritavast gaasist põhjustatud ägeda bronhiidi korral (kopsuturse profülaktika) • Profülaktika: etioloogilise faktori (külmetus, tolm, gaasid jne) ellimineerimine või minimeerimine

  16. Äge pneumoonia (1) • Sagedaim surmapõhjus nakkushaiguste korral • Etioloogia: 1. infektsioonid (viirused, seened, bakterid, parasiidid), Sagedamad tekitajad: pneumo- ja stafülokok, mycoplasma pn, clamydia pn, paragripi, gripi A ja B ning adenoviirus, gram-negatiivsed bakterid, anaeroobid, 2. füüsikalised (kiirgus, võõrkehad) 3. keemilised (tolm, gaasid), 4. sekundaarsed: 4.1. vereringehäiretest (infarkt-, paispneumoonia), 4.2. aspiratsioonist, 4.3. vähkkasvaja ümbruses • Tüsistused: 1. krooniline pneumoonia, 2. kopsumädanik, 3. kopsu verejooks

  17. Äge pneumoonia (2) • Patogenees: kopsukoe liigveresus > fibriini sisaldava vedeliku kogunemine kopsu > vere valgeliblede lisandumine > fibriini veeldamine ja mädase röga väljaköhimine. Kui fibriin ei lahustu > krooniline pneumoonia • Kliinik: 1. äge algus palaviku ja vappekülmaga, 2. köha ja õhupuudus, 3. punakaspruun röga • Diagnoosimine: 1. kliiniline pilt, 2. kuulatlusel räginad, 3. röntgenis ja kompuutris varjutus kopsus, 4. Labor veres: 4.1. C-reaktiivse valgu↑, 4.2. leukotsütoos ja valge verepildi muutus, 4.3. SR↑, 5. Rögast haigustekitaja väljakülvamine, 6. Seroloogia (Ag-Ak testid) • Ravi: 1. O2, 2. köhavahendid, 3. antibiootikumid, 4. hingamisharjutused, 5. piisavalt vedelikku

  18. Äge pleuriit • Etioloogia: Primaarne (infektsioosne) või sekundaarne (kaasuv teistele haigustele, nt. pleuropneumoonia, kartsinomatoosne, tuberkuloosne) • Patogenees: Fibriini (kuiv) > eksudaadi (märg) kogunemine pleuraõõnde • Kliinik: Valu hingamisel, palavik, köhatamine • Diagnoosimine: 1. veres põletikunäitajad, 2. röntgenis varjustus, 3. kompuuter ja sonograafia: vedelik, 4. pleuravedeliku analüüs, 5. kuulatlusel hõõrdumiskahin või tasane hingamiskahin • Ravi: 1. antibiootikum, 2. ravi vastavalt põhihaigusele

  19. Krooniline kopsupõletik ja emfüseem (1) • Iseloomustab: - kõige sagedam kr. kopsuhaigus - m/n - 3:1 - kombinatsioon kroonilisest bronhiidist ja kroonilisest pneumooniast - köha ja rögaeritus vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal • Etioloogia: multifaktoriaalne - suitsetamine – 90% - õhusaastatus (SO2, tolm, niiske külm kliima) - nina kõrvalurgete põletik > kr. infektsioon - kaasasündinud antikehade puudulikkus - primaarne tsiliaarne düskineesia

  20. Krooniline kopsupõletik ja emfüseem (2) • Patogenees: ripsepiteeli kahjustus > suurenenud limasekretsioon > lameepiteeli metaplaasia > bronhiaallimaskesta hüpertroofia > atroofia > bronhide seina õhenemine > bronhioolide kokkuvajumine > obstruktsioon ja emfüseem (kopsukoe lammutumine proteaaside toimel > ventilatsioonihäired • Kliiniline pilt: 1. Lihtnemitteobstruktiivne– köha ja hommikune rögaeritus (pöörduv) 2. Krooniline obstruktiivne – õhupuudus koormusel 3. Obstruktiivne emfüseem ja Cor pulmonale – kujuneb hingamispuudulikkus ka rahuolekus, eriti sügisel-talvel põletiku lisandumisel

  21. Krooniline kopsupõletik ja emfüseem (3) • Diagnoosimine: - Kuulatlusel kuivad kiuned ja räginad - Rögakülv: mikrobioloogia ja antibiogramm - Vereanalüüs: antikehade puudulikkus; pO2↓ ja pCO2↑ - Röntgen: väikesed varjustused, emfüseem - Bronhoskoopia: bakterio-, tsüto-, histoloogia - Kopsufunktsioon: --- FEV↓ 70% --- bronhidilatatsioonitest (taaspöörduv protsess) --- CO2 määramine väljahingatavas õhus • Tüsistused: kopsumädanik, bronhiektaasiad, kopsupuudukikkus

  22. Krooniline kopsupõletik ja emfüseem (4) • Põhjuse kõrvaldamine = Profülaktika (suitsetamine, tolm jm) • Ravi: Ägenemise korral antibiootikumid • Obstruktsiooni korral erinevad bronhilõõgastid (inhalaatorid, kortikoidid, suukaudne või veenisisene ravi) • Kloppimine • Hingamisharjutused • Hapnikravi

  23. Kopsufibroosid (1) • Iseloomustab:sidekoe (interstitium) vohamine alveolaar-kapillaarmembraanide ümbruses • Etioloogia:- infektsioonid - anorgaanilised ained (pneumokonioosid) - orgaanilised tolmud (eksogeen-allergiline alveoliit) - gaasid, suitsud, juukselakk, aerosoolid, herbitsiidid, kiirgus - süsteemsed haigused (reuma), kasvajad - teadmata põhjused (50%) • Patogenees: 3 vormi – alveoliit, granulomatoos, vaskuliit

  24. Kopsufibroosd (2) • Kliiniline pilt: - õhupuudus pingutusel > rahuolekus - sagenenud hingamine - sinakus (tsüanoos) • Diagnoosimine: - spirograagia: kõigi kopsumahtude vähenemine - röntgen – erinevat tüüpi varjustused - vereanalüüs – seroloogiline uurimine (Ak-Ag) - kopsubiopsia histoloogiline uuring • Ravi ja profülaktika : vastavalt põhjusele

  25. Kopsufibroosid (3) • Pneumokonioosid - silikoos - asbestoos • Eksogeen-allergiline alveoliit

  26. Silikoos (1) • Iseloomustab: sagedaim pneumokonioos (metalli-, kivilõhkumis-, klaasi-, portselani-, keraamikatööstuses), SiO2 pikaaegsel toimel • Etioloogia ja patogenees: kristallilise kvartsi (SiO2) tolmu osakesed (<7 µm) > fibroblastide vohamine kopsukoes > kollageen ja sõlmekesed rakkude vahemikes, mis tõmbuvad kokku > kopsuvaheseinte fibroos ja emfüseem • Kliiniline pilt: 1. õhupuudus 2. hallikas röga • Diagnoosimine: 1. kaebused 2. elukutse 3. Röntgenleid olenevalt haiguse staadiumist: võrkjas joonis > ümarvarjud > kamarad 4. Spirograafia – kopsufunktsioon säilib kaua

  27. Silikoos (2) • Ravi: - ägenemistel antibiootikumid - vajadusel (obstruktsiooni lisandumisel) bronhilõõgastid - köha- ja rögavahendid • Profülaktika: - võitlus tolmuga (õhutamine) - peentolmu filtrid - reeglipärane töömeditsiinialane profülaktika

  28. Asbestoos (1) • Iseloomustab: esineb asbesti valmistavas tööstuses, latentsperiood 15-20 aastat • Etiopatogenees: kiulise kristallilise silikaatmineraali (pikemad kui 15 µm) kiud ei ellimineeru organismist ja liiguvad pleura suunas: > 1. alveoolide fibroos > kopsufibroos > 2. pleura paksenemine (naastud ja fibroos) > 3. kartsinogeenne toime (mesotelioom = pleura kasvaja, kopsuvähk, kõrivähk)

  29. Asbestoos (2) • Kliiniline pilt: 1. õhupuudus 2. oleneb tüsistustest (pleuravedelik jne) • Diagnoosimine: - kaebused ja võimalik kokkupuude asbestiga - kuulatlusel kiuned - röntgen: kopsude alaosades triibukujulised varjustused ja pleura paksenemine - spirograafial restriktiivne ventilatsioonihäire - tüsistuste sümptomaatika - bronhoalveolaarne lavaaz (asbesti kiud) - bronhoskoopia (torakoskoopia) koos biopsiaga • Ravi: tüsistuste ravi • Profülaktika: vältida kokkupuudet asbestiga (individuaalsed ja üldised vahendid)

  30. Eksogeen-allergiline alveoliit (1) • Etioloogia: Orgaanilised antigeenid (Ag) (nt. hallitanud hein, seened, paberitolm, saepuru, bioprügi, linnusõnnik, suletolm, lakid) • Patogenees: Immuunreaktsioon kopsukoes Ag ja antikeha (Ak) vahel > alveoolide ja rakkude vaheruumi põletik > kopsufibroos • Kliiniline pilt: 1. äge algus kokkupuutel allergeeniga (antigeeniga) – köha, õhupuudus, palavik, vappekülm. Möödub kiiresti 2. alaäge ja krooniline – allergeeni püsimisel kaebused jäävad püsima

  31. Eksogeen-allergiline alveoliit (2) • Diagnoosimine:- kokkupuude allergeeniga- kuulatlusel märjad räginad - röntgenis ägedas staadiumis - laiguline varjustus, kr. st. - võrkjas sõlmeline infiltratsioon - spirograafia – restriktiivne ventilatsioonihäire kõikide mahtude vähenemisega - veres --- leukotsütoos ja eosinofiilia --- settereaktsiooni kiirenemine --- Ak-de tuvastamine - bronhoalveolaarne lavaaz – spetsiifilised rakud - provokatsioonitest inhaleeritava allergeeniga- kopsubiopsia

  32. Eksogeen-allergiline alveoliit (3) • Diferentsiaaldiagnoos: - bronhiaalastma • Ravi: - elukutse vahetamine - ägedas staadiumis allergivastased preparaadid - kroonilises staadiumis hormoonid (glükokortikoidid) • Profülaktika: - abinõud hallituse vältimiseks - niisutussüsteemid - hingamiskaitsevahendid - töömeditsiiniline järelvalve

  33. Bronhiektaasiad • Iseloomustab: bronhide kotjad laiendid • Etioloogia: kaasasündinud või omandatud (infektsioonid, võõrkehad jne) • Kliiniline pilt: rögaeritus suutäite kaupa • Tüsistused: - kopsuverejooks - kopsumädanik - ventilatsioonihäire ja kopsupuudulikkus - infektsiooni lisandumine • Diagnoosimine: 1. kaebused, 2. rögakülv, 3. röntgen 4. kompuuter, 5. bronhoskoopia • Ravi: 1. kirurgiline, 2. röga väljutamine, kloppimine, vajadusel bronhilõõgastid ja antibiootikumid

  34. Bronhiaalastma (kopsuastma) (1) • Iseloomustab: taaspöörduv hingamisteede obstruktsioon. Õhupuudus hoogudena • Etioloogia: 1. atoopiline (geneetiline), 2. allergeenid (sh. kutseallergeenid), 3. infektsioonid, 4. pingutusastma • Patogenees: Ag-Ak reaktsioon > nuumrakkudest histamiini jm mediaatoritevabanemine > bronhiaalsüsteemi hüperreaktiivsus > limaskesta põletikureaktsioon > bronhospasm, limaskesta turse ja sitke lima hüpersekretsioon

  35. Kopsuastma (2) • Kliiniline pilt: - hoogudena väljahingamistüüpi õhupuudus - piinav köha - pikenenud väljahingamine - sitke röga eritumine • Diagnoosimine: 1. kaebused, allergia varem 2. kuulatlusel kiuned, vilinad, pikk ekspiirium 3. röga – sitke, klaasjas 4. röntgen – õhuga täitunud kopsud – emfüseem 5. kopsufunktsioon - FEV1↓, kuid ↑ 20% peale bronhidilalatsioonitesti; PEF↓ 6. veres astma hoo ajal pO2 ja pCO2 muutused 7. Allergiatestid (nahatestid, inhaleeritavad) 8. Immunoloogiline diagnostika – Ak määramine

  36. Kopsuastma (3) • Tüsistused: 1. astma staatus, 2. emfüseem, 3. Cor pulmonale, 4. hingamispuudulikkus • Ravi: 1. allergiavastane spetsiifiline ravi 2. glükokortikoidid (inhalatsioon) 3. beeta-2 agonistid (inhalatsioon) 4. suukaudsed bronhilõõgastid 5. astma staatuse ravi: veenisiseselt vastavad ravimid 6. rögalahtistid 7. vajadusel infektsiooni korral antibiootikumid 8. hingamiskoolitus • Profülaktika: 1. allergeeni vältimine 2. hüposensibiliseerimine

  37. Sarkoidoos • Iseloomustab: granulomatoosne süsteemne haigus, mis 90% manifesteerub kopsudes • Etioloogia: 1. HHV-8 viirus?, 2. geneetiline • Patogenees: epiteloirakkude granuloomid • Kliiniline pilt: 1. äge – artriit, erüteem, lümfisõlm↑, palavik, köha 2. krooniline - köha, kulg aeglane > kopsufibroos • Diagnoosimine: 1. kaebused, 2. röntgenleid, 3. lümfisõlmede suurenemine, 4. histoloogiliselt epiteloidrakud, 5.bronhoalveolaarne lavaaz 5. veres: SR↑, gammaglobuliini↑, 6. muud sümpt. • Ravi: 1. glükokortikoidid kroonilise kulu korral

  38. Kopsuvähk (1) • Iseloomustab: 25% kõikidest vähkidest • Etioloogia: kartsinogeenid 1. suitsetamine 2. kroomiühendid 3. arseeniühendid 4. kloormetüüleeter 5. dikloordietüülsulfiid 6. ioniseeriv kiirgus (radoon, uraan) 7. asbesti liigid 8. nikliühendid 9. polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 10. armkude kopsus 11. geneetiline soodumus

  39. Kopsuvähk (2) • Patogenees: soodustav faktor > lameepiteeli metaplaasia >düsplaasia > lokaalne kartsinoom > generaliseerunud kartsinoom (metastaasid). Histoloogiliselt pärineb erinevatest rakkudest • Kliiniline pilt: 1. varases staadiumis sümptome pole või vähe (köha), 2. hiljem: veriköha, rindkerevalu, pleura vedelik, palavik, trombide teke, erinevad sümptomid • Diagnoosimine: 1. kaebused 2. röntgenleid - ümarvari 3. kompuuter 4. bronhoskoopia – histoloogia ja tsütoloogia • Ravi: 1. kirurgiline 2. kiiritus 3. keemiaravi 4. palliatiivne • Profülaktika: loobuda suitsetamisest, töökeskkonna kaitse

More Related